Majandusarvestuse alused Lektor Rita Sikk Loengukonspekt 2013 Maj

Majandusarvestuse alused Lektor: Rita Sikk Loengukonspekt 2013 Maj. arvestuse liigid, kulu ja juhtimisarvestus, bilanss, muudatused bilansis, kasumiaruanne, kontod, kahekordne kirjendamine, maksude arvestus

Majandusarvestus e. accouting, e. Rechnungswesen on süsteem, mille koostisosaks on: - finantsarvestus (≈ raamatupidamine) - kuluarvestus - juhtimisarvestus - finantsanalüüs - eelarvestus - audiitorkontroll, sisekontroll - maksude arvestus

Kellele vaja majandusarvestust? Info ettevõttevälised kasutajad: Aktsionärid, tulevased aktsionärid, konsultandid – finantsanalüütikud, investeerimisfirmad. Kas firma on atraktiivne omanikele, kas tulevikus firma võib muutuda tulutoovaks või hoopis muutub olukord halvemaks? Kas firma on võimeline tootma soovitud kasumit? Kreeditorid. Kas firma on võimeline laenu tagasi maksma tähtaegselt? Kas firma on võimeline maksma ka intresse?

Kellele vaja majandusarvestust? Info ettevõttevälised kasutajad: Töötajad. Kas firma on võimeline maksma tulevikus rohkem? Kas firma on võimeline maksma töötasusid õigeaegselt? Kliendid. Kas firma on võimeline müüma kokku lepitud mahus, hinnaga, maksetähtajaga? Valitsus. Kas firmad on võimelised tootma piisavalt lisaväärtust investeeringuteks? Kas firmad on võimelid kandma maksu koormust? Kas maksud on tasutud õigesti?

Info ettevõttesisesed kasutajad (otsuste tegemiseks) • • Finantsotsustes – kui palju ja millise struktuuriga vajab firma kapitali – laenukapital ja omakapital Ressursside paigutamine – millises koguses ja kuhu investeerida. Tootmisotsustes – millist toodet toota, millisel moel ja millal. Turundusotsused – Müügihindade kehtestamine, reklaamieelarvete koostamine, millisele turule suunduda ja kuid

Kulude juhtimine (cost management) Kulude juhtimine on eesmärkidele ja tulemuslikkusele suunatud mõttelaadist lähtuv eesmärgistatud tegevusprotsess, mille abil kindlustatakse erinevad huvigrupid vajaliku finants ja muu infoga. Kulude juhtimine sunnib otsima uusi võimalusi, et aidata organisatsioonil langetada õigeid otsuseid ja luua erinevatele huvigruppidele, suuremat väärtust madalamate kuludega.

Kuluarvestus ja juhtimisarvestus Kuluarvestus ühendab endas finants- ja juhtimisarvestust. Kuluarvestus jälgib kulude kajastamist ettevõtte finantsarvestuse protsessis (raamatupidamine, aruanded jne) ja samuti kulude kogumist, süstematiseerimist ja analüüsimist juhtimisarvestuse protsessis (omahinna kalkuleerimine, hinnakujundus jne. ).

Kulude juhtimine (cost management) Kulude juhtimine organisatsioonis on vajalik: • strateegiate väljatöötamiseks ja strateegiliste eesmärkide saavutamiseks, • kasumlikkuse suurendamiseks, • planeerimiseks ja tulemuslikkuse hindamiseks, • kulu tulemus seoste kindlakstegemiseks, • aruandluse koostamiseks, • muude organisatsioonile pandud kohustuste täitmiseks.

