Heaolu arengukava 2016 2023 Programmid eelarveperioodiks 2017 2021

Heaolu arengukava 2016 -2023 Programmid eelarveperioodiks 2017 -2021

Tööturuproramm TUV: Tööturg Sotsiaalkindlustuse programm Heaolu arengukava 2016 -2023 Hoolekand eprogramm TUV: Sotsiaalne kaitse Soolise võrdõiguslikkuse programm

Tööturuprogramm Eesmärk Tööjõu nõudluse ja pakkumise vastavus tagab tööhõive kõrge taseme ning kvaliteetsed töötingimused toetavad pikaajalist tööelus osalemist Elluviijad Sotsiaalministeerium, Tööinspektsioon, Riikliku Lepitaja Kantselei, Sotsiaalkindlustusamet, Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus Eelarve 500 756 000€

Vajalik pöörata rohkem tähelepanu töötaja tervisele ning tervise hoidmisele töökeskkonnas Tööelu kvaliteet 39% naistest ja 22% meestest kutse-, ameti- või erihariduseta Kuidas tagada süsteemi jätkusuutlikkus? Rekordtasemel tööhõive- ja tööelus osalemise määr ning tööjõupuudus Pikaajaline töötus ja madal kvalifikatsioon Töövõime toetamise süsteemi rakendamine Mis on edasine arenguhüpe? Kvantiteedi kõrval oluline küsimus ka kvaliteedil. Noorte ja vanemaealiste töötus Töötamise uued vormid Uute sekkumiste katsetamine noorte tööhõive suurendamiseks Töö tegemise suhte moonutamine ei toeta paindlikke töö tegemise kokkuleppeid ja vähendavad töö tegija kaitset

Tööturuprogramm Tegevus 1: Tööturupoliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine Tegevus 2: Aktiivsete tööturuteenuste osutamine ja hüvitiste maksmine Meede 1: Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine Tegevus 3: Tööelu kvaliteedi tagamine Tegevus 4: Erivajadustega inimeste iseseisva toimetuleku ja tööalase tegevuse toetamine Tegevus 5: Töövõime hindamine ja toetamine

Sotsiaalkindlustuse programm Eesmärk Inimeste majanduslik toimetulek on aktiveeriva, adekvaatse ja jätkusuutliku sotsiaalkaitse toel paranenud Elluviijad Sotsiaalministeerium, Sotsiaalkindlustusamet ja Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK) Eelarve 1 839 244 000€

Jätkusuutlik sotsiaalkindlustuse süsteem Aastatel 2018– 2021 soovitakse keskenduda absoluutse vaesuse olulisele vähendamisele Põhisuunad kinnitati 2017, jätkuvalt vaja reformida eriskeemide süsteeme Vaesuse vähendamine Pensionisüsteem vajab muudatusi Tööturul osalemist toetav sotsiaalkaitse Hüvitiste ja toetuste skeemid peavad olema töötamist motiveerivad ja seotud aktiveerivate teenustega Killustatuse vähendamine puudega inimese toetamise süsteemis Inimeste piiriülene liikumine Erinevad toetused, mida administreerivad erinevad asutused (sh SKA, töötukassa, haigekassa, KOV -id) Kuidas tagada väljateenitud õiguste realiseerimine?

Sotsiaalkindlustuse programm Tegevus 1: Sotsiaalkindlustuspoliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine Tegevus 2: Sotsiaalmaksutuludest makstavate pensionide väljamaksmine Meede 1: Hüvitiste maksmine, skeemide arendamine ja inimeste piiriülest liikumist arvestava sotsiaalkindlustussüsteemi kujundamine Tegevus 3: Mittesotsiaalmaksutuludest makstavate pensionide väljamaksmine Tegevus 4: Toetuste ja hüvitiste väljamaksmine Tegevus 5: Muu materiaalse abi andmine inimestele

