Happeleelise tasakaalu hired diagnostika anals Ilja Pestov Vitali

Happe-leelise tasakaalu häired, diagnostika, analüüs Ilja Pestov Vitali Holter Mairi Roosi Anna Kustova Tartu 2012 Anna Portnova STOM II

Happe-leelise tasakaalu tähtsus �Happe-leelise tasakaal on üks mitmetest homöostaasi stabiilsematest parameetritest, mida tagavad happelised ja aluselised komponendid teatud tasakaalus ning kitsades piirides. �Isegi väikesed kõrvalkalded happe-leelise tasakaalus põhjustavad ensüümide aktiivsuse muutust, seega muutub biokeemiliste reaktsioonide kiirus, ning lõpuks kajastub see organismi üldides seisundis

Happe-leelise tasakaalu häirete põhjused �Patoloogilistes tingimustes võib verre kuhjuda suurel hulgal happeid või leeliseid �Puhverdamine, hingamine ja neerude funktsioon ei ole enam võimelised vere p. Hd konstantsena hoidma �Vesinikiooni aktiivsuse muutust, mis ilma kompensatsioonita tekiks (atsidoos või alkaloos) ja selle etioloogiat (respiratoorne või metaboolne)

Häire vormid �On olemas 4 häire liiki: 1) Respiratoorne atsidoos 2) Respiratoorne alkaloos 3) Metaboolne atsidoos 4) Metaboolne alkaloos + kombineeritud häired – üheaegselt nii respiratoorsed kui ka metaboolsed

Häirete iseloomustus �Respiratoorse häire tunnuseks on suurenenud või vähenenud CO 2 primaarselt muutumatu puhverleeliste kontsentratsiooni juures (BE=0). �Mitterespiratoorset häiret iseloomustab algul normaalne CO 2 osarõhk, kuna BE väärtus on normist kõrvale kaldunud. �Mittelenduvate hapete hulga suurenemisel veres (metaboolne atsidoos) kulutatakse suuremas koguses puhverleeliseid (BE<0). �Mittelenduvate hapete hulga vähenemine (metaboolne alkaloos) viib puhverleeliste kontsentratsiooni tõusule (BE>0).

Happe-leelise tasakaalu häirete kompensatsioon �Primaarset mitterespiratoorset tasakaalu häiret on võimalik kompenseerida kopsude ventilatsiooni vastava muutumisega �Mitterespiratoorse atsidoosi korral toimub kompensatsioon hüperventilatsiooni abil > PCO 2 langus > p. H normaliseerub �Mitterespiratoorse alkaloosi korral kompenseeritakse puhveraluste hulga suurenemine hüpoventilatsiooni tagajärjel kujuneva PCO 2 tõusuga

Happe-leelise tasakaalu häirete kompensatsioon �Metaboolse häire korral toimub lisaks kompensatsioon neerude abil �Respiratoorse atsidoosi kompensatsioonil puhverleeliste kontsentratsioon tõuseb, respiratoorse alkaloosi korral langeb

Diagnostika � � Analüüsitakse arteriaalse verd, milles on vajalik määrata: Vere p. H tase - normaalne väärtus 7. 38 -7. 43 Süsihappegaasi osarõhk - normaalne väärtus 35 -45 mm. Hg Puhverleeliste hälve (BE) - normaalne väärtus -2. 5. . . +2. 5 mmol/l Standardvesinikkarbonaat

Happe-leelise seisundi analüüs �Happe-leelise seisundi analüüsil on end õigustanud Astrupi meetod, mille puhul määratakse süsihappegaasi osarõhku ja happe-leelise tasakaalu ühe töövõttega. �Uuritav veri tasakaalustatakse kahe teadaoleva koostisega gaasiseguga, millel erinevad PCO 2 ja määratakse mõlemal korral vastavad p. H väärtused.

Otsene analüüsimeetod �Nüüdisajal on võimalik PCO 2 mõõta ka otseselt PCO 2 elektroodi abil. �p. H ja PCO 2 kaudu on määratud ka puhverleelise hälve �Kui juhtnomogrammil ühendada PCO 2 ja p. H skaalale kantud mõõtmistulemuste väärtuste sirgega, siis lõikab see BE skaalat puhverleeliste hälbe otsitava väärtuse kohal

Happe-leelis seisund hambaarsti igapäevases praktikas

p. H suus �Normis on p. H tase inimese suus 7 �Kui happeid on suus rohkem, siis muutub suu keskkond happeliseks ehk p. H väheneb, kui aga aluseid on rohkem, siis p. H suureneb.

p. H suus �Mida madalam on p. H tase, seda soodsamad on tingimused mikroorganismide arenemiseks �Tekkinud happeline keskkond on ohtlik hamba tugevate kudede jaoks �Normis on hamba tugevate kudede demineralisatsiooni ja remineralisatsiooni protsessid tasakaalus �Kui hamba pinna p. H tase on alla 5. 5 demineralisatiooni protsessid prevaleeruvad, ja see viib hamba kahjustuseni

Hammaste kahjustused �Demineralisatsioon/remineralisatsioon �Tugevate koede kahjustus �Hamba emaili nõrgenemine �Kaariese teke

Kuidas hoida suu p. H tasakaalus? �Mitte liialdada süsivesikuterikka toiduga �Regulaarne hammaste pesemine (vähemalt 2 korda päevas) �Hambaniidi �Peale kasutamine sööki nätsu tarvitamine

Hoolitsege oma hammaste eest!

Tänan kuulamast!

Kasutatud kirjandus: � R. F. Schmidt, G. Thews “Inimese füsioloogia” � Peet-Henn Kingisepp. Inimese füsioloogia TÜ 2006 � http: //www. med 39. ru/article/stomatology/ph. ht ml � http: //minerol. name/acid-base-balance. html � http: //osglavnom. ru/produkt-dnya/zhevatelnayarezinka. html � J. Starkopf. Happe-alus tasakaal. http: //euro. perearstikeskus. ee/anestesioloogia/ 8. pdf � W. Nienstedt, O. Hänninen, A. Arstila, A. -E. Björkvist ja WSOY. Inimese Füsioloogia ja