Kuluarvestussüsteemi 3 komponenti Kululiigid: Kuluarvestus peab selgitama, millised kulud esinevad ettevõttes. Seotud kulude registreerimise ja hindamisega Kulukohad: Millistes ettevõtte struktuuri või tegevusportses si osades kululiigid tekivad. Keskne probleem – üldkulude jaotumine kulukohtade Kulukandjad: Millises mahus on erinevate arvestusobjekti de tarvis tehtud kulusid? Võimaldab võrrelda erinevate arvestusobjekti de tulemusi

Muutuv- ja püsikulud • Muutuvkulud • Püsikulud jäävad muutuvad koos teatud ajaperioodi tegevuse mahu vältel erinevate muutumisega – tegevusmahtude otsene materjalikulu, puhul muutumatuks – tükitööliste palk, hoonete tehnoloogilise energia amortisatsioon, kulu, kütusekulu administratiivkulud, transpordis jt. rendikulud jt.

Ülesanne • Külalistemaja püsikulud on 1000 € kuus. • Muutuvkulud (toitlustamine, pesu) on 20 € külastuse kohta ööpäevas. • Millised on tegevuse kogukulud ja ühe külastaja vastuvõtukulud 50, 75 ja 100 külalise puhul? • Ühe ööpäeva majutuse müügihind on 50 € Täita järgnev tabel.

Ülesande lahendus Külalis Püsiku Muutu Kogute vkulu lu arv 50 75 100 Muutu Püsikul Ühiku v-kulu u ühiku kulu ühiku kohta kokku kohta

Tasuvuspunkt e kasumilävi e kulude katmise piir on see müügimaht üle mille hakkab ettevõtte saama kasumit. Kasum = Tulud Kulud Kasum = Tulud (Püsikulud+Muutuvkulud) Tasuvuspunktis kasum = 0 a) 0 = Tulud – Püsikulud – Muutuvkulud; Püsikulud_____ b) Tas. punkt = Muutuvkulud 1 - Müügikäive(tulu)

Eelarvestamine (1) Eelarve (budget) on kavandatavate tegevuste (plaanide) ja oodatavate tulemuste esitus rahalises väljenduses. Eelarvestamisel on oluline roll kogu organisatsiooni planeerimisprotsessis, sest just eelarvete abil mõtestatakse lahti ja täpsustatakse strateegiaid ning nende elluviimiseks vajalikke ressursse ja tegevusi. Tekib võrdlusbaas tegelike tulemuste hindamiseks ning võrdlevanalüüsiks (benchmarking).

Eelarvestamine (2) Tegevusperioodi lõpus kasutatakse eelarvet tulemuslikkuse hindamisel. Eelarve koostamiseks (budgeting) nimetatakse eelarve koostamise protsessis tehtavaid tegevusi. Eelarve koostamisel kasutatavad protseduurid ja tegevused moodustavad eelarvestamissüsteemi (budgeting system). Eelarvestamise protsessis on oluline tähtsus prognoosimisel ja eelarve projektide koostamisel

Eelarvestamine (3) Prognoose liigitatakse järgmiselt: • lühiajalised – kuni 1 aasta; • keskmised – 1 5 aastat; • pikaajalised – 3 15 aastat. Eelarve ja prognoos on paljuski erinevad. Eelarve eeldab, et sooritatavad tegevused vastaksid eelarves ettenähtutele ja aitaksid saavutada eesmärgiks seatud tulemusi. Prognoos püüab ette aimata, mis tulevikus toimub. Kõikides eelarvetes on prognoosimise elemente.

Eelarvestamine (4) Terminoloogiliselt on otstarbekas nimetada eelarveprotsessis koostatavaid eelarveid seni prognoosiks/projektiks, kuni need on eel arve(te)na vastu võetud. Nt. niikaua, kui eelarve on vastava otsustaja poolt kinnitamata, nimetatakse seda prognoosiks ja pärast kinnitamist juba eelarveks. Eelarve koostamiseks kaks põhilist meetodit traditsiooniline ehk baasiline eelarvestamine ning nullbaasiga (null baasist lähtuv) eelarvestamine.