Hoolekandeprogramm Eesmärk Inimeste võimalused iseseisvalt toime tulla, kogukonnas elada ning ühiskonnas osaleda on tänu efektiivsele õiguskaitsele ja kõrvalabile paranenud Elluviijad Sotsiaalministeerium, Sotsiaalkindlustusamet ja Tervise ja Eelarve 72 398 000 Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK)

Teenuse kättesaadavus ja kvaliteet ei tohiks sõltuda inimese elukohast Sotsiaalteenuste jätkusuutlik osutamine erinevates piirkondades Uus süsteem peab muutma teenuste kasutamise ja rahastamise paindlikumaks Teenuste ühtlustamine ja järelevalve korraldus Sotsiaalteenuste kvaliteet Hoolduskoormus Erihoolekande jätkusuutlik arendamine Pikaajalise hoolduse süsteem peab aitama hoolduskoormust ennetada ja vastama vajadustele Rehabilitatsiooni teenuste terviklikum korraldamine Sotsiaalteenuste osutamise vastutuse jaotus riigi ja KOV-i vahel Vajalik erinevate sektorite (sh sotsiaal, tervishoid ja tööturg) koostöö Mis on kõige mõistlikum vastutuse jaotus?

Uutele sihtrühmadele suunatud teenuste loomine ja tehtud arenduste kinnistamine Ohvriabi teenuste arendamine Uus süsteem peab muutma teenuste kasutamise ja rahastamise paindlikumaks Naistevastase vägivalla ohvrite teenuste edasiarendu sed Negatiivsete hoiakute vähendamine vähemuste suhtes Teadlikkuse suurendamine inimõigustest Naiste tugikeskuse teenuse jätkusuutlik kujundamine nii, et vastaks kliendi vajadustele ja oleks kättesaadav Alaealised vägivallaohvrid Võrdse kohtlemisega seotud õiguste kaitse Lastemaja teenuse edasiarendamine Võrd. KS kohaldamisala ulatuse ühtlustamine vähemusgruppide suhtes

Sotsiaalkindlustuse programm Tegevus 1: Hoolekandepoliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine Meede 1: Iseseisvat toimetulekut toetavate ja kvaliteetsete sotsiaalteenuste ning vajadustele vastavate hooldusvõimaluste tagamine Tegevus 2: Sotsiaalhoolekande teenuste osutamine ja arendamine Tegevus 3: Erihoolekandeteenuse osutamine ja arendamine Tegevus 4: Sotsiaalvaldkonna edendamisega tegelevate kodanikuühiskonna organisatsioonide võimestamine Tegevus 1: Ohvriabi poliitika kujundamine Meede 2: Ohvritele suunatud abi osutamine Meede 3: Võrdse kohtlemise edendamine, võrdsete võimaluste tagamine ja ligipääsetavuse suurendamine Tegevus 2: Ohvritele suunatud teenuste osutamine ja hüvitiste tagamine Tegevus 1: Võrdse kohtlemise ja ligipääsetavuse edendamine

Soolise võrdõiguslikkuse programm Eesmärk Naistel ja meestel on kõigis ühiskonnaelu valdkondades võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus Elluviijad Sotsiaalministeerium ja Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse Eelarve 804 000€ kohtlemise voliniku kantselei (SVVK)

Võtmeroll haridussüsteemis, meedial ja poliitikameetmete rakendamisel Soolised stereotüübid Naised õpivad rohkem sotsiaal- ja humanitaarerialasid ning mehed IKT erialasid Vajalik töötada KOV-ide, ministeeriumite võimekuse tõstmisega Puudub ühtne soolõime rakendamise süsteem Sooline palgalõhe Tööturu sooline segregatsioon Eestis oluliselt suurem kui teistest Euroopa Liidu liikmesriikides Naiste ja meeste ebavõrdne esindatus otsustustasanditel Soolise võrdõiguslikkuse seaduse rakendumine praktikas poolik Riigikogus 101 liikme seas 27 naist; valitsuse 15 ministri seas neli naist ja 11 meest Eri valdkondade institutsioonidel on piiratud arusaam soolisest ebavõrdsusest

