Sjgreni sndroom ehk Morbus Sjgreni Darja Ksperova Darja

Sjögreni sündroom ehk Morbus Sjögreni Darja Käsperova Darja Petuhova Natalja Võssotskaja Regina Strelkova STOM II

Morbus Sjogren • autoimuunne süsteemne sidekoekahjustus, mis avaldub välissekretsiooni näärmete , eeskätt pisara- ja süljenäärmete patoloogiana. ü üheksa 10 st inimestest, kes põevad Sjögreni tõbi on naised, sagedamini menopausijärgsel perioodil. ü USAs esineb 4 mlj haiget, mis teeb seda tõbi teiseks kõige levinumaks autoimmuunseks reumaatiliseks haiguseks.

Morbus Sjorgen ü Haigusel võib eristada kahte vormi: 1. primaarne Sjögreni sündroom on kuiv sündroom, kusjuures teisi autoimmuunseid haigusi ei esine; 2. sekundaarne Sjögreni sündroom - lisaks võivad esineda ka skleroderma, reumatoidartriit, süsteemne erütematoosne luupus, türeoidiit jne.

Kliiniline pilt ü Sjörgeni tõve iseloomulikeks sümptomiteks on: 1. Kseroftalmia ehk kuiv silm 2. Kserostoomia ehk kuiv suu- märgatakse süljeerituse vähenemist süljenäärmete kahjustuse tõttu. Areneb krooniline parotiit, stomatiit ja kaaries. Haiged kaebavad suuõõne kuivust, raskusi kõnelemisel ja hilistel staadiumitel toidu neelamise häireid.

Diagnoosimine ü Klassikalised tunnused ü Muutused veres (antikehad) ü Biopsia – mikroskoop uuring

Immunoloogilised tunnused Esinevad: 1. Settereaktsiooni kiirenemine 2. Ig. G, Ig. M ja Ig. A ning Ro(SS-A) ja Ra(SS-B) kontsentratsiooni tõus

Geneetiline eelsoodumud *Geneetiline eelsoodumus-vigane geenide variant, mis langetab organismi võimekust imuunvastust inhibeerida • Otsene seos geenidega ei ole tõestatud • Keskkond mängib suurt rolli • Mikrobid ja seened kutsuvad esile imuunvastus

Ravivõimalused ü Kerge juhtum-põletikuvastased ravimid ü Raske juhtum-hormoonravi ü Sülje asendajad ja kunstpisarad • !!! Ei ole võimalik ennetada

• http: //www. ninds. nih. gov/disorders/sjogrens/ sjogrens. htm • http: //kiku. hambaarst. ee/robot/52/sjogrenisyndroom