Audiitorkontroll • Auditeerimine on raamatupidamisaruande kontrollimine ja sellele hinnangu andmine Audiitortegevuse seadusest lähtudes. Auditeerimise õigus on audiitoril. • Raamatupidamise aastaaruande audit on kohustuslik igale aktsiaseltsile, riigiraamatupidamiskohustuslasele, kohaliku omavalitsuse üksusele, avalik õiguslikule juriidilisele isikule, sihtasutusele ja riigieelarvest eraldist saavale erakonnale.

Auditi kohustus (1) • Raamatupidamise aastaaruande audit onkohustuslik raamatupidamiskohustuslasele, kelle raamatupidamise aastaaruandes toodud aruandeaasta näitajatest vähemalt kaks ületavad alljärgnevaid tingimusi: 1) müügitulu või tulu 2 000 eurot; 2) varad bilansipäeva seisuga kokku 1 000 eurot; 3) keskmine töötajate arv 30 inimest.

Auditi kohustus (2) • Raamatupidamise aastaaruande audit on kohustuslik raamatupidamiskohustuslasele, kelle raamatupidamise aastaaruandes toodud aruandeaasta näitajatest vähemalt üks ületab alljärgnevaid tingimusi: 1) müügitulu või tulu 6 000 eurot; 2) varad bilansipäeva seisuga kokku 3 000 eurot; 3) keskmine töötajate arv 90 inimest.

Ülevaatuse kohustus (1) • Raamatupidamise aastaaruande ülevaatus on kohustuslik raamatupidamiskohustuslasele, kelle raamatupidamise aastaaruandes toodud aruandeaasta näitajatest vähemalt kaks ületab alljärgnevaid tingimusi: 1) müügitulu või tulu 1 000 eurot; 2) varad bilansipäeva seisuga kokku 500 000 eurot; 3) keskmine töötajate arv 15 inimest.

Ülevaatuse kohustus (2) • Raamatupidamiskohustuslasele, kelle raamatupidamise aastaaruandes toodud aruandeaasta näitajatest vähemalt üks ületab alljärgnevaid tingimusi: 1) müügitulu või tulu 3 000 eurot; 2) varad bilansipäeva seisuga kokku 1 500 000 eurot; 3) keskmine töötajate arv 45 inimest. • Kohustusliku ülevaatuse võib asendada auditiga.

Maksuarvestus • • Kasulikud lingid www. riigiteataja. ee www. emta. ee www. raamatupidaja. ee www. maksumaksjad. ee

Maksud – millal? • Maksud on sama vanad kui on inimkond. • Maksuks võib pidada annetusi jumalale, et vältida ja säästa ennast nende vihast või kingitused võimsatele ja vägevatele, olgu selleks siis väepealikud, kuningad ja miks mitte kasvõi pruudi isa. • Üheks varasemaks laiemalt tuntud maksuks oli keiser Vespasianuse poolt Roomas esimese aastatuhande 70 ndal aastal kehtestatud maks avalikele käimlatele

Maksustamise eesmärk Maksudel on mitmeid eesmärke ning otseseid ja kaudseid kõrvalmõjusid maksumaksja suhtes. Seda nimetatakse maksuterminoloogias ka maksude: • koormamisfunktsiooniks (nt koguda raha riigieelarvesse) • kujundamisfunktsiooniks (nt mõjutada käitumist või tarbimist) Maksusaladuseks on mis tahes maksukohustuslast puudutav teave,

Maksusüsteemi kujunemine • F. D. Roosevelt: “Maksud on lõiv, mida isikud tasuvad privileegi eest olla organiseerunud ühiskonna liige” • Maksustamine on riigis asuvatelt ja selle teenuseid tarbivatelt inimestelt osa nendele laekuva tulu või nende omanduses oleva rikkuse äravõtmine eesmärgiga katta ühiskondliku elu organiseerimisega seotud kulusid • Maksusüsteem kujunes osalt juba vanaajal. Maksukogujad olid nii muistses Egiptuses, Kreekas kui Babüloonias, samuti maiade riigis

Kohalikud maksud • Kehtestatakse kohaliku omavalitsuse poolt ning kehtivad ainult nende territooriumil. • Aluseks on valla või linnavolikogu poolt vastuvõetud määrus, mis kehtestab kõik maksukogumiseks vajalikud regulatsioonid • Müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks, lõbustusmaks ja parkimistasu. • Kehtestatud on ainult osa nendest maksudest ning kaugeltki mitte kõikide kohalike omavalitsuste territooriumil.

