FUNKTSIONAALNE OKLUSIOON Natalja Semjonova OKLUSIOON Oklusioon la ja

FUNKTSIONAALNE OKLUSIOON Natalja Semjonova

OKLUSIOON Oklusioon – üla- ja alalõua hammaste vastastikune funktsionaalne kontakt alalõua erinevatel asenditel. Sõltuvalt hammaste vastastikusest kontaktist hambaarstid eristavad õiget ja valet hambumust Õige hambumus (nim. Füsioloogiline) on selline olukord, kui üla- j alalõua iga hammas (välja arvatud 18, 28, 31, 41) kontakteerub kahe oponeeriva hambaga. Esteetiline olulisus. Ning hambad on sellises asendis, mis lubaksid rakendada kogu mälumislihaste jõudu.

FUNKTSIONAALSE OKLUSIOONI ALAJAOTUS: Füsioloogiline oklusioon Mittefüsioloogiline oklusioon Terapeutiline oklusioon

ORTOGNAATNE HAMBUMUS Otsene hambumus

BIPROGNAATNE HAMBUMUS PROGEENIA (osaline)

HÜPOTEES: HÜPOTEES VALE HAMBUMUS ON SAGEDAMINI KAHJULIKE HARJUMUSTEGA LASTEL.

VÄÄRASTUNUD IMEMISHARJUMUSED Kahjulikud harjumused võivad põhjustada anomaaliaid, näiteks pöialt imedes toetab laps rusika lõuale, lükates alumisi hambaid ja kogu alalõuga tahapoole ning pöidlaga ülemisi hambaid ettepoole. Tulemuseks on prognaatne hambumus eeshammaste osas või lahihambumus. Lahihambumus võib tekkida ka näiteks keele imemisel, esemete hammustamisel. • Lahihambumus http: //www. hambaarst. ee/artikkel. php? id=380

Järeldus Lapsi tuleb jälgida söömise ajal, et nad toitu kaua suus ei hoiaks, vaid mäluksid aktiivselt. Lastele tuleb anda kõva toitu: õun, porgand, peenestamata liha, kuivikuid jm. Kui väikelaps imeb kätt või sõrmi, siis võib talle panna kätte kinda või asetada küünarliiges lahasesse. Kasutatakse ka mitmesuguseid ortodontilisi raviprofülaktilisi aparaate.

Terapeutiline oklusioon (e. optimaalne oklusioon) on oklusioon, mida kasutatakse vastukaaluks traumaatilisele oklusioonile (raviks ja profülaktikaks). Optimaalse oklusiooni üldtunnusteks on: 1. stabiilne oklusioon 2. takistusteta libisemine protrusioonis ja külgliikumistel 3. mõlema poole kasutamine mälumisel 4. aktsepteeritud (patoloogia tunnusteta) ja püsiv hambumuse kõrgus

Traumaatilist oklusiooni terminit kasutatakse kliinilises praktikas mitte-füsioloogilise oklusiooni sünonüümina. Termin tähistab peaasjalikult parodondi kudede traumat, kuid oklusioon võib olla traumaatiline ka hamba kõvakudele (patoloogiline kulumine), samuti mälumislihastele (jäikus, valulikkus, spasm) ja TM liigesele (liikumitakisus diski patoloogiast). Restauratiivsete protseduuride käigus püütakse terapeutilise oklusiooni kujundamisega vähendada traumaatilise oklusiooni mõju eeskätt parodondile, aga ka mälumislihastele ja TM liigesele.