Neerud ja happeleelis seisund Anette Ottesson Stom II

  • Slides: 8
Download presentation
Neerud ja happe-leelis seisund Anette Ottesson Stom II Tartu 2012

Neerud ja happe-leelis seisund Anette Ottesson Stom II Tartu 2012

Neerude funktsioonid � Ainevahetusjääkide, vee ja liigsete mineraalsoolade eemaldamine organismist � Happe-leelise tasakaalu säilitamine

Neerude funktsioonid � Ainevahetusjääkide, vee ja liigsete mineraalsoolade eemaldamine organismist � Happe-leelise tasakaalu säilitamine � Ostmootse rõhu püsivuse hoidmine � Organismi vee ja mineraalainete sisalduse regulatsioon � Sünteesivad regulaatoraineid (reniin, erütropoetiin)

Neerude roll p. H regulatsioonil – ainus viis H+ eritamiseks � Nende ülesandeks on

Neerude roll p. H regulatsioonil – ainus viis H+ eritamiseks � Nende ülesandeks on viia organismist välja mittelenduvaid happeid, eelkõige eritada väävelhapet. � Mittelenduvad happed annavad ööpäevas 40 -60 mmol vesinikioone, mis tuleb neerude kaudu elimineerida, kas - Ammooniumiooni NH 4+ eksretsioonil - Uriini puhversüsteemi kaudu a) H 2 PO 4 - vormis b) Sulfaadid Vaid väike osa H-ioone eritatakse uriiniga vabal kujul. � Uriini p. H vahemikus 5. . . 6, eritatav päevane kogus 1. . 1, 5 l � Füsioloogiline keha p. H 7, 40 (7, 35 -7, 45)

Kuidas neerud p. H-d reguleerivad? 1) eritavad üleliigse H+ 2) eritavad aluste liia –

Kuidas neerud p. H-d reguleerivad? 1) eritavad üleliigse H+ 2) eritavad aluste liia – hoiavad organismis katioonide kui leeliste ainete (Na ioonid) reservi 3) reguleerivad vere vesinikkarbonaadi (HCO 3‐ ) taset → selle tootmine + imendumine verre �Renaalne kompensatsioon: - Võrreldes respiratioorsega aeglane - Käivitub tundidega - Kujuneb 2 -5 päevaga

Kuidas neerud happeid eritavad? Proksimaalne neerutuubul Distaalne neerutuubul � NH 4 + väljutamine �

Kuidas neerud happeid eritavad? Proksimaalne neerutuubul Distaalne neerutuubul � NH 4 + väljutamine � Bikarbonaadi tagasiimendumine � H + väljutamine Nt. H + + HPO 42‐ → H 2 PO 4 ‐ H+ + HCO 3‐ = H 2 CO 3 H 2 O + CO 2 H 2 CO 3 H+ + HCO 3‐

Siin näha, mis ained ja kus erituvad

Siin näha, mis ained ja kus erituvad

Tasakaaluhäired � Kui neerud ei ole enam võimelised hoidma vere p. Hd konstantsena, siis

Tasakaaluhäired � Kui neerud ei ole enam võimelised hoidma vere p. Hd konstantsena, siis kuhjuvad verre: o Happed (H + ioonid) ATSIDOOS (vere p. H langeb, bikarbonaadi kontsentratsioon vähenenud) o Leelised ALKALOOS (vere p. H tõuseb, bikarbonaadi kontsentratsioon suurenenud)

Kasutatud kirjandus �Schmidt R, Thews G. Inimese füsioloogia. Tartu 1997, lk 795 -798 �http:

Kasutatud kirjandus �Schmidt R, Thews G. Inimese füsioloogia. Tartu 1997, lk 795 -798 �http: //www. esy. ee/dok/ettekanne/3 ps. pdf (27. 10. 2012) �http: //faculty. alverno. edu/bowneps/MSN 621/2009 %20 tutorials/Acid. Base. Tutorial. ppt (27. 10. 2012)