Happeleelis tasakaal organismis Julia Mastitskaja Annemai Haak Rasmus

Happe-leelis tasakaal organismis Julia Mastitskaja Annemai Haak Rasmus Laan Eve Külasalu Hambaarstiteadus II 2013

Happe-leelise tasakaalu häired • Atsidoos p. H alanemine (p. H<7, 37) • Alkaloos p. H suurenemine (p. H> 7, 43)

Happe-leelise tasakaalu häired • Respiratoorne atsidoos või alkaloos • Metaboolne atsidoos või alkaloos • Mitterespiratoorne atsidoos või alkaloos

Kopsude funktsiooni häiretest põhjustatud p. H muutused • Respiratoorne atsidoos – hüpoventilatsioon, CO₂ osarõhu tõus. Põhjused: narkootikumid, hingamiskeskuse funktsiooni häired, närvihaigused, hingamislihaste funktsiooni häired, hingamisteede obstruktsioon, kopsuhaigused.

Kopsude funktsiooni häiretest põhjustatud p. H muutused • Respiratoorne alkaloos – hüperventilatsioon, CO₂ osarõhu langus. Põhjused: ülemäärane mehhaaniline ventilatsioon, KNS häired, uimastid, hüpoksia, kopsuhaigus, palavik, šokk.

Ainevahetushäiretest põhjustatud p. H muutused • Metaboolne atsidoos – p. H nihe happelisuse suunas • Põhjused: mittelenduvate hapete kuhjumine (laktatsidoos, ketoatsidoos), krooniline neerupuudulikkus, pikaaegne kõhulahtisus, mürgitused (nt. sulfaatidega, salitsülaatidega jne)

Ainevahetushäiretest põhjustatud p. H muutused • Metaboolne alkaloos – p. H nihe leelise keskkonna suunas • Põhjused: vesinikioonide kaotus sooletrakti või neerude kaudu, tsüstiline fibroos, hüpoventilatsioon, aluseliste ainete liigtarbimine, Bartter’i sündroom, Gitelman’i sündroom, Liddle’i sündroom.

• Neerude võime organismist välja viia mittelenduvaid happeid→ neerude funktsioonihäired põhjustavad p. H muutumist. • Renaalselt ja metaboolselt tingitud häired kokku – mitterespiratoorne atsidoos ja alkaloos.

Kompenseerimise põhimõtted(1) • p. H kompenseerimise mehhanism sõltub – p. H hälbe suunast (alkaloos/atsidoos) – tasakaalu häire põhjusest • Kohene või viivitusega kompensatsioon • Primaarselt happelises või leelises suunas nihkunud p. H väärtus viiakse tagasi normi piiresse või selle lähedusse

Primaarselt mitterespiratoorne häire(1) • Kopsude ventilatsiooni muutmine • Metaboolse häire korral kompensatsioon neerude abil • Atsidoos p. H väärtuse vähenemine stimuleerib hingamist hüperventilatsioon CO 2 osarõhu langus p. H↑ ( täielik / osaline) • Alkaloos puhveraluste hulga suurenemine hüpoventilatsioon CO 2 osarõhu tõus p. H↓ (enamasti osaline)

Primaarne respiratoorne häire(1) • Kompensatisoon neerude abil (HCO 3 - retentsioon või H-ioonide eritumine) • Atsidoos kopsufunktsiooni häire CO 2 osarõhk tõusnud teatud viivituse järel kompenseerivad neerud vere puhverleeliste konts tõus p. H↑ • Alkaloos madal CO 2 osarõhk puhverleeliste kontsentratsioon väheneb p. H↓

Jämedad nooled: primaarsete muutuste suund Peenikesed nooled: sekundaarse kompensatsiooni suund Puhverleeliste hälbe BE, p. H ja Pco 2 normväärtused on punaste joontega piiritletud. Punaseks värvitud ala tähistab happe-leelis tasakaalu füsioloogilisi piire. Nool tähistusega a näitab primaarset häitumist ja tähistusega b sekundaarset kompensatsiooni mehhanismi

Diagnostika kriteeriumid(1) • Happe-leelis seisundi analüüs ja hindamine on märkimisväärse kliinilise tähtsusega • Suuruste määramine, mis võimaldab teha otsuseid protsesside kohta: – Atsidoos- alkaloos – Respiratoorne- mitterespiratoorne • võimaldavad häirete ravi kvantitaiivse suunamise

