ppematerjal 8 klassile Maailma suurimad krbed Autor Tiiu

Õppematerjal 8. klassile Maailma suurimad kõrbed Autor: Tiiu Uibo Võhma Gümnaasium 2001

Maailma suurimad kõrbed Sahara Maakera suurim kõrb, hõlmab enamiku Põhja. Aafrikat. Piirneb põhjas Atlase mäestiku ja Vahemerega, lõunas Saheliga, ulatub läänes Atlandi ookeanini, idas Punase mereni (Sahara idapiiriks loetakse ka Niiluse orgu). Suurim ulatus idast läände 5700, põhjast lõunasse 2000 km, pindala üle 8 mln. km 2. Umbes 4/5 Saharast on 200 -500 m kõrgune tasandik, põhja ja idaosas on meretasemest allapoole ulatuvaid nõgusud (Kattara, Faijum), keskosas Ahaggari (3005 m) ja Tibesti mägismaa (3415 m ) ning platood. Umbes 70% Saharast on kivi(hammaada) ja klibukõrb (seriir, Lääne-Saharas reg), 20% liivakõrb (erg; peamiselt Lääne. Saharas), viimases on 100 -320 m kõrgusi luiteid. Kohati paljandub kristalne aluskord. Sahara maapõues leidub rohkesti naftat ja maagaasi ning metallimaake ( raud, vask, mangaan, tina, nikkel, kroom, tsink, hõbe, kuld, plaatina, toorium, uraan), palju on keedusoola, fosforiiti ja põhjavett. Valitseb kuiv troopiline kliima, talvel tekib tolmu- ja liivatorme (samuume). Suuremas osas Saharas sajab vähem kui 50, mägedes ja servaaladel 100 -200 mm/aaastas. Keskmine temperatuur jaanuaris 10 -20 C, juulis 28 -35 C (kõrgeim temperatuur 55 -58 C, maapinnal 70 -80 C). Talvel võib kõikjal olla öökülma (mägedes kuni -18 C). Õhutemperatuur kõigub ööpäevas üle 30 C. Alalise vooluga jõgesid on kaks: kõrbet läbivad Niilus ja Niiger. Allikate ja kaevude juures on oaasid (Bēchar, Ghardaia, Biskra, Uargla, Tuggurt; kokku umbes 200 000 km 2). Tagasi sisukorda Autor: Tiiu Uibo Võhma Gümnaasium 2001

Maailma suurimad kõrbed Sahara Põhjaosas kasvab Vahemerelist (oleandrid, õlipuud), lõunaosas sudaani taimestikku (tamariskid, akaatsiad), liivakõrbeis põõsaid ja kõrrelisi. Tähtsaim kultuurtaim on datlipalm. Loomastik on liigivaene (gasellid, antiloobid, palju närilisi ja roomajaid ning servaaladel hüääne ja šaakaleid). Sahara (väljaarvatud Niiluse org ja delta) on maakera hõredaima asustusega alasid (1 in. /km 2). Rahvastiku moodustavad peamiselt araablased ja berberid, enamik neist elab oaasides. Tegevusalad on oaasipõllundus, rändkarjandus ja mäetööstus. Jääajal oli Sahara kliima palju niiskem, kuiv kliima on püsinud umbes 10 000 aastat. Inimtegevuse, eeskätt karjatamise tõttu on taimkate hõrenenud, kõrb laieneb oaasidele ja lõuna suunas. Tagasi sisukorda Autor: Tiiu Uibo Võhma Gümnaasium 2001

Maailma suurimad kõrbed Rub al Hali RUB al HALI (KHALI) - “tühi neljandik”. Liivakõrb Araabia poolsaare kaguosas, peamiselt Saudi Araabias. Ulatus põhjast lõunasse umbes 500 km, läänest itta umbes 1200 km, pindala ligikaudu 700 000 km 2 (maailma suurimaid liivakõrbeid). Asub suures nõos, pinnamoelt idast läände kerkiv tasandik (100 -200 meetrist 500 -1000 meetrini). Umbes 80% territooriumist hõlmab tuiskliiv, hiigelbarhaanide (kaarluidete) kõrgus ulatub 150 -300 meetrini. Lõuna- ja idaosas leidub naftat. Kuiv troopiline kliima (sademeid alla 100 mm/a). Päeval tõuseb kuumus 55 C, öösel on -2 C. Taimestik liigivaene, kasvab kaameliohakas ja okasmalts. Õhtuti võib näha lendamas mõnda lindu, vilksatamas sisalikku või siuglemas madu. Kõrbe äärealadel elavad peamiselt beduiinid, kes tegelevad kaamelikasvatusega. Rub al Hali (Khali) on kõige ligipääsmatum ja vähemuuritud kõrb maakeral. Tagasi sisukorda Autor: Tiiu Uibo Võhma Gümnaasium 2001

