Hingamine ja happeleelise seisund Neerud ja happeleelise seisund

Hingamine ja happe-leelise seisund. Neerud ja happe-leelise seisund. Respiratoorne atsidoos ja alkaloos. Metaboolne atsidoos ja alkaloos. Võrdlev analüüs. Rita Aedla Anastassia Gukova Mariann Tartes Ave Tammaru Marija Gromova STOM II, 1. rühm Tartu 2013

Happe-leelise tasakaal • . . . ehk vesinikioonide aktiivsus kehavedelikes koos seda reguleerivate mehhanismidega • Hape – H+ doonor • Alus – H+ vastuvõtja

Happe-leelise tasakaal (2) • p. H – näitab happesuse astet • Inimese arteriaalse vere p. H (37 ˚C juures) jääb vahemikku 7, 37 kuni 7, 43 • Vere p. H hoitakse väga täpselt konstantsena! – Vere puhversüsteemid, eritusmehhanismid neerudes ja gaasivahetus kopsudes

Hingamise osa p. H regulatsioonis • Hingamine on gaasivahetus rakkude ja ümbruskonna vahel • Hingamise abil viiakse organismist välja suurtes kogustes ainevahetuse käigus tekkinud CO 2 • Puhkeolekus elimineeritakse 230 ml CO 2/min (ehk 15 000 mmol ööpäevas) • Happe-leelise tasakaalu häireid kompenseeritakse hüperventilatsiooni või hüpoventilatsiooni abil

Hüperventilatsioon • Vere happelisus suureneb (nt mingi ainevahetuse häire tõttu) – Vesinikioonide kontsentratsioon suureneb = p. H langeb – Plasma CO 2 tase tõuseb • Ventilatsioon suureneb • Plasma CO 2 tase langeb – Vereplasma bikarbonaate elimineeritakse suuremal määral • CO 2 osarõhk kasvab ja p. H normaliseerub

Hüpoventilatsioon • Vere aluselisus suureneb – Vesinikioonide kontsentratsioon langeb = p. H tõuseb – Plasma CO 2 tase tõuseb • • Ventilatsioon väheneb CO 2 osarõhk tõuseb H-ioonide kontsentratsioon tõuseb Esialgne p. H kasv (vähemalt osaliselt) kompenseeritakse

Hingamise osa p. H regulatsioonis (2)

Ventilatsiooni stiimulid • H-ioonid on iseseisvad stiimulid ventilatsioonile (nad stimuleerivad hingamist CO 2 osarõhust sõltumata) • Ventilatsioon kasvab nii H-iooni kontsentratsiooni tõusu kui ka arteriaalse CO 2 osarõhu tõusu tõttu (need 2 stiimulit toimivad sõltumatult teineteisest)

Neerud ja nende funktsioonid • Neerud on peamised erituselundid, mille põhiülesandeks on ainevahetusjääkide, vee ja liigsete mineraalsoolade eemaldamine organismist • Osalevad järgmiste protsesside regulatsioonis: – Happe-leelise tasakaal – Osmootse rõhu püsivus – Vee ja mineraalainete sisaldus – Regulaatorainete süntees

Neerude osa p. H regulatsioonis • Eritavad iga päev umbes 50 mmol mittelenduvat hapet uriiniga, eeskätt väävelhapet (NB! hape on H+ doonor) • Uriini p. H säilitatakse vahemikus 5. . . 6 – ca 0, 05% happest väljutatakse H+-ioonidena – H 2 PO 4 - vormis keskmiselt 30 mmol – ülejäänud väljub ammooniumina NH 4+

Neerude osa p. H regulatsioonis (2) • Suurema hulga hapete tekke korral on terve neer võimeline H+ eritumist tunduvalt suurendama • H+-ioonide renaalne eritus väheneb, mis kompenseerib happe leelise tasakaaluhäire • Vesinikioonide eritamine toimub neerutorukestes

Neerude osa p. H regulatsioonis (3)