Riiklikud maksud • Kehtestatakse iseseisvate maksuseadustega, mis sätestavad selle nimetuse, maksubaasi, määra, soodustused, maksusumma arvutamise ja tasumise korra, laekumise koha ja tähtajad. • Riiklikud maksud on tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, käibemaks, tollimaks, aktsiisid ja raskeveokimaks

Maksud (1) • Palgaga seotud maksud: Töövõtjalt (2011): 1) tulumaks (21%…. X summalt) 2) töötuskindlustusmakse (2, 8%) 3)vajadusel pensionikindl(2%) Tööandja maksab: 1) 33% sotsiaalkindlustusmaksu 2) 1, 4% töötuskindlustusmaksu

Maksud (2) • Ülesanne: Teha jurist Kalle palgaarvestus, kui tema töölepingujärgne töötasu X kuul oli 1000 (2013) ja lisatasu (preemia) 100. sünd. 1984 aastal, avaldus T/m vaba min… ja Pensionikindl. 1) töötuskindlustusmakse: 1000*. . %=… (2) pensionikindl: 1000* 2%=)… 3) summa, millest TM= 1000 -……. TM=……… P. s: SM…? Ja tööandaja TKM. . .

Raamatupidamise ajalugu Arvepidamise ajalugu ulatub 8 000 10 000 e. m. a Lähis Idas, s. o märkmed karj, vilja jm kohta. 3000 a e. m. a leiutasid Sumerid numbrisüsteemi (esimesed kes kasutasid kirja). Babüloonia kuningas Hammurapi (XVIII saj e. m. a) – vanim seaduste kogu. Luca Pacioli – teadlane, matemaatik, 1494 a ilmus Veneetsias raamatuna (üks esimesi trükituid üldse), millest ühe osa moodustas traktaat arvepidamisest – bestseller. Arvutustehnika: muuhulgas Roomas – abakus. . . ?

Finantsarvestuse infosüsteem on arvestuse infosüsteemi see osa, mille eesmärgiks on koguda ettevõtte majandustehingute andmestik reeglite järgi, mis võimaldaks majandusaasta lõpus koostada raamatu pidamis regulatsioonidele (Raamatupidamisseadus, Rahvusvahelised Finantsaruandluse Standardid (IFRS)) vastav raamatupidamise aastaaruanne.

Finantsraamatupidamise põhimõtted, printsiibid • Finantsaraamatupidamine ≈ raamatupidamine Nimetus tähendab: lõppeb finantsaruandlusega Tugineb – finantsrvestuse põhimõtetel e printsiipidel (Rp seadus) Reglementeeritus riiklikud ja rahvusvahelised normatiivaktid S. o: rp seadus, RTJ d, rp sise eeskirjad, maksuseadused

Raamatupidamise seadus (1) Rp seadus: • Raamatupidamiskohustuslaseks on riik juriidiline isik FIE omavalitsuse üksus filiaal • Vabariigis korraldab raamatupidamist Raamatupidamise Toimkond

Raamatupidamise seadus (2) Raamatupidamine – rangelt dokumentaalne • Raamatupidamise algdokument. . . tõend, millel peavad olema järgmised andmed: 1) dokumendi nimetus ja number; 2) koostamise kuupäev; 3) tehingu majanduslik sisu; 4) tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa); 5) tehingu osapoolte nimed; 6) tehingu osapoolte asu või elukoha aadressid; 7). . . esindava isiku allkiri (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist; 8) vastava raamatupidamiskirjendi jrk. nr.

