Happeleelise tasakaal organismis Regina Strelkova Darja Ksperova Darja

Happe-leelise tasakaal organismis Regina Strelkova Darja Käsperova Darja Petuhova Maali Tamm STOM II Tartu 2014

Happe- leelise tasakaal • Happe-leelise tasakaal – elusorganismi sisekeskkonna happealuse suhteline püsivus. Ø Happed – ained, mis lahuses annavad ära vesinikioone. Ø Alused – ained, mis lahuses seovad vesinikioone. • Füsioloogiliste lahuste happelisi või aluselisi omadusi saab väljendada vesinikioonide kontsentratsiooni abil. Et vältida arvu 10 astmete tülikast väljakirjutamist, on toodud sisse vesinikeksponendi ehk p. H mõiste. • Vesinikeksponent näitab vesinikioonide kontsentratsiooni suurusjärku. Mida väiksem see on, seda suurem on vesinikioonide kontsentratsioon lahuses.

Vere p. H • Vere p. H all mõeldakse alati vereplasma p. H väärtust • Vereplasma p. H 7, 37… 7, 43 (37 ° C juures) • Vere absoluutne p. H hoitakse väga täpselt konstantsena

Tasakaaluhäired • Vere p. H alanemine (p. H<7, 37), s. t. hapete valentside kasv atsidoos • Vere p. H suurenemine (p. H>7, 43), s. t. leeliste hulga tõus alkaloos

Happe-leelise seisundit iseloomustavad parameetrid (1) • Vesinikioonide kontsentratsioon füsioloogilistes lahustes on määratud 4 teguri poolt: ØTäielikult dissotsieeritud katioonide (nt. Na+) ja täielikult dissotsieeritud anioonide (nt. Cl-) kontsentratsioonide diferents. Diferents näitab, kas on tugeva happe või tugeva aluse liiasus. ØNõrkade happete hulk ja p. Ka väärtus (nt. fosfaadi ioonid) Øp. Ka=−lg Ka, Ka – dissotsiatsiooni konstant

Happe-leelise seisundit iseloomustavad parameetrid(2) ØCO 2 osarõhk – määrab puhvri happelise komponendi H 2 CO 3 ØBikarbonaadi [HCO 3 - ] sisaldus veres, mille osa määrab puhvri aluselise komponendi ØNormaalselt 18. . . 26 mmol/l.

Happe-leelise seisundi regulatsioon • Vere p. H säilitamisel konstantsena osalevad – Vere puhversüsteemid – Gaasivahetus kopsudes – Eritusmehhanismid neerudes

Vesinikkarbonaatpuhver • Olulisim puhversüsteem • HCO 3 - + H+ <-> H 2 CO 3 <-> CO 2 + H 2 O • Süsihape on happeks ja vesinikkarbonaat sellele korrespondeerivaks leeliseks • Efektiivsust suurendab hingamine – Püsivana hoitav CO 2 osarõhk tagab ka puhverdavate komponentide kõrge kontsentratsiooni – Ventilatsiooni muutus varieerib CO 2 osarõhku ja reguleerib p. H väärtust

Valkpuhver • Valkude puhveromadused sõltuvad aminohapete ioniseeruvatest külgahelatest – Efektiivne puhver on histidiini imidasooltuum • Plasmavalgud – albumiin • Hemoglobiin

Hemoglobiinpuhver • Hapnikuvahetus tugevdab Hb puhverdamisvõimet • OksüHb on happelisem kui desoksüHb – O 2 rauaga sidumine vähendab histidiini imidasoolrühma H-ioonide siduvust • Seega Hb saab hapniku äraandmisel täiendavalt puhverdada CO 2 vastuvõtmisel tekkivaid H-ioone

Fosfaatpuhver • Puhverdamisefekt väike – Kontsentratsioon veres madal • H 2 PO 4 - on happeks ja HPO 42 - on korrespondeerivaks leeliseks

Hingamise osavõtt p. H regulatsioonist • Hingamise üheks ülesanneks – CO 2 väljaviimine – Puhkeolekus elimineeritakse 230 ml CO 2/min – veri vabastatakse peaaegu ekvivalentsest hulgast vesinikioonidest H+ ventilatsioon CO 2 reaktsioonist CO 2+H 2 O ⇄H 2 CO 3⇄H++HCO 3 - elimineeritakse suuremal hulgal ja p. H normaliseerub OH- ventilatsioon , CO 2 osarõhk ja H+ esialgne p. H kasv kompenseeritakse vähemalt osaliselt

Plasma p. H vähenemise ventilatsiooniga kompenseerimise mehhanism

Neerude osavõtt p. H regulatsioonis • Ülesanne – mittelenduvate hapete eritamine – Mittelenduvad happed annavad 40. . . 60 mmol H+/öp, mis tuleb elimineerida neerude kaudu – H+ eritamine toimub neerutorukestes • Torukeste filtraat, torukeste rakud ja kapillaarveri p. H neeru H+ eritus

Ainevahetus ja happe-leelis seisund • H+ aktiivsus on üheks homeostaasi füüsikaliskeemiliseks parameetriks, kuna sellest sõltub: 1. Valkude konformatsioon 2. Ensüümsüsteemide aktiivsus 3. Elektrolüütide ionisatsioon 4. Signaalmolekulide ja ravimite seostumine transportvalkude ja retseptoritega

Kasutatud kirjandus • R. F. Schmidt, G. Thews “Inimese füsioloogia” Tartu 1997, lk 624 -627 • Pocock, G. , Richards, C. D. Human Physiology 2006, lk. 765772 • P. -H. Kingisepp Inimese füsioloogia 2006, lk. 28 -29 • Meditsiinilise keemia loengud 2013 -2014 • http: //www. eau. ee/~yjaakma/veri. htm#p. H • http: //www. pdfio. net/k-3132064. html • https: //www. inkling. com/read/medical-physiology-rodneyrhoades-david-bell-4 th/chapter-24/blood-ph-regulation • http: //www. kliinikum. ee/aikliinik/images/stories/oppetoo/ oppematerjalid/Happe___alustasakaal. pdf