Prnu linnaosade kultuurikeskuste arengukava Prnus 11 mrtsil 2005

Pärnu linnaosade kultuurikeskuste arengukava. Pärnus, 11. märtsil 2005

Miks on arengukava vajalik? TEHA ENDALE SELGEKS, KUIDAS ASJAD ON. KUJUNDADA TULEVIKKU EELKÕIGE OMA SOOVIDE KOHASELT, LÄHTUDES ORGANISATSIOONIDE MISSIOONIST JA MANDAADIST EHK TEHA ENDALE SELGEKS, KUIDAS ASJAD VÕIKSID OLLA. VÕIMALDADA KÕIKIDELE HUVIRÜHMADE NENDE HUVIDELE VASTAV TEGEVUS. TAGADA ORGANISATSIOONIDE EDU OMA TEGEMISTES. TAGADA KESKUSTE STABIILNE ARENG. SUUNATA RESSURSSE JA ENERGIAT VAJALIKESSE KOHTADESSE TULEMUSLIKUMALT JA EFEKTIIVSEMALT. TAGADA LINNA KULTUURIPILDI TERVIKLIKKUS JA KULTUURITEGEVUSE JÄRJEPIDEVUS NING AKTIIVSUS LINNA ERINEVATES PIIRKONDADES. SÄILITADA TRADITSIOONID JA KULTUURIMÄLU KA TULEVASTELE PÕLVEDELE. PÕHJENDADA TAOTLUSI OMAVALITSUSE- JA RIIGIEELARVEST NING MUUTA KULTUURITEGVUS VÕIMALIKULT ATRAKTIIVSEKS NII ERAINVESTORITELE KUI VÄLISPARTNERITELE. 11. Märts 2005 Heli Kallasmaa, Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskus

Miks me seda tegime? Pärnu kultuuritegijatele on oluline olla konkurentsivõimelised ja edukad, millega nad tagaks linnaelanikele kvaliteetse eluja puhkekeskkonna. Et saavutada edu, on lisaks kõrgetele eesmärkidele vajalik toetuda oma kultuuri eripärale ja unikaalsusele, olla valmis õppima ning olla innovaatilised. 11. Märts 2005 Heli Kallasmaa, Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskus

5 põhieesmärki ja tee selleni kuidas asjad võiksid olla. Järjepidevalt tegutsev ja tasakaalustatult arenev kultuurikeskus. Sotsiaalset arengut toetav kultuurikeskus. Keskuste finantseerimine baseerub lepingulistel suhetel avaliku- ja ärisektoriga. Leitakse lisaressursse kultuuri- ja ühistegevust toetavatelt fondidelt Eestis ja väljastpoolt. Keskustes on kaasaja tingimustele vastavad olmetingimused ja materiaal-tehniline baas. Pakutavad teenused on kvaliteetsed. Toimub mainekujunduslik tegevus. Traditsioone ja mälu hoidev kultuurikeskus. Loodud on võimalused teabe hankimiseks. Toimub mitmekülgne kultuuritegevus. Toimub mitmekülgne vabahariduslik tegevus. Loodud on võimalused integratsiooniliseks tegevuseks. 11. Märts 2005 Heli Kallasmaa, Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskus

5 põhieesmärki ja tee selleni kuidas asjad võiksid olla. Koostööle avatud kultuurikeskus. Toimub koostöö haridus- ja teiste kultuuriasutustega. Koostöö avaliku sektoriga põhineb vastastikusel partnerlusel. Toimub koostöö poliitikutega kohalikul ja vabariiklikul tasandil. Konkurentsivõimeline ja atraktiivne kultuurikeskus. Kogutakse ning säilitatakse kultuuri- ja ajaloopärandit. Luuakse uusi kultuuritraditsioone. 11. Märts 2005 Heli Kallasmaa, Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskus

