Aju verejooksud Natalja Semjonova Aju verejooksud Kige levinumad

Aju verejooksud Natalja Semjonova

Aju verejooksud • Kõige levinumad ajuveresoonkonna haigused: ajutromboos (40% juhtudel) ja ajuemboolia (30%), järgneb peaaju verejooks (20%) • Aju verejooksud tekivad sageli liiklustraumade korral; arteriaalsete ja arteriovenoossete anomaaliate korral (aneurismid); verehaiguste, ajukasvajate jm. haiguste tüsistusena • Meeste arvuline ülekaal • Suurem osa haigetest vahemikus 20 -45 aastat • Eraldi rühma moodustavad sünnitraumad

Kolju anatoomia: a-koljuluu; b-dura mater; c-arachnoidea; d-subarahnoidaalruum; e-pia mater. Hemorraagia tüübid: 1 -interventrikulaarne; 2 -subduraalne; 3 -subarahnoidaalne; 4 -epiduraalne.

Epiduraalne hemorraagia (EDH) • Epiduraalsed verejooksud esinevad koljuluu periosti ja kõvakelme (dura) vahel. Seega kõvakelme peal. • Sünnitrauma puhused subduraalsed verevalumid sagedamini tentorium cerebelli piirkonnas. Falx cerebri hemorraagiaid tunduvalt harvem mõelda vägivalla võimalusele, meningiidijärgsele seisundile (Haemophilus influenzae jt. ).

• Eristatakse 3 tüüpi EDH: 1. Kelme arterite harudest ( a. meningea media ); 2. Kõrvakelme pindmisest veenidest ja diploe veenidest; 3. Siinustest ja siinustesse kulgevatest veenidest. EDH moodustavad ligi 20% kõikidest koljusisestest verejooksudest. Kliiniliselt kutsuvad esile ajukoe kompressiooni. Aju kompressiooni sümptomaatika sinus võib olla erineva raskusega sagitalis superior ning kujuneda aju kommotsiooni või kontusiooni foonil. galea aponeurotica diploe

Sümptomaatika 1. Teadvuse häired 2. Algul võib esineda nn. selge periood (3 -6 t. ) 2. Pupilli laienemine kahjustatud poolel. Lõpuks ei reageeri valgusele, jääb liikumatuks 3. Vastaspoolne hemiparees 4. Süvenev uimasus 5. Arefleksia, atoonia 6. Bradükaardia, arütmia 7. Vererõhu langus 8. Niitjas pulss 9. Pindmine hingamine, apnoe

KT-s kaksikkumera läätse kujuline hüperdensne, tõusnud tihedusega (valge) ala luu ja ajukoe vahel

Subduraalne verejooks (SDH) • Subduraalne verejooks lokaliseerub kõvakelme (dura) alusi. Seega kõvakelme ja ämblikvõrkkesta vahel. • SDH moodustavad 40% koljusisestest verejooksudest • SDH puhul on tegemist venoosse verejooksuga ja seetõttu kujuneb kliiniline pilt mõne päeva jooksul • Sageli vanematel, kellel aju atroofiline • Pupillilaienemist esineb harvem, tekib parees ühes jalas või hemiparees (jalades) • Suured hemorraagiad on aga on tavaliselt fataalsed (komprimeerib ajutüve ja IV vatsakest).

Subduraalse hemorraagia ajupoolne kontuur on nõgus

Subarahnoidaalne hemorraagia (SAH) • Lokaliseerub ämblikvõrkkesta ja pehmekelme vahel. Seega ämblikvõrkkesta alusi. • Käesoleval ajal peetakse spontaansete SAH-de peamisteks etioloogilisteks faktoriteks arteriaalsete ja arteriovenoosseid aneurisme, mis on 40 -80% SAH juhtudest • Põhjuseks võiks olla hüpertoonia, ateroskleroos, leukeemia, aneemia, trombotsütopeenia; koagulatsiooni defekt; maksahaigused; hemofiilia • Veresoonte haigused – purpur, kollagenoosid.

Kliiniline pilt • Sisemise unearteri aneurismid põhjustavad n. oculomotoriusˇe pareesi koos lokaalse fronto-orbitaalsete valuga • Eesmise ajuarteri aneurism – psühhika häired, jalgade parees, nägemiseteravuse langus ja hemianopsia • a. cerebri media aneurism – vastaspoolse jalade halvatus ja kõnehäired • Vertebrobasilaarsüsteemi aneurismid – düsartria, nüstagm, ataksia, perifeerse n. trigeminusˇe ja n. facialsˇe pareesi

• Haiget on vaja opereerida esimese päeva jooksul ehk kohe, kui angiograafia on saadud • Ravikomponendiks on intrakraniaalset rõhku alandav ja tursevastane ravi • Kestva lamarežiimi tingimustes tuleb suurt tähelepanu pöörata adekvaatse põetusele, eriti teadvuse häiretega haigete puhul • 20 -25% sureb vahetu verejooksu ajal

MRT uuring: aneurüsm

Intratserebraalsed hemorraagiad • Üldiselt on põhjuseks hüpertoonia, mis põhjustab muutusi aju väikeste veresoonte seintes • Võib olla põhjuseks ajukasvaja, mis ei ole tekitanud sümptomeid • Arteriovenioossed malformatsioonid võivad olla eriti noore patsiendi ajuverejooksu põhjuseks • Ajusisese hemorraagia raskeim vorm on intraventrikulaarne hemorragia (IVH) Raskeim sünnitrauma!

Sümptomid • Äkiline ühe kehapoole halvatus, millega võib kaasneda teadvustaseme langus või teadvusetus ja krambihoog, mis on tihti fokaalne • Hemisfäärisisese hemorraagia korral tihti nägemisväljalangemine, kõnehäire või suunataju häirumine samuti muud kõrgema närvisüsteemi talitluse häired • Kui verejooks levib liikvoriruumidesse, areneb kuklakangestus • Väikeaju hemorraagia: peapööritus, oksendamine, ataksia ilma jäsemete halvatuseta, kitsad pupillid, VI kraniaalnärvi parees • Kui hematoom on suur või asetseb ajutüves või väikeajus, suureneb intrakraniaalne rõhk

Kui KT-uuring on kättesaadav, on see esimene diagnoosimisprotseduur