Raamatupidamise seadus (3) • Ettevõte on kohustatud kõiki majandus tehinguid dokumenteerima (algdok. ) ning kirjendama raamatupidamisregistrites mõistliku aja jooksul pärast tehingu toimumist nii, et oleks tagatud aruannete tähtaegne esitamine. • Raamatupidamisregistreid võib vormistada: 1) käsitsi kirjutatud või trükitud dokumentidena; 2) kirjalikku taasesitust võimaldaval infokandjal • Aldokum, registreid peab säilitama seitse aastat, alates vastava majandusaasta lõpust.

Raamatupidamise seadus (4) • Kassapõhine arvestus on majandus tehingute kajastamine vastavalt nendega seotud raha laekumisele, väljamaksmisele. • Tekkepõhine arvestus on tehingute kajastamine vastavalt majandus tehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud

Raamatupidamise seadus (5) Rp. sise-eeskirjad • Rp. kohustuslane on kohustatud koostama raamatu pidamise sise-eeskirja, mis kehtes tab kontoplaani koos kontode sisu kirjeldusega, reguleerib maj. tehingute dokumenteerimist ja kirjendamist, algdokumentide käivet ja säilita mist, rp. registrite pidamist, tulude ja kulude kajastamist kasumiaruandes, varade ja kohus tuste inventeerimist, kasutatavaid arvestuspõhi mõtteid ja informatsiooni esitusviisi, aruannete koostamise korda, arvutitarkvara kasutamist

Raamatupidamise seadus (6) Mõisted • Vara, kohustused ja omakapital Iseloomustavad ettevõtte finantsseisundit Valem. . . . . • Tulu, kulu ja kasum Iseloomustavad ettev. Majandustulemust Valem. . . • Kaks raamatupidamistava: Eesti hea raama tupidamistava ja rahvusvahlistel finantsaruand luse standarditel põhinev (bösiettev. , krediidi. . )

Majandusaasta aruanne Majandusaasta: 12 kuud (erand. mitte üle 18) Majandus/a aruanne (aega teha 6 kuud)koosneb • Raamatupidamise aastaarunne • Tegevusaruanne millele lisanduvad • Audiitorkontrolli järeldusotsus (Kasumijaotuse ettepanek (äriühingute puhul)

Raamatupidamise aastaaruanne koosneb: Põhiaruanne Bilanss Kasumiaruanne Rahavoogude aruanne Omakapitali muutuste aruanne ja Lisad

Bilanss (1) Kajastab teatud kp seisuga ettevõtte finantsseisundit, s. o vara, kohustusi ja omakapitali. Eesti hea raamatupidamistava rakendamisel lähtuda seaduse lisas toodud bilansiskeemist (vt kirjete selgitus) Lähtudes arusaadavuse printsiibist võib kirjeid täiendavalt liigitada, lisada uusi kirjeid. Rp kohustuslase asutamisel koostatakse algbilanss (seis enne maj. tegevuse algust), lõppemisel lõppbilanss.

Bilanss (2) AKTIVA PASSIVA e varad (nende paigutus) e kohustused ja omakapital (varade moodust. allikad) KÄIBEVARAD Raha, lühiajalised väärtpaberid ja nõuded, varud. . . PÕHIVARAD Pikaajalised finantsinvest, kinnisvarainvesteeringud materiaalne pv, immater pv LÜHIAJALIS. KOHUST. Võlad tarnijatele, ostjate ettemaks, maksuvõlad, võlad töövõtjatele jm PIKAAJALISED KOHUST Pikaajal. pangalaen. . OMAKAPITAL Põhikapital, reservid, kasum. . .

Muudatused bilansis majandustehingute mõjul, neli võimalust (1) Enne tehingute algust eeldame bilansi summat 5000 (tuhandetes) A = 5000 ja P = 5000 I. A kirje suureneb ja A kirje väheneb samas summas. Näiteks ostetud sularaha, 400 kr eest materjali. Siit A s Varude all Materjal + 400 ja Raha – 400: A =. . . . ja P =. . . .