Soolise võrdõiguslikkuse programm Meede 1: Meeste ja naiste võrdse majandusliku sõltumatuse toetamine ning soolise tasakaalu suurendamine kõigil otsustus- ja juhtimistasanditel Tegevus 1: Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine Tegevus 2: Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku ning kantselei

Laste- ja perede arengukava 2008 -2020 Programmid eelarveperioodiks 2017 -2021

Laste ja perede arengukava 2012 -2020 Alaeesmärk 1: Eesti laste- ja perepoliitika on teadmistepõhine ja ühtne, toetades ühiskonna jätkusuutlikkust. Alaeesmärk 2: Eesti on positiivset vanemlust toetav riik, kus pakutakse vajalikku tuge laste kasvatamisel ja vanemaks olemisel, et parandada laste elukvaliteeti ja tulevikuväljavaateid. Alaeesmärk 3: Lapse õigused on tagatud ja loodud on toimiv lastekaitsesüsteem, et väärtustada ühiskonnas iga last ja tema arengut ning heaolu toetavat turvalist keskkonda. Alaeesmärk 4: Eestis on perede adekvaatset majanduslikku toimetulekut toetav kombineeritud toetuste ja teenuste süsteem, mis pakub perele püsivat kindlustunnet. Laste ja perede programm Alaeesmärk 5: Meestel ja naistel on võrdsed võimalused töö-, pereja eraelu ühitamiseks, soodustamaks kvaliteetset ja iga pereliikme vajadustele vastavat igapäevaelu.

Laste ja perede programm Eesmärk Laste ja perede heaolu suurendamine ning elukvaliteedi tõstmine, soodustades seeläbi laste sünde Elluviijad Sotsiaalministeerium, Sotsiaalkindlustusamet ja Tervise Arengu Instituut Eelarve 664 773 000€

2017. aasta alguses Eestis 249 780 alla 18 -aastast last, mis moodustas kogu elanikkonnast 19% (langus 2000. a võrreldes 62 500) Sündide ja 0– 17 -aastaste laste arvu vähenemine rahvastikus Suurenenud on lapsetoetused ja laste tarbimiskaal toimetulekutoetuse määramisel Kasvu taga ei tule näha mitte niivõrd abivajaduse kasvu kui abivajanud laste paremat märkamist Soovitud laste arv on väiksem kui tegelik Laste vaesuse vähendamiseks on astutud olulisi samme Abivajavate laste hulk on kasvanud Mis on vajalikud sammud selle trendi muutmiseks? Süvenev probleem on laste hooldusõiguse küsimused Perepõhise asendushoolduse pakkumine Alates 1. jaanuarist 2016 SKA –s lastekaitse osakond, kes nõustab KOV lastekaitsetöötajaid Riigikogule esitatud seaduseelnõu, mille eesmärgiks on suurendada perepõhise asendushoolduse osatähtsust

Meede 1: Lapse õigused on tagatud, toimiv lastekaitsesüsteem väärtustab iga last, tema arengut ja heaolu Tegevus 1: Lastekaitse- ja perepoliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine Tegevus 2: Toimiv lastekaitsesüsteem Laste ja perede programm Tegevus 1: Vanemlike oskuste arendamisele suunatud teenused Meede 2: Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele Meede 3: Eestis on perede adekvaatset majanduslikku toimetulekut ning töö ja pereelu ühitamist toetav sotsiaalkaitsesüsteem Tegevus 2: Suure abivajadusega ning õigusrikkumisi toime pannud lastele mõeldud teenused Tegevus 3: Puudega laste teenused Tegevus 4: Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine ja perepõhise asendushoolduse edendamine Tegevus 5: Lapsehoiukohtade loomine ja teenusepakkumise toetamine 0– 7 aastastele lastele Tegevus 1: Lastele ja peredele suunatud hüvitiste ja toetuste väljamaksmine