Diagnostika kriteeriumid(1) • Arteriaalsest verest määratakse: – p. H – P(CO₂) – Puhverleeliste hälve – Standardvesinikkarbonaat Pilt 1. Diagnostika kriteeriumid

p. H(1) • H-ioonide kontsentratsiooni veres – Nihkumine happelisus või leelisuse suunas – Normi piirid: p. H 7, 37 -7, 43 NB! Normaalne p. H väärtus ei ütle tingimata, et happe –leelis seisundi häiret ei ole. Võib olla ka täielikult kompenseeritud alkaloos või atsidoos.

P(CO₂), puhverleeliste häire (BE)(1) • CO₂ osakaal otsustab, kas häire on primaarselt respiratoorne – Normi piirid: 35 - 45 mm. Hg • Näitab happe- leelise primaarset mitterespiratoorset häiret – Normi piirid (BE): -2, 5 kuni +2, 5 mmol/l

Standardvesinikkarbonaat(1) • Vesinikkarbonaadi kontsentratsioon vereplasmas 37⁰C, CO₂ 40 mm. Hg juures ja hemoglobiin on hapnikuga täielikult küllastatud – Normväärtus: 24 mmol/l • Mitterespiratoorset atsidoosi iseloomustav • Ei hõlma valkpuhvri funktsiooni→ info piiratud

Happe-leelise tasakaalu häirete diagnostiliste parameetrite muutused(1) p. H BE PCO 2 Mitterespiratoorne atsidoos ⇓ ⇓ ↓ Mitterespiratoorne alkaloos ⇑ ⇑ ↑ Respiratoorne atsidoos ⇓ ↑ ⇑ Respiratoorne alkaloos ⇑ ↓ ⇓

Happe-leelise seisundi analüüs(1) • Kasutusel on Astruupi meetod – happe-leelise tasakaalu ja CO 2 osarõhu mõõtmine • Uuritav veri tasakaalustatakse gaasiseguga, millel on erinevad CO 2 osarõhud (mustad kõverjooned) ja määratakase mõlemal korral vastavad p. H väärtused • Saadud p. H ja PCO 2 väärtuste paarid kantakse diagrammile

Happe-leelise seisundi analüüs(1) • Astruupi meetod (määratakse happe-leelise tasakaalu ja CO 2 osarõhku ühe töövõttega) • Roheline-norm. • Punanemitterespiratoorne atsidoos.

Sülje koostis 99% vesi Elektrolüüdid Mukopolüsahhariidid ja glükoproteiinid Ensüümid EGF [3] Puhkeoleku sülje erituskiirus >0, 1 ml/min, stimuleeritud >0, 7 ml/min • Puhkeoleku sülje normaalne hulk 0, 25– 0, 35 ml/min • Stimuleeritud sülje p. H 7, 3 [4] • • •

Suu p. H tasakaal • Kaariesega seotud bakter – S. mutans • Hambakatt: Bakterid toodavad elutegevusega H+-ioone -> sülje p. H langeb -> emaili demineralisatsioon -> oht kaariese tekkeks. [4] • Vähene süljeeritus -> kuiva suu sündroom -> soodus keskkond kaariese tekkeks. • Suu kuivus võib olla tingitud ravimitest, stressist, väsimusest, haigustest jne. [3]

Sülje puhversüsteem • • Bikarbonaatpuhver (tähtsaim) Fosfaatpuhver (valkude puhver) [5] Kui süljest ei piisa, saab p. H muuta: – Hammaste pesemine – Ksülitooliga närimiskummid – Sülje stimuleerimine [4]

Kasutatud kirjandus 1. R. F. Schmidt, G. Thews Inimese füsioloogia Tartu 1997 2. P. -H. Kingisepp Inimese füsioloogia 2006, 2009 3. http: //www. hambaarst. ee/artiklid/74/sylg-ja-suukaitsemehhanismid/ 4. http: //www. hambatehnik. ee/hammas/index. php? i d=16 5. http: //www. ncl. ac. uk/dental/oralbiol/oralenv/tuto rials/bicarbonate. htm

Aitäh kuulamast!