Muudatused bilansis majandustehingute mõjul, neli võimalust (2) II P kirje suureneb ja P kirje väheneb samas summas. Näiteks: eraldatud aruandeaasta kasumist kohustuslikku reservi 300. P s Kohustuslik reserv + 300 ja Aruandeaasta kasum – 300. Siit: A =. . . . ja P =. . . . III A + ja P + samas summas. Näiteks: saadud lühiajalist pangalaenu 1000. A Raha + 1000 ja P Lühiajalised laenud + 1000 A =. . . . ja P =. . .

Muudatused bilansis majandustehingute mõjul, neli võimalust (3) IV Üks A kirje – ja teine P kirje – samas summas Näiteks: makstud tagasi lühiajal. pangalaenu 200 A Raha – 200 ja P Lühiajal. laenud – 200, siis A =. . . . ja P =. . . . . Kuidas muutuvad/ ei muutu bilansisummad peale: I; III ja IV muutuse võimalust?

Näide Härra Pops asutas firma (osaühingu), avas panga konto ja üüris bürooruumid. Tehingud jaanuar 2012: 1. Osakapitali sissemaks 2 500 2. Sularahas eest 300 ostetud kontoritarbeid 3. Ostetud arvega arvuti, hind 1 000. 4. Tasutud jaanuari üüriarveid 240. 5. Arvestati ja maksti palka 20 00 6. Konsultatsiooniteenuste eest laekus 1 800.

Rahavoogude aruanne • Rahavoogude aruandes kajastatakse raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi laekumisi ja väljamakseid rühmitatuna vastavalt nende eesmärgile • äritegevuse • investeerimistegevus: põhivarade ja muude investeeringute soetamine ja müük • finantseerimistegevus: muutuvad ettevõtte omakapital või laenude koosseisud või suurus.

Raha- e kassavoogude prognoosi koostamine • Koostatakse kassapõhiselt (laekuvate ja väljamakstavate rahasummade vahena) • Koostatakse igakuiselt, võttes arvesse kõik maksetingimused. Ül: koostada rahavood. . . • Prognoos näitab ettevõtte tegevuse, investeeringute ja finantsoperatsioonide mõju rahakäibele ja ettevõtte rahavajadust. • Ei olemas ainuõiget kassaprognoosi skeemi kõigile, soovitav vajadusel vaadata EAS näide • NB! Amortisatsioonisumma ei ole rahakulu!

Kasumiaruanne (1) Kasumiaruanne kajastab aruandeperioodi majandus tulemust e. tulusid, kulusid ja kasumit (või kahjumit) Rp. kohustuslane peab oma aruandes kasutama ühte kahest lubatud kasumiaruandeskeemist. Skeem 1: ärikulud on liigendatud lähtudes kulude olemusest näit: materjalikulu, palgakulu. . . Skeem 2: ärikulud on jagatud lähtudes kulude funktsioonist ettevõttes (näit: müüdud toodete maksumus, turustuskulud, üldhalduskulud Vt. Kasumiaruande skeem

Kasumiaruanne (2) • Kasumiaruandes kajastub tekkepõhine kasum. • Tulud kajastatakse (skeemis 1): 1. Äritegevusega seotud (müügitulu e –käive, muu äritulu, materjalikulu, tööjõukulu, amortisatsioonikulu jm) 2. Finantstegevusest tulenevad (intressikulud, fin. tulud/kulud. . . aktsiatelt, valuutakursimuutus test, jm). Ülesanne: koostada kasumiaruanne

Rp. seadus: Majandustehingute dokumenteerimine Majandustehing – selle tagajärjel muutub midagi rp. kohustuslase varade, kohustuste või omkapitali koosseisus. Kõik tehingud tuleb dokumenteerida ja kirjendada. Kirjendatakse kahekordse kirjendamise põhimõttel Kirjend peab sisaldama. . . (vt rp. seadus). Iga kirjendi aluseks algdokument või nende põhjal koostatud koonddokument. Rekvisiidid vt. rp. seadusest (dokum nimetus, number,

