Happeleelise tasakaalu hirumine organismis phjused vormid kompenseerimise vajadus

Happe-leelise tasakaalu häirumine organismis: põhjused, vormid, kompenseerimise vajadus ja põhimõtted. Happe-leelis seisundi diagnostika kriteeriumid ja seisundi analüüs. Happe-leelis seisund hambaarsti igapäevases praktikas. Gerli Sirk Marika Kask Olga Tšernetskaja STOM II, 1. rühm Tartu 2013

Happe-leelise tasakaalu häirumise põhjused: • Häirunud hingamisest põhjustatud p. H muutus • Häirunud ainevahetusest põhjustatud p. H muutus

Häirunud hingamisest põhjustatud p. H muutus •

Häirunud ainevahetusest põhjustatud p. H muutus Metaboolne atsidoos • mittelenduvate hapete kuhjumine • hapete vähenenud ekskretsioon uriiniga ja/või aluste ärakasutamine • tunduv vesinikkarbonaadi kaotus maosooletraktist • hapete ülemäärane manustamine väljastpoolt Metaboolne alkaloos • vesinikioonide kaotus maosooletrakti või neerude kaudu • aluseliste substantside liigne manustamine

Primaarsete happe-leelise tasakaalu häirete kompensatsioon •

Happe-leelis seisundi diagnostika kriteeriumid • Märkimisväärne kliiniline tähtsus. Diagnoosimiseks määratakse arteriaalsest verest määratud andmed: • p. H • PCO 2 - CO 2 • Puhverleelise hälve(BE)

Diagnostika kriteeriumid – p. H - näitab, kas H-ioonide kontsentratsioon on normi piires(p. H=7, 37 -7, 43) või on nihkunud happelisuse või leelisuse suunas. – PCO 2 - CO 2 suurenenud või vähenenud osarõhk näitab, kas häire on primaarselt respiratoorne(normi piirid: PCO 2 = 35 -45 mm Hg) – Puhverleelise hälve(BE) - näitab, kas tegemist on happe-leelise tasakaalu primaarse mitterespiratoorse häirega. (normi piirid: BE=-2, 5 kuni +2, 5 mmol/l)

Happe-leelise tasakaalu häirete diagnostiliste parameetrite muutused.

Happe-leelise seisundi analüüs • Astruupi meetod (määratakse happe-leelise tasakaalu ja CO 2 osarõhku ühe töövõttega) • Roheline-norm. • Punanemitterespiratoorne atsidoos.

Happe-leelis seisund hambaarsti igapäevases praktikas Happe-leelis tasakaalu häirumine • Normaalne sülje p. H 6, 2 kuni 7, 4 • p. H vahemikus 5, 5 kuni 4, 5: enamasti mineraalide kadu emaili pinnakihist -> kaaries • p. H alla 4, 5: enamasti järk-järguline emailipinna kadu -> erosioon

Kaaries • Hamba kõvakudede, emaili, hambaluu ja juuretsemendi kroonilise kuluga haigus, mille tagajärjel tekib hambasse defekt. • Pöördumatu protsess • Peamised tekitajad: streptokokid, laktobatsillid

Kaaries • Happelisemas keskkonnas hakkavad hambapinna mineraalid hävima -> hamba kaitse nõrgeneb -> soodne elukeskkond bakteritele -> tulemuseks kaariese teke

Erosioon • Hambastruktuuri kahjustus, mis on põhjustatud happe-leelis tasakaalu häirumisest • Pöördumatu protsess • Põhjustajad: happeline toit, ka maohape ja teatud ravimid

Täidismaterjalid • Vanad elavhõbedaplommid eritavad happelises keskkonnas organismi elavhõbedat • Klaasionomeertäidised kõvastuvad happe-alus reaktsiooni alusel (algul p. H 1, siis järjest suureneb)

Kasutatud kirjandus • R. F. Schmidt, G. Thews „Inimese füsioloogia“ TÜ 1997 • http: //www. kliinikum. ee/yhendlabor/images/stories/kas iraamat/HIJ/happe-aluse%20 tasakaalu%20 uuring. pdf • M. Saag Klaasionomeersed tsemendid • http: //www. hambatehnik. ee/hammas/index. php? id=16 • http: //kiku. hambaarst. ee/robot/67/ • http: //link. springer. com/article/10. 1007%2 FBF 0156982 6#page-1

Tänan