Veeringe HDROSFR MAAILMAMERI OOKEANID JRVED JED SISEVEEKOGUD PHJAVESI

  • Slides: 16
Download presentation
Veeringe

Veeringe

HÜDROSFÄÄR MAAILMAMERI, OOKEANID JÄRVED JÕED SISEVEEKOGUD PÕHJAVESI SOOD MANDRI-JA MÄGILIUSTIKUD

HÜDROSFÄÄR MAAILMAMERI, OOKEANID JÄRVED JÕED SISEVEEKOGUD PÕHJAVESI SOOD MANDRI-JA MÄGILIUSTIKUD

Veeringe vee pidevalt korduv ringlemine Maal ( atmo , hüdro , lito ja biosfääris).

Veeringe vee pidevalt korduv ringlemine Maal ( atmo , hüdro , lito ja biosfääris). Veeringe toimub Päikeselt saadava energia ja raskusjõu mõjul; ta seisneb 1. vee aurustumises, 2. veeauru edasikandumises, 3. kondenseerumises 4. sademete langemises ning äravoolus.

Veeringe koosneb erinevatest lülidest. Auramine Sademed Jõgede äravool Infiltratsioon vee liikumine maapinnalt mulda või

Veeringe koosneb erinevatest lülidest. Auramine Sademed Jõgede äravool Infiltratsioon vee liikumine maapinnalt mulda või kivimitesse Põhjavee äravool Evapotranspiratsioonist ehk kogu aurumisest

Väike veeringe VÄIKE VEERINGE Veeaur Sademed Maailmameri

Väike veeringe VÄIKE VEERINGE Veeaur Sademed Maailmameri

Suur veeringe Sademed Veeaur Pinnavesi Põhjavesi Maailmameri

Suur veeringe Sademed Veeaur Pinnavesi Põhjavesi Maailmameri

Sademed Suurem osa ookeanide pinnalt aurunud veest langeb sademetena sinna tagasi Osa veest kandub

Sademed Suurem osa ookeanide pinnalt aurunud veest langeb sademetena sinna tagasi Osa veest kandub õhuvooludega maismaale. Rohkete sademetega aladele kujuneb mereline kliima

AURUMINE Toimub kogu aeg nii maa kui veekogude pinnalt Maailmamerelt aurub tunduvalt rohkem vett

AURUMINE Toimub kogu aeg nii maa kui veekogude pinnalt Maailmamerelt aurub tunduvalt rohkem vett kui maismaalt Sõltub pinnase omadustest, taimestikust, õhu ja maapinna niiskusest ja temperatuurist ning tuule kiirusest.

 Transpiratsioon on vee aurumine taimelehtede kaudu Umbes kümme protsenti atmosfääriveest pääseb õhku transpiratsiooni

Transpiratsioon on vee aurumine taimelehtede kaudu Umbes kümme protsenti atmosfääriveest pääseb õhku transpiratsiooni teel. Transpiratsiooni intensiivsust mõjutab temperatuur, suhteline õhuniiskust, õhu liikumine ja taime liik.

Jõgede äravool Sõltub sademete ja auramise vahekorrast Mida rohkem sajab, seda suuremaks kujuneb äravool

Jõgede äravool Sõltub sademete ja auramise vahekorrast Mida rohkem sajab, seda suuremaks kujuneb äravool Jõgede äravoolualad ehk valglad on maa-ala, millelt veekogu või selle osa saab oma vee

Jõgede äravoolu mõjutavad tegurid: Sademed Õhutemperatuur (aurumine) Lume sulamine (liustike sulamine) Juurdevool lisajõgedest Läbivool

Jõgede äravoolu mõjutavad tegurid: Sademed Õhutemperatