Laste lekaalulisega vitlus Regina Strelkova Darja Ksperova Natalja

Laste ülekaalulisega võitlus Regina Strelkova Darja Käsperova Natalja Võssotskaja Aljona Rassadina Darja Petuhova Stom I, II. rühm

Sissejuhatus • Rasvumine ja ülekaalulisus on tänapäeva ühiskonna üks tõsisemaid probleeme. Viimase 10 aasta jooksul on suurt tähelepanu pööratud ka lapseea rasvumisele ja sellest tulenevatele tervisehädadele. • Kogu maailmas umbes 10% kooliealistest lastest on ülekaalulised ja veerandil neist esineb rasvumine (Einberg 2004)

Olukord maailmas • 2004. a. oli maailmas ülekaalulisi või rasvumisega lapsi (MTO): *alla 5. a. 22 miljonit *5 -17. a. 155 miljonit • 5. -17. a. laste hulgast 2 -3% on rasvunud ehk umbes 30 -45 miljonit last • Maailma Tervishoiuorganisatsiooni arvestuste kohaselt on kogu maailmas 22 miljonit allaviieaastast last ülekaalulised.

Taustainformatsioon • Eestis on umbes 160 000 kooliealist last • Haigekassa andmetel on ülekaalus koolilaste arv Eestis võrreldes ligi kümnendi taguse ajaga kahekordistunud, tõustes 11 protsendini. • Viimase 5 aastaga on lisandunud rohkem kui 6000 ülekaalulist last • Praegu on Eestis iga 10. kooliealine laps ülekaaluline • Tallinna koolides läbiviidud mõõtmiste põhjal olid 9. klassi poistest 11, 1% ja tüdrukutest 10, 9% ülekaalulised (I. Tur, L. Suurorg 2004). • Ülekaalulistel lastel on suurem risk haigestuda südameveresoonkonna haigustesse, suhrkutõvesse. Neil esinevad ka luu- ja lihaskonna haigused, nahaprobleemid, hingamispudulikkus, astma

Taustainformatsioon • Ülekaalulise ennetamise projektid on tehtud paljudes riikides. • Näided: – Sharma, M (2004) International school-based interventions for preventing obesity in children. Obesity review. – Campbell K, Waters E, O'Meara S, Kelly S, Summerbell C. (2002) Interventions for preventing obesity in children. Pub. Med. – Warren, J. , Henry, C. , Lightowler, H. , Bradshaw, S. , Perwaiz, S. (2003) Evaluation of a pilot school programme aimed at the prevention of obesity in children. Health Promotion International, Vol. 18, No. 4, 287 -296, December 2003

Laste ülekaalulise põhjused Geneetilised tegurid Toidu muutused Energiarikaste toitude tarbimise tõus Toidus madal mitterafineeritud süsivesikute, kiudainete sisaldus ja kõrge küllastunud rasvade osakaal • Elustiili muutused - Energeetilise kulu vähenemine : väheliikuv ja istuv eluviis • Vanemate halb mõju • • - • European Academy of Paeditrics: 1. Lapsed söövad neile vajaminevast kogusest 2 x rohkem küllastunud rasva, soola ja suhkrut 2. 2. 40% poistest ja 60% tüdrukutest on kehaliselt väheaktiivsed: füüsiline

Projekti eesmärk Kaugeesmärk – terve põlvkonna kasvatamine Lähieesmärk – ülekaalulise vähenemine laste hulgas Oodatavad tulemused: vähendada ülekaaluliste laste osakaalu Tallinna koolilastel 5% võrra 2018. aastaks (võrreldes aastaga 2014).

Sihtrühm • 5. -9. klassi lapsed Tallinnas, kelle KMI on üle 30 Sidusrühm: vanemad, kooliõpetajad, arstid, treenerid, sotsiaaltöötajad, psühholoogid, dieetarst/dieetõde

Kaasfinantseerimine • • Euroopa liit Eesti haigekassa Tallinnavalitsus Sponsorid spordifirmade (Adidas jne. ) ja toidufiramde (Valio jne. ) hulgast

Siht- ja sidusrühmade kaasamine • Meedia abil - TV - ajalehed - ajakirjad - Internet - voldikud • Koolidirektorite kaudu

Projekti tegevused • • • Suve ja talve terviselaagrid Vanematega koostöö Spordipäevad Koolisööklastega koostöö Kooliõetega koostöö

Koolisööklastega koostöö • Dietoloog koostab maksimaalselt tervislikke toidu menüü ja see sujuvalt sisestakse kõikide koolide söökla ratsiooni. • Koolitoidust võetakse ära saiakesed, karastusjoogid, kiirtoit, et lastel oleks lõunasöögiks võimalik valida tervislik toit. • Vähendatakse maiustuste hulk. • Suurendatakse puu- ja juurviljade hulk

Vanematega koostöö • Dieetarstid ja treenerid korraldavad seminaare igas koolis, kus nad räägivad, et iga lapsevanem peab suhtuma erilise tähelepanuga oma lapse toitumisse, kehalisse aktiivsusse ja kontrollima, millele kuulutab tema laps oma raha. • Professionaalnsed kokkid õpetavad vanemaid, kuidas valmistada tervislikku ja maitsvat toitu. Et tulevikus nad võiksid koos oma lastega seda rakendada elus.

Spordipäevad • Toimuvad 9 korda aastas (septembrist juunini) Tegevused • Suusatamine • Uisutamine • Rulluisutamine • Ujumine veekeskuses • Maratonid (jooks, jagrattaga sõitmine) • Võistlused

Kooliõetega koostöö • Iga kuu lõpus toimub koolides kehakaalu kontroll • Kooliõde (dietoloogiga koostöös) annab soovitusi, mida muuta oma toitumist ja liikumisharjumusi paremate tulemuste saavutamiseks.

Terviselaagrid • Toimuvad koolivaheaegadel Tegevused: - Toidurežiimi õpetamine ja pidamine - Matkad - Spordimängud - Orienteerumine - Psühholoogiga vestlused

Riskianalüüs • Inimesed ei saa piisavalt infot projektist • Lapsed võivad loobuda projektil osalemisest. • Vanemad ei võtta projekti tõsiselt või arvavad, et nende lastel ei ole probleemi kehakaaluga. • Probleemid finanseerimisega • Spetsialistide puudus

Tulemuslikkuse hindamine • Tulemuslikkuse indikaatorid: – Sihtrühma kehamassiindeksi muutus – Tagasiside projektitöötajatelt, osalejatelt ja nende vanematelt (veebilehel küsimustik) • KMI vähenemine näitab projekti edukust • Tagasiside näitab, mida võiks muuta paremaks • Tulemuslikkus hinnatakse igal aastal

Kasutatud kirjandus • http: //www. webmd. com/children/guide/obes ity-children • http: //www. mayoclinic. org/diseasesconditions/childhoodobesity/basics/complications/con-20027428