"MISSIOON" Kelle vajadusi ma rahuldame? Milliseid vajadusi me rahuldame? Kuidas me neid rahuldame? Kaasaegne linnaosa kultuurikeskus on maja, kuhu on koondunud linnaosa ja kogu Pärnu linna kultuuri arengus olulist rolli mängivad organisatsioonid ja inimesed, kelle tegevuse läbi kujundatakse piirkonna kultuuripilti, säilitatakse mälu ning hoitakse alles traditsioone. 11. Märts 2005 Heli Kallasmaa, Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskus

VISIOON "Linnaosa kultuurikeskus 2015” ehk kuidas asjad võiksid olla! Aastal 2015 linnaosa kultuurikeskus. . . …on teadlikult arendatav jätkusuutlik üksus, millele on tagatud stabiilne baasfinantseerimine linaeelarvest, kes tegeleb oma varade arendamisega ning käivitab ja viib ellu kohalikke, riikliku tähtsusega ning üle-Euroopalisi koostööprojekte. …on võimaluste looja kultuuriliseks ja integratsiooniliseks tegevuseks erinevatele sihtgruppidele. …on võimaluste pakkuja igas eas olevatele sihtgruppidele loovaks ja harivaks tegevuseks. 11. Märts 2005 Heli Kallasmaa, Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskus

VISIOON "Linnaosa kultuurikeskus 2015” ehk kuidas asjad võiksid olla! …on koduks Pärnus tegutsevatele seltsidele ja vabaharidusorganisatsioonidele. …on turvaline, mugav ja avatud paik, kus korraldada erinevaid kultuurisündmusi ja rahvakoosolekuid ning tähistada perekondlikke tähtpäevi. …on tööandja kultuuri- ja vabahariduse valdkonna spetsialistidele. …on infokeskus, kust saab teavet ühiskonnas toimuva kohta erinevate meedia- ja trükikanalite vahendusel. …täidab vajadusel ja võimalusel avatud noortekeskuse funktsioone. 11. Märts 2005 Heli Kallasmaa, Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskus

Pärnu linnaosade kultuurikeskused: 11. Märts 2005 Heli Kallasmaa, Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskus

11. Märts 2005 Heli Kallasmaa, Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskus

11. Märts 2005 Heli Kallasmaa, Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskus

Raeküla vana koolimaja Lembitu 1 • Raeküla Seltsi aktiivliikmed, 18 inimest. • Raeküla Seltsi toetajaliikmed, 16 inimest. • Raeküla elanikud, ühisüritustel osalejad, kuni 2000 inimest aastas. 11. Märts 2005 Heli Kallasmaa, Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskus

Hetkeseis: TUGEV AJALOOLINE MÄLU, MAJA KUULUMINE MUINSUSKAITSE ALLA. TOIMIV KULTUURI- JA ÜHISTEGEVUS JA AKTIIVNE JUHTGRUPP. HOONE JA MÕNINGATE KOMMUNIKATSIOONIDE OLEMASOLU. HOONES ON HULGALISELT RUUME ERINEVATE HUVIGRUPPIDE VAJADUSTE RAHULDAMISEKS JA AVAR SAAL. MAJA SOODNE ASUKOHT. KOHALIKU OMAVALITSUSE OSALINE POLIITILINE JA MAJANDUSLIK TOETUS. EESTI KUULUMINE AVATUD MAAILMA. EUROOPA JA RIIGISISESED KULTUURI- JA ÜHISTEGEVUST TOETAVAD FONDID. KOOSTÖÖ RAEKÜLA GÜMNAASIUMIGA. KOOSTÖÖ LEIDMINE ÄRISEKTORIGA. ELUKESTVA ÕPPE RIIKLIKU HARIDUSPOLIITIKA TOETUS JA VAJADUS. INFOTEHNOLOOGIA KASUTAMINE MAINEKUJUNDUSEKS OMA TEGEVUSE TUTVUSTAMISEL. ELANIKKONNA HUVI KASV KULTUURIÜRITUSTE JA TÄIENDKOOLITUSE VASTU SEOSES AINELISE HEAOLU PARANEMISEGA. 11. Märts 2005 Heli Kallasmaa, Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskus

Hetkeseis: MAJA KOHANDAMINE KULTUURI- JA HARIDUSTEGEVUSEKS VAJAB ULATUSLIKKU KAPITAALREMONTI. KAASAEGSE MATERIAAL-TEHNILISE BAASI PUUDUMINE. MITTEPIISAVAD VÕIMALUSED MAJANDUS- NING ARENDUSTEGEVUSEKS. MITTEPIISAVAD OSKUSED POLIITILISEKS MÕJUTAMISEKS. KULTUURI RAHASTAMISE POLITISEERUMINE. REMONDIVAJADUSE ULATUSLIKKUS. INIMESTE MAJANDUSLIK EBAKINDLUS. MUGANDUMINE JA TAANDUMINE KODUDESSE. MEEDIAKANALITE SUUR MÕJU ÜHISKONNALE, VÄÄRTUSHINNANGUTE KUJUNDAMINE LÄBI SELLE. 11. Märts 2005 Heli Kallasmaa, Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskus

Eesmärgid: RAJADA LINNAOSA KULTUURIKESKUS RAEKÜLA AJALOOLISSE KOOLIMAJJA, SÄILITADES SELLEGA KAUNI PUITARHITEKTUURIGA HOONE. KAASAJASTADA KASUTUSESOLEV HOONE JA LUUA VAJALIK MATERIAALTEHNILINE BAAS SÄILITADA PIIRKONNALE OLULISED TRADITSIOONID NING LUUA TINGIMUSED ÜHISTEGEVUSEKS JA UUTE TRADITSIOONIDE TEKKIMISEKS. 11. Märts 2005 Heli Kallasmaa, Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskus

ARENGUEELDUSED: 11. Märts 2005 Heli Kallasmaa, Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskus

Raeküla Seltsi aktiivliikmed, 18 inimest. Raeküla Seltsi toetajaliikmed, 16 inimest. Raeküla elanikud, ühisüritustel osalejad, kuni 2000 inimest aastas. Raeküla Gümnaasiumi õpilased, 550 noort. Täiskasvanute harrastuskollektiivid ja harrastajad, kuni 6 kollektiivi. Kultuuriseltsid ja huviklubid, 5– 6 seltsi ja huviklubi. Raeküla linnaosa väikeste lastega pered, 60 peret. Interneti teenuse kasutajad, 20– 30 inimest päevas. Täiskasvanute õpiringides osalevad inimesed, 100 inimest aastas. Keskuse poolt pakutavate erinevate teenuste tarbijad Heli Kallasmaa, Rahvakultuuri 11. (kohvik, Märts 2005 kino, internetipunkt, lugemissaal jm), kuni 100 Arendus- ja Koolituskeskus

Haapsalu mnt 11 • Kollisti seltsi liikmed, 50 inimest. • Teiste linnaosas tegutsevate ühenduste liikmed, 200 inimest. • Majas korraldatavate ürituste külastajad, 3600 inimest aastas. • Väljaspool maja korraldatavatel üritustel osalejad, 1500 inimest aastas. 11. Märts 2005 Heli Kallasmaa, Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskus

Hetkeseis: TOIMIVA KULTUURITEGEVUSE OLEMASOLU. AKTIIVNE JUHTGRUPP JA TUGEV LIIDER. HOONE, OSALISTE KOMMUNIKATSIOONIDE JA MATERIAAL-TEHNILISE BAASI OLEMASOLU. HEAD SUHTED HOONE OMANIKEGA, 15 -AASTASE LEPINGU OLEMASOLU. HOONES ON HULGALISELT RUUME ERINEVATE HUVIGRUPPIDE VAJADUSTE RAHULDAMISEKS. MAJA SOODNE ASUKOHT. KOHALIKU OMAVALITSUSE OSALINE POLIITILINE JA MAJANDUSLIK TOETUS. SOODNE ELUKESKKOND JA ÄÄRELINNA POPULAARSUSE KASV. EESTI KUULUMINE AVATUD MAAILMA. EUROOPA JA RIIGISISESED KULTUURI- JA ÜHISTEGEVUST TOETAVAD FONDID. ETTEVÕTLUSE ARENG PIIRKONNAS. RIIGI MAJANDUSE KASV JA INIMESTE HEAOLU PARANEMINE. 11. Märts 2005 Heli Kallasmaa, Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskus

Hetkeseis: MITTEPIISAVAD VÕIMALUSED JA OSKUSED MAJANDUSLIKUKS- JA ARENDUSTEGEVUSEKS. MITTEPIISAVAD OSKUSED POLIITILISEKS MÕJUTAMISEKS. KASUTATAVATE RUUMIDE MITTEVASTAVUS KAASAJA NÕUETELE. VÄHENE MAINEKUJUNDUSLIK TEGEVUS. NOORTE VÄHENE KAASAMINE TEGEVUSSE, LIIDERGRUPI VANANEMINE. ERAOMANDUSSE KUULUVAS HOONES TEGUTSEVA ORGANISATSIOONI RAHASTAMISE LÕPETAMINE. KULTUURITEGEVUSE PROJEKTIPÕHINE RAHASTAMINE. KULTUURI RAHASTAMISE POLITISEERUMINE. INIMESTE MAJANDUSLIK EBAKINDLUS. MUGANDUMINE JA TAANDUMINE KODUDESSE. MEEDIAKANALITE SUUR MÕJU ÜHISKONNALE JA VÄÄRTUSHINNANGUTE KUJUNDAMISELE. 11. Märts 2005 Heli Kallasmaa, Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskus

Eesmärgid: SÄILITADA LINNOSA KULTUURIKESKUSENA KASUTUSEL OLEVAD RUUMID. VIIA VASTAVUSSE KASUTUSEL OLEVAD RUUMID KAASAJA TINGIMUSTELE. SÄILITADA PIIRKONNALE JA SIHTGRUPPIDELE OLULISED TRADITSIOONID NING ÜHISTEGEVUS. 11. Märts 2005 Heli Kallasmaa, Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskus

ARENGUEELDUSED: 11. Märts 2005 Heli Kallasmaa, Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskus

Haapsalu mnt. 11 Kollisti seltsi liikmed, 50 inimest. Teiste linnaosas tegutsevate ühenduste liikmed, 2 -3 ühendust, 200 inimest. Eakate huvi- ja harrastuskollektiivide liikmed, 90 inimest. Noorte huvi- ja harrastuskollektiivide liikmed, 10 -20 inimest. Majas korraldatavate ürituste külastajad, 3600 inimest aastas. Väljaspool maja korraldatavatel üritustel osalejad, 1500 Heli Kallasmaa, Rahvakultuuri 11. Märts 2005 Arendusja Koolituskeskus inimest aastas.

11. Märts 2005 Heli Kallasmaa, Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskus

Pärnu Ingeri–Soome Kultuuriseltsimaja Lõuna t 18 Pärnus elavad ingerisoomlased, seltsi liikmed, 350 inimest. Pärnus elavad ingerisoomlased, seltsi aktiivliikmed, 150 inimest. Pärnus tegutsevad ingerisoomlaste harrastuskollektiivid, 4 kollektiivi, 100 inimest. Teised Pärnus tegutsevad vähemusrahvuste seltsid, 250 inimest. Koolitustel osalevad inimesed, kuni 165 inimest aastas. Teised ruume rentivad asutused ja organisatsioonid, 200 Heli Kallasmaa, Rahvakultuuri 11. Märts 2005 inimest. Arendusja Koolituskeskus

Hetkeseis: HEAS KORRAS KINNISVARA SÜDALINNAS. TUGEV AJALOOLINE MÄLU. AKTIIVNE JUHTGRUPP. TUGEV POLIITILINE JA RAHVUSLIK TAUST. TOIMIV MITMEKÜLGNE TEGEVUS. TOIMIV KOOSTÖÖ TEISTE INGERISOOME SELTSIDEGA EESTIS JA VÄLJASPOOL SEDA. KOHALIKU OMAVALITSUSE OSALINE POLIITILINE JA MAJANDUSLIK TOETUS. EESTI KUULUMINE AVATUD MAAILMA. RIIGI MAJANDUSE KASV JA INIMESTE HEAOLU PARANEMINE. EUROOPA JA RIIGISISESED KULTUURI- JA ÜHISTEGEVUST TOETAVAD FONDID. ETTEVÕTLUSE ARENG JA VÕIMALUSTE LAIENEMISE KOOSTÖÖKS ÄRISEKTORIGA. VÄHEMUSRAHVUSTE ÜHENDUSTE OLEMASOLU PÄRNUMAAL, EESTIS JA VÄLJASPOOL SEDA. 11. Märts 2005 Heli Kallasmaa, Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskus

Hetkeseis: RESSURSSIDE VÄHESUS SPETSIALISTIDE TÖÖLE VÕTMISEKS. RESSURSSIDE VÄHESUS MATERIAAL-TEHNILISE BAASI UUENDAMISEKS JA TÄIENDAMISEKS. KASUTATAVATE RUUMIDE MITTEVASTAVUS KAASAJA NÕUETELE. VÄHENE MAINEKUJUNDUSLIK TEGEVUS. NOORTE VÄHENE KAASAMINE TEGEVUSSE. MAJUTUSVÕIMALUSTE PUUDUMINE. TOITLUSTUSVÕIMALUSTE PUUDUMINE. PROJEKTIPÕHINE RAHASTAMINE. TÄISKASVANUTE HARIDUSE OMAVALITSUSE POOLNE MITTEFINANTSEERIMINE. INIMESTE MAJANDUSLIK EBAKINDLUS. KULTUURI RAHASTAMISE POLITISEERUMINE. MUGANDUMINE JA TAANDUMINE KODUDESSE. MEEDIAKANALITE SUUR MÕJU ÜHISKONNALE. 11. Märts 2005 Heli Kallasmaa, Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskus

Eesmärgid: SÄILITADA MAJA STAATUS LINNAOSA KULTUURIKESKUSENA. PARANDADA KASUTUSELOLEVA HOONE OLMETINGIMUSI JA MATERIAAL-TEHNILIST BAASI. SÄILITADA JA ARENDADA SIHTGRUPPIDELE OLULISI TRADITSIOONE NING LUUA VÕIMALUSED INTEGRATSIOONIKS JA ÜHISTEGEVUSEKS. 11. Märts 2005 Heli Kallasmaa, Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskus

ARENGUEELDUSED: 11. Märts 2005 Heli Kallasmaa, Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskus

Pärnu Ingeri–Soome Kultuuriseltsi maja Pärnus elavad ingerisoomlased, seltsi liikmed, 350 inimest. Pärnus elavad ingerisoomlased, seltsi aktiivliikmed, 150 inimest. Pärnus tegutsevad ingerisoomlaste harrastuskollektiivid, 5 kollektiivi, 120 inimest. Teised Pärnus tegutsevad vähemusrahvuste seltsid, 250 inimest. Koolitustel osalevad inimesed, kuni 165 inimest aastas. Teised ruume rentivad asutused ja organisatsioonid, 200 Heli Kallasmaa, Rahvakultuuri 11. Märts 2005 inimest. Arendusja Koolituskeskus

11. Märts 2005 Heli Kallasmaa, Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskus

Ajalooline Roheline 1 b seltsimaja. Rahvaülikoolis õppivad Pärnu elanikud, 110 inimest. Laste Huvikoolis Jumbo õppivad lapsed ja noored, 70 inimest. Teistes lasteringides ja stuudiotes osalejad, 128 inimest. Majas tegutsevate kultuuriseltside liikmed, 390 inimest. Eakate klubi Rukkilill, 120 inimest. Majas tegutsevad erivajadustega inimeste harrastusgrupid, 32 inimest. Huvi- ja harrastuskollektiivides osalevad vähemusrahvuste esindajad, kuni 80 inimest. Kallasmaa, Rahvakultuuri 11. Märts 2005 Ühekordsete Heli kultuurisündmuste korraldajad, Arendus- ja Koolituskeskus

