Eesti siseveed Phjavesi Phjavesi on maakoore laosa kivimite

Eesti siseveed

Põhjavesi • Põhjavesi – on maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides ning lõhedes olev vaba vesi.

Pinnavesi • Pinnavesi – moodustab Maa pinda kattev vesi – alatised veekogud (järved, tiigid, jõed, ojad, kanalid, kraavid) – ajutised veekogud (karstiojad ja -järved) – sademe- ja lumesulamisvesi

Veebilanss • Veebilanss – on vee juurdetuleku ja veekao vahekord aastas

Veebilanss

Eesti veebilanss S(SADEMED) = A(AURUSTUMINE)+Ä(ÄRAVOOL)+I(INFILTRATSIOON) 33=21+8+4, KM 3 TV H 1 -2 lk 30

Eesti jõed

Vesikond • Vesikond – on maa-ala, kust põhja- ja pinnaveed jõuavad jõgede jt vooluveekogude kaudu ookeani, merre, lahte või järve. • Eesti jõed jagunevad 3 vesikonna vahel – Soome lahe – Väinamere ja Liivi lahe – Peipsi järve

Jõgikond • Jõgikond – on ala, kust jõgi saab oma vee.

Narva jõgi

Emajõgi

Veelahe • Veelahe – on piir valglate, vesikondade või jõgikondade vahel. • Olulisimaks veelahkmeks on Pandivere kõrgustik, mille jalamilt saavad alguse kõigi kolme vesikonna jõed TV H 1 -2 lk 30 -31

Jõe langus • Jõe langus – on jõe lähte ja suudme kõrguste vahe • Keskmist jõe langust esitatakse kujul m/km (jõe lang)

Piusa jõgi

Jõe pikiprofiil • Jõe pikiprofiil – on kõver, mis näitab voolusängi kallakust. TV H 3 lk 31

Jõe vooluhulk • Vooluhulk on vooluveekogu ristlõiget ajaühiku jooksul läbiva vee kogus. • Vooluhulka mõõdetakse tavaliselt kuupmeetrites sekundis (m³/s), harvem liitrit sekundis (l/s). TV H 4 -5 lk 32

Kärestik, juga, kosk, kaskaad Trepikoja kärestik Jägala juga Joaveski joastik Tõrvajõe kosk

Soome lahe vesikond • • Põhja-Eesti jõed Ülem- ja keskjooks lubjakivide avamusalal Kevadel rohkesti vett, suvel vett vähe Palju jugasid

Keila jõgi

Väinamere ja Liivi lahe vesikond • Voolavad viirsavisse uuristatud madalates orgudes • Palju lisajõgesid

Kasari jõgi

Peipsi järve vesikond • Saavad alguse kõrgustikelt ja on valdavalt suure languga • Keskjooksul voolavad harilikult Devoni liivakivisse uuristatud sügavates ürgorgudes • Alamjooksul voolavad sageli madalatel sootasandikel

Ahja jõgi

• http: //www. grdc. sr. unh. edu/html/Stn. html • http: //earthtrends. wri. org/