Maailma suurimad kõrbed Atacama ATACAMA kõrb Lõuna-Ameerikas Tšiili põhjaosas, vahemikus 22 ja 27 lõunalaiust. Moodustab Vaikse ookeani ja Andide vahelise kuni 1000 km pikkuse vööndi, kõrgus kuni 4000 m üle merepinna. Liivakõrb vaheldub sooldunud aladega. Ranniku. Kordiljeeride idanõlvul on salpeetrimaardlaid ning leidub joodi, boori ja keedusoola. Andide läänenõlvul paikneb suuri vasemaardlaid (Chuquicamata). Sademeid (enamasti udu) on alla 50 mm aastas. Mõnel aastal ei saja üldse. Antofagasta linnas sajab 4 mm aastas. Tagasi sisukorda Autor: Tiiu Uibo Võhma Gümnaasium 2001

Maailma suurimad kõrbed Gobi GOBI - mongoli “poolkõrb”, maastikuline piirkond Sise-Aasias (mongoolias ja Hiinas) Umbes 2 mln. km 2. Põhjast piiravad Gobit Mongoolia Altai ja Hangai, lõunast Nanshan ja Altõntag. Valdavalt ligikaudu 1000 m kõrgust lavamaad liigestavad mäed ja madalad ahelikud. Valitseb mandriline kliima, temperatuur kõigub tugevasti (suvel kuni 45 C, talvel põhjaosas -40 C). Sajab 50 -200 mm aastas. Idapoolmikus on poolkõrb, mujal kivi- ja liivakõrb, nõgudes solontšakke. Vett leidub üksnes kaevudes, sest jõed puuduvad. Taimedest kasvavad siin puju, okasmalts, gobi keeritsrohi, vareskaer, tamarisk, efedra, soolmalts ja teised kuivade alade taimed. Loomadest kohtab siin viiksjänest, kõrbepüüd ehk sadžat, kaameleid ja harva ka punast hunti. Asustus on väga hõre, tegeldakse peamiselt karjandusega (kaamelid, lambad, hobused). Tagasi sisukorda Autor: Tiiu Uibo Võhma Gümnaasium 2001

Maailma suurimad kõrbed Kalahari KALAHARI looduspiirkond Lõuna-Aafrika siseosas, ulatub lõunas Oranje jõeni. Pindala ligikaudu 1 mln. km 2. Hõlmab 900 - 1000 m üle merepinna paikneva nõo, mida äärestavad läänest ja idast astangulised platood ja madalad pangasahelikud. Mandriline troopiline kliima, sademeid 150 (lõunas) - 1000 mm (põhjas) aastas. Sademeid on siin rohkem kui tavalistes kõrbetes. Kuumuski ei tõuse siin üle 45 C. Põhjas hõre mets ja savann , lõunas poolkõrb ja kuni 100 meetri kõrguste luidetega kõrb. Taimi ja loomi on rohkem kui igas teises kõrbes. Loomadest kohtab siin jaanalindu, šaakalit, munamadu ja muid loomi. Paljud taimed on siin kohastunud vett juuremugulatesse koguma. Kõrbeelanikud ja loomad on sellest teadlikud ning kaevavad neid mugulaid kuival ajal. Novembris, Lõuna-Aafrika palavaimal kuul, jäävad veetuks Kalahari kaevud ning kuivavad puudki. Kõik elav, olgu ta loom või lind, püüab lõõskavaist liivadest lahkuda. Jäävad ainult inimesed, iidsed aafrika asukad – bušmanid (hollandi keeles-võsainimesed). Nad elavad Kalahari ja Namibi kõrbes. Kõrbes elavad nad praegugi nagu nende eellased tuhandeid aastaid tagasi – kütivad ulukeid, korjavad kõike suupärast, mida kõrb pakub: metsikute puude vilju, pähkleid, marju, erilisi liivamaade metsikuid arbuuse. Kalaharis asuvad Gemsboki ( Lõuna Aafrika Vabariigis; antiloobid, lõvid, leopardid, jaanalinnud) ja Ethosha rahvuspark (Namibias). Tagasi sisukorda Autor: Tiiu Uibo Võhma Gümnaasium 2001