Hetkeseis: TUGEVAD KULTUURI- JA ÜHISTEGEVUSE TRADITSIOONID. TÖÖTAVAD ERIALASPETSIALISTID. OLEMAS ON OSALISELT TEGEVUSEKS VAJALIK MATERIAAL-TEHNILINE BAAS. TOIMIV MITMEKÜLGNE TEGEVUS. EESTI KUULUMINE AVATUD MAAILMA NING TOIMIV KOOSTÖÖ. REGIONAALSEL, RIIKLKUL JA RAHVUSVAHELISEL TASANDIL. AVATUS UUELE. NOORTE HUVI TEGUTSEDA NOORUSE MAJAS. KEHTIVAD LEPINGUD OMANIKEGA NING OMAVALITSUSE STABIILNE POLIITILINE JA MAJANDUSLIK TOETUS. HEA ASUKOHT. KOOSTÖÖ EESTIS TEGUTSEVATE RAHVAÜLIKOOLIDEGA. ELUKESTVA ÕPPE RIIKLIKU HARIDUSPOLIITIKA TOETUS JA VAJADUS. INFOTEHNOLOOGIA LEVIK JA VÕIMALUSED MAINEKUJUNDUSEKS. RIIKLIK TOETUS NOORTEKESKUSTE LOOMISELE JA TEGEVUSELE. EUROOPA JA RIIGISISESED KULTUURI- JA ÜHISTEGEVUST TOETAVAD FONDID. SOODNE ELUKESKKOND. RIIGI MAJANDUSE KASV JA INIMESTE HEAOLU PARANEMINE. 11. Märts 2005 Heli Kallasmaa, Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskus

Hetkeseis: PINGELINE RUUMIPROGRAMM. MITTEPIISAV JA KAASAJA NÕUDMISTELE MITTE VASTAV MATERIAALTEHNILINE BAAS. RESSURSSIDE PUUDUMINE INIMESTE TÖÖLE VÕTMISEKS. KASUTATAVATE HOONETE MITTEVASTAVUS KAASAJA NÕUETELE. MAJUTUSVÕIMALUSTE JA TOITLUSTUSBLOKI PUUDUMINE. KULTUURI RAHASTAMISE POLITISEERUMINE. RIIKLIKU KULTUURI- JA HARIDUSPOLIITIKA EBASTABIILSUS. INIMESTE MAJANDUSLIK EBAKINDLUS. TÄISKASVANUTE HARIDUSE OMAVALITSUSE POOLNE MITTEFINANTSEERIMINE. MEEDIAKANALITE SUUR MÕJU ÜHISKONNALE. 11. Märts 2005 Heli Kallasmaa, Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskus

Eesmärgid: SÄILITADA LINNOSA KULTUURIKESKUSENA AJALOOLINE NOORUSE MAJA HOONE. PARANDADA KASUTUSELOLEVA HOONE OLMETINGIMUSI JA MATERIAAL-TEHNILIST BAASI. SÄILITADA PIIRKONNALE JA SIHTGRUPPIDELE OLULISED TRADITSIOONID NING ÜHISTEGEVUS. LUUA UUSI TEENUSEID JA KULTUURITRADITSIOONE. 11. Märts 2005 Heli Kallasmaa, Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskus

ARENGUEELDUSED: 11. Märts 2005 Heli Kallasmaa, Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskus

Ajalooline Roheline 1 b seltsimaja. Rahvaülikoolis õppivad Pärnu elanikud, 110 inimest. Laste Huvikoolis Jumbo õppivad lapsed ja noored, 70 inimest. Teistes lasteringides ja stuudiotes osalejad, 128 inimest. Majas tegutsevate kultuuriseltside liikmed, 390 inimest. Eakate klubi Rukkilill, 120 inimest. Majas tegutsevad erivajadustega inimeste harrastusgrupid, 32 inimest. Huvi- ja harrastuskollektiivides osalevad vähemusrahvuste esindajad, kuni 80 inimest. Kallasmaa, Rahvakultuuri 11. Märts 2005 Ühekordsete Heli kultuurisündmuste korraldajad, Arendus- ja Koolituskeskus