Rp. seadus: Kontoplaan ja rp. registrid Raamatupidamiskohustuslane koostab kontoplaani (kontode loetelu) Raamatupidamisregistrid peavad võimaldama teha väljavõtteid kirjendatud majandus tehingutest kontode kaupa kronoloogilises järjekorras (süstemaatilised, kronoloogilised registrid) Vt. lisa: Raam. pidaja assistent I tase, lk 26 27. Paranduste tegemine: ei kustuta, õiendiga, paranduslausend, storno. . (vt. lk 32 33)

Kontode liigid Kontoplaan: raamatupid. Siseeeskirjades Bilansikontod: Aktva ja passiva; kontraaktiva ja –passiva. . . Kasumiaruande kontod: tulude ja kulude. . Tulemuskontod s. o tulude-kulude koond. . . Sünteetilised (rahaliselt) ja analüütilised (kus sünteetilise konto info on detailiseeritud; arvestust võib pidada nii rahaliselt kui natur. näitajates) kontod.

Kontode struktuur Kontod esindavad mingit bilansi kirjet ning vastavalt kas vähendavad või suurendavad vastavat bilansikirje summat. Kõikide kontode vasakut poolt nimetatakse deebet pooleks ja paremat poolt kreedit pooleks. Vastavalt kõik deebetkirjed lähevad konto vasakule poolele e. deebetpoolele ja kreeditkirjed paremale poolele e. kreeditpoolele. Vt lisa: Raamatupidaja assistest, Itase, lk 15 22

Kahekordne kirjendamine s. t: majandustehingud kirjendatakse vähemalt 2 korda: ühe konto deebetisse ja teise kreeditisse. Seda seost nimetatakse kontode korrespondeerivuseks, kontosid korrespondeeruvateks kontodeks. Eesti keeles: rp. kirjend, kanne, lausend, konteering Lihtlausend – kus seotud kaks kontot N: D Kassa 200 K Pank 2 00 Liitlausend – omavahel seotud 3 või enam kontot Vt. lisa Rp. assistendi I tase, lk 28 -31

Tööandja maksud (1) Erisoodustus Tööandja maksab tulumaksu töötajale tehtud erisoodustuselt. Töötajaks lõike on töölepingu alusel töötav isik, avalik teenistuja, juhtimis- või kontrollorgani liige, samuti füüsiline isik, kes müüb tööandjale kaupu pikema aja jooksul kui kuus kuud. Töötajaks loetakse ka töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel töötavat või teenust osutavat füüsilist isikut. Erisoodustus on igasugune kaup, teenus, loonustasu või rahaliselt hinnatav soodustus, mida antakse eelpool nimetatud isikutele

Tööandja maksud (2) Erisoodustuseks loetakse ka need soodustused, mida tööandja annab lõikes nimetatud isiku abikaasale, vanemale või lapsele. Näiteks: Kingitud pearaamatupidajale sünnipäevaks õlimaal, makstud arvelduskontolt 100 ja km 20, kokku 120. Erisoodustuse tulumaks ( 21/79)………………. Erisoodustuse sotsiaalmaks (33% erisoodustuse summalt koos tulumaksuga e brutosummalt)…………… Erisoodustuse summa: 120, tulumaksu summa X, Brutosumma = 120 + X Koostada lasusendid.

Tööandja maksud (3) Kingitused; Dividendid ning muud kasumieraldised; Ettevõtlusega mitteseotud kulud maksustatakse tulumaksuga 21/79. Ülesanne: Kingitud värviteleviisor (makstud a/k-lt): 600 + km 120, kokku 720. -: parimale töölisele, lastekodule (valitsuse nimekirjas) ja aasta parimale isale (pole oma töötaja). Väljamakstava palga brutosumma 30 000. Tööandja maksud on veel arvestatud palgalt (vt palgad)