Maailma suurimad kõrbed Karakum KARAKUM türgi keeles “must liiv”. Asub Turkmeenias, Amudarja ja Uzboi jõe oru ning Kopetdagi mäestiku vahelisel alal. Pindala umbes 350 000 km 2. Karakumi kõrb on tekkinud Amudarja, Murgabi, Tedženi jt. varem veerohkete jõgede setteist tuule ümberkuhjaval toimel. Valdavad on osalt kinnistunud meridionaalsed luitevallid, mille pikkus ulatub mõnest kilomeetsist kümne kilomeetrini, laius on 100 -700 m, kõrgus 3 -40 m. Nende vahel paiknevad takõrristunud ning sooldunud tasandikud. Enamasti barhaanideks kuhjunud tuiskliiv katab umbes 5% pindalast (peamiselt karavaniteede, asulate ja arõkkide lähedal). Barhaanide kõrgus on harilikult 5 -7 m, suurim kõrgus 70 meetrit. Rohkesti leidub kuivi jõesänge ning kuivapõhjalisi sooldunud nõgusid. Karakumi keskosas paikneb Taga-Unguzi lavamaa. Kõrbe põhjaosa asub paras- ja lõunaosa lähistroopilises kliimavöötmes. Suvi on pikk, päikesepaisteline ja palav. Juuli keskmine temperatuur 28 -32 C (absoluutne maksimum 50 C). Talv on lühike ja lumevaene, jaanuari keskmine temperatuur põhjaosas -5 C , lõunas 3 C. Sajab 50 -150 mm aastas, kõige rohkem (60% sademeist) kevadel. Murgabi ja Tedženi jõgi lõpevad kuivdeltaga. On rajatud tehisveekogusid. Põhilised mullad on kõrbe pruun-, pruunikashallid-, hall- ja soolakumullad. Tagasi sisukorda Autor: Tiiu Uibo Võhma Gümnaasium 2001

Maailma suurimad kõrbed Karakumi põhjaosa on parasvöötme puju-, soolaku-, lõunaosa lähistroopiline efemeerikõrb. Parasvöötmes kasvab valget saksauuli, liivakaatsiat, kalligoonumit ja tamariski, roht- ja puhmastaimedest kõrbetarna (peamine söödataim), efedrat, harjasheina (peamine liiva kinnistaja) ja hundihammast, lähistroopilises kõrbes rohtlaliiliat, habeheina ja feerulat, Amudarja orus paplit, paju ja hõbepuud (lammimets). Rikkalikult on närilisi (hüpiklasi, suslikuid, liivahiiri), roomajaid (stepikilpkonna, liivaboad, noolmadu, eefat, gürsat, agaame, ümarpead, halli varaani) ning mürgiseid selgrootuid (karakurti, skorpioni, tarantlit). Suurimad loomad on saiga , džeiraan, korsak ja hunt. Karakumis karjatatakse aasta ringi lambaid ja kaameleid. Alaline asustus paikneb jõgede ääres ja Kopetdagi jalamil, kus on võimalik niisutusmaaviljelus. Maavaradest leidub väävlit, maagaasi ja naftat. Kõrbes on Repeteki looduskaitseala ja kõrbeuurimisjaam. Tagasi sisukorda Autor: Tiiu Uibo Võhma Gümnaasium 2001

Maailma suurimad kõrbed Liibüa kõrb LIIBÜA KÕRB Sahara kirdeosas, Niiluse alamjooksust läänes asuv liivakõrb. Pindala umbes 2 mln. km 2. Kirdeosas nõgusid (Kattara nõgu 133 m allpool merepinda), lõunas platood ja jäänukmäed (kuni 1934 m). Sademeid enamasti alla 25 mm, põhjaosas kuni 100 mm aastas. Asustus hõre. Liibüa kõrbes elavad matmata suguharu inimesed. Nad on troglodüüdid s. t. koopaelanikud. Juba üle tuhande aasta elavad nad maa-alustes koopataolistes ruumides, mida ühendavad korid. Kraatritaolistes katuseta siseõuedes hoitakse ka koduloomi. Nii on matmatad kaitstud lõõmava päikese ja külmade ööde eest. Suurim oaas on lõunaosas paiknev Kufra. Toodetakse naftat Tagasi sisukorda Autor: Tiiu Uibo Võhma Gümnaasium 2001

Maailma suurimad kõrbed Nuubia kõrb NUUBIA KÕRB paikneb Sudaani kirdeosas Niiluse ja Punase mere vahel. Pindala 550 000 km 2. Pinnamoelt astanguina idast läände madalduv lavamaa (1000 – 350 m, suurim kõrgus 1240 m), mida läbivad kuivad jõesängid. Põhjaosas troopiline kõrbekliima. Sademeid ligikaudu 25 mm aastas. Valdavalt liivakõrb, idaosas on paljandunud aluspõhja kivimeid. Palju on saarmägesid ja mäemassiive. Maavarasid vähe uuritud. Tagasi sisukorda Autor: Tiiu Uibo Võhma Gümnaasium 2001

Maailma suurimad kõrbed Suur liivakõrb SUUR LIIVAKÕRB asub Austraalia loodeosas Fitzroy jõe ja lõunapöörijoone vahel. Pindala umbes 360 000 km 2, keskmine kõrgus 500 -700 m. Lääne-ida sihiliste, üksteisest 400 -800 m kaugusel paiknevate kuni 50 km pikkuste ja 10 -40 m kõrguste luidete vahel on palju soolakuid ja soolajärvi. Suur Liivakõrb on Austraalia kuumimaid paiku (keskmine temperatuur suvel 30 -35 , talvel 15 -20 C). Põhjaosas on 450, lõunaosas 200 mm sademeid aastas Tagasi sisukorda Autor: Tiiu Uibo Võhma Gümnaasium 2001

Maailma suurimad kõrbed Suur nõgu SUUR NÕGU lavamaa Põhja-Ameerika lääneosas Kordiljeerides. Pindala üle 500 000 km 2. Pinnamoes vahelduvad 2500 -3000 m kõrgused ahelikud suuret omavahel ühenduses olevate nõgudega (nende põhi on keskmiselt 1200 -2000 m üle merepinna, Surmaoru põhi kuni 85 m meretasemest madalamal). Suur nõgu on valdavalt äravooluta kuiv ala (sademeid umbes 200 mm aastas), poolkõrb ja kõrb (Mojave ja Gila kõrb). Leidub palju maavarasid – vaske, polümetallilist ja elavhõbedamaaki, kaalisoola. Tagasi sisukorda Autor: Tiiu Uibo Võhma Gümnaasium 2001

Maailma suurimad kõrbed Suur Victoria kõrb SUUR VICTORIA KÕRB liivakõrb Austraalia lõunaosas, paikneb vahemikus 26 ja 30 ll. Pindala 350 000 km 2. Pinnamoelt tasandik (kõrgus 150 -300 m), millel kuni 10 m kõrgused korrapäratu kuju ja suunaga luited. Sademeid 125 -250 mm aastas. Suvel tõuseb temperatuur üle 30 C. Veevõtukohtade vähesuse tõttu on kõrb raskesti läbitav. Austraalia siseosa hõlmavad akaatsiapõõsastikud ja rohtlad, paiguti taimkate peaaegu puudub. Siin-seal keset skrabitihnikuid kõrguvad pudelpuude rohelised töntsid tüved. Sügavale liiva on oma juured ajanud eukalüpt-enamlevinud puuliik Austraalias. Kõrb on koduks arvukatele rottidele ja teistele närilistele, samuti madudele ning sisalikele. Ka kängurud leiavad skrabis (astelakaatsiapõõsastikus) vahetevahel pelgupaiga. Veel võib kohata kilpkonna, emu ja mitmesuguseid putukaid. Skrab Põlisaustraallased on tõrjutud viljakatelt maadelt kõrbesse, kus nad peavad jahti kängurutele, emudele ja kilpkonnadele, korjavad taimede vilju, võsusid ja juuri. Nende jahirelvaks on bumerang. Nad elavad veel tänagi nii, nagu elasid nende esiisad kaugel kiviajal. Tagasi sisukorda Autor: Tiiu Uibo Võhma Gümnaasium 2001

Maailma suurimad kõrbed Kõzõlkumi kõrb KÕZÕLKUMI KÕRB asub Amudarja ja Sõrdarja vahel. Pindala umbes 300 000 km 2. Ulatub loodes Araali mereni, kagus Tjan-Šani ja Pamiiri-Alai mäestikuni ning Zeravšani jõe alamjooksuni. Keskosas on kidura taimkattega (peamiselt pujud ja põõsastikud) kivikõrb, millel kõrgub graniitidest ja paleosoikumi kurdunud settekivimeist mäemassive – Bukuntau, Kuldžuktau, Tamdõtau; mujal on seljakuluidetega (suhteline kõrgus 3 -30 m) liivakõrb. Taimkate on mitmekesisem – saksauul, liivakaatsia, kõrbetarn, efedra, harjashein. Kõikjal on soolakutega nõgusid. Valitseb mandriline kliima. Keskmine temperatuur jaanuaris – 9 - 0 C, juulis 2629 C. Sajab 100 -200 mm aastas. Suuremat osa Kõzõlkumist kasutatakse lamba- ja kaamelikarjamaana. Maavaradest leidub keskosas (Muruntaus) kulda, lõunaosas (Gazlis) maagaasi. Kõzõlkumis asuvad Karakuli, Kõzõlkumi, Badai Tugai ja Vardanzi looduskaitseala. Tagasi sisukorda Autor: Tiiu Uibo Võhma Gümnaasium 2001