Samuti on see. . . . nägemus meie linna kultuuritegevusest erinevates linnaosades ning linnas tervikuna, mida arendatakse ühise jõupingutusega tegutsedes just meie enda inimeste heaks! … alusdokument keskustes tegevust korraldavatele organisatsioonidele edasiliikumise planeerimiseks ja oma missiooni elluviimiseks! 11. Märts 2005 Heli Kallasmaa, Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskus

Samuti on see. . . meie kõikide ühine kirjapandud soov, kuidas areneda just nii, et see oleks ühtviisi kasulik kõikidele kultuurielu arengu eest vastutavatele tasanditele: nii avalikule sektorile kui ka nendele vabatahtlikele ühendustele, kes arengut praktikas ellu viivad. 11. Märts 2005 Heli Kallasmaa, Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskus

Lisaväärtused inimeste jaoks, kes selles pooleaastases protsessis osalesid: Tekkis ühine mõte ja ühine nägemus sellest, kuidas asjad on ja kuidas nad võiksid ning peaksid olema. Arenes keskuste organisatsioonikultuur, inimesed asusid ise mõtlema, kuidas olla edukamad ja millised on nende organisatsiooni ja linnaosa kultuuritegevuse arenguvõimalused. Ühine analüüs ja erinevate kultuuri mõjutavate protsesside tundmaõppimine annab võimalusi edaspidigi neid teadmisi kasutada. 11. Märts 2005 Heli Kallasmaa, Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskus

Ülesanded edaspidiseks: Minna edasi oma organisatsioonide ja kultuurikeskuste arengu põhjaliku planeerimisega: Kaardistada huvigrupid ning asjalised, nende huvid ja kaasamise teed. Analüüsida probleemide põhjused ja tagajärjed. Analüüsida lisaks inimressursile rahalised ressursid. Koostada kommunikatsioonistrateegiad. Mõõta organisatsioonide edukus senini ja analüüsida edaspidiseid võimalusi. JNE, JNE. . . 11. Märts 2005 Heli Kallasmaa, Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskus

Inimeste ühine nägemus ja ühine tahe! Inimeste ühine nägemus ja ühine tahe! Tahe muutuda paremaks ning teha midagi ära nii kultuurielu arendamiseks kui ka inimeste teenimiseks. . nende inimeste, kes iga pisikesegi osalemisega teostavad seda suurt, mida me uhkusega nimetame MEIE PÄRNU KULTUURIKS JA MEIE EESTIMAA KULTUURIKS. 11. Märts 2005 Heli Kallasmaa, Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskus

Tänud! Protsessi läbiviijad tänavad kõiki Nooruse Maja, Raeküla Seltsi, Kollisti Seltsi ja Pärnu Ingeri-Soome Kultuuriseltsi inimesi, kes panustasid selle elluviimisesse oma vaba aega ning tahet ! Soovime head tahet ja järjekindlust jätkamiseks ning kavandatu elluviimiseks! 11. Märts 2005 Heli Kallasmaa, Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskus

Tänud! Uudo Laane (Nooruse Maja) Hillar Talvik (Ingeri-Soome Selts) Liivi Kaasik (Raeküla Selts) Naali-Marie Liivrand (Kollisti Selts) Milvi Kukk (Kollisti Selts) Liivi Tamm (Kollisti Selts) Aime Oitsalu (Pärnu AMS) Hilja Vainula (Selts Leelo) Mai Kolossova (Nooruse Maja) Helje Peet (Pänu Ingeri-Soome Kultuuriselts) Raivo Pärast (Pänu Ingeri. Soome Kultuuriselts) 11. Märts 2005 Helen Pärast (Pänu Ingeri-Soome Kultuuriselts) Viive Tüür (Raeküla Selts) Elfriede Nikolai (Raeküla Selts) Maire Haas (Raeküla Selts) Piia Karro (Raeküla Selts) Raimo Klement (Raeküla Selts) Ja kõik seltside iseseisvate tööde gruppides osalenud linnaosade elanikud ning seltside liikmed! Heli Kallasmaa, Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskus

Heli Kallasmaa Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuse Pärnumaa spetsialist.