Happe-leelise tasakaalu häired

Happe-leelise tasakaalu häirete diferentseerimine • Respiratoorsete ja mitte-respiratoorsete häirete diferentseerimine – CO 2 osarõhu (PCO 2) ja puhverleelise hälbe (BE) kaudu • Respiratoorne, kui BE = 0, aga muutus PCO 2 • Mitterespiratoorne, kui algul PCO 2 normaalne, aga BE muutus: – BE negatiivne – metaboolne atsidoos lenduvate hapete hulk veres ↑ – BE positiivne – mittelenduvad happed veres ↓

Atsidoos ja alkaloos • Patoloogilistes tingimustes kuhjub verre suurel hulgal happeid või leeliseid • Puhverdamine veres, hingamine ja neerude funktsioon ei ole enam võimelised vere p. H-d konstantsena hoidma • Atsidoosi korral vere p. H < 7, 37 • Alkaloosist aga räägitakse, kui vere p. H > 7, 43

Respiratoorse p. H häire põhjused • Respiratoorne atsidoos – hingamisteede obstruktsioon – puudulik alveolaarne gaasivahetus – langenud hingamissagedus – CO 2 liig sissehingatavas õhus • Respiratoorne alkaloos – hüpoksia – tserebrovaskulaarse haiguse tagajärjel tõusnud hingamissagedus – maksapuudulikkus – mürgid ja ravimid

Metaboolse atsidoosi põhjused • metaboolse happe produktsiooni tõus (nt ketoatsidoos diabeedi puhul) • aluste hulga vähenemine soolestikust (diarröa) • neerutuubulite happesekretsioonihäire (neerutuubulite atsidoos) • eksogeenne happeliig (nt metanoolimürgitus)

Metaboolse alkaloosi põhjused • levinuim põhjus oksendamine (maohappekadu) • leelisemürgistus

Kompensatsioonimehhanismid • Respiratoorne – häire kompenseeritakse neerude abil, muutes bikarbonaatioonide ja vesinikioonide eritamist • Primaarne respiratoorne atsidoos = kõrge PCO 2, regulatsioon renaalse kompensatsiooni kaudu: vere puhverleeliste konsentratsioon ↑, p. H taastub • Primaarne respiratoorne alkaloos = madal PCO 2, puhverleeliste konsentratsioon väheneb

Kompensatsioonimehhanismid (2) • Mitterespiratoorne – kompenseeritakse respiratoorselt ja renaalselt • Primaarne mitterespiratoorne atsidoos – -BE, p. H↓ = hingamise stiimul → hüperventilatsioon (=PCO 2 ↓) • Primaarne mitterespiratoorne alkaloos – +BE, p. H↑ = hingamise stiimul → hüpoventilatsioon (=PCO 2 ↑) - piiratud, mittetäielik

Kasutatud materjalid • Nienstedt, W. et al. , toimetaja G. Loogna. Inimese füsioloogia ja anatoomia. Tallinn, 2005 • Kingisepp, P. -H. Inimese füsioloogia. Tartu, 2001 • Schmidt, R. F. , Thews, G. Inimese füsioloogia. Tartu, 1997 • Pocock, G. , Richards, C. D. Human Physiology. The Basis of Medicine. Oxford, 2006 • Lepp, A. Siseelundid: seede-, hingamis- ja kuse-suguelundid. Võru, 2000 • M. Zilmer, E. Karelson, T. Vihalemm, A. Rehema, K. Zilmer. Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded. Tartu, 2010 • PILDID – http: //classconnection. s 3. amazonaws. com/151/flashcards/1638151/jpg/metabolic_alkalo sis 1341591205357. jpg – http: //classconnection. s 3. amazonaws. com/151/flashcards/1638151/jpg/metabolic_acidos is 1341591162736. jpg – http: //science. kennesaw. edu/~jdirnber/Bio 2108/Lecture/Lec. Physio/Physio. Excretory. html – http: //medictests. com/acid-base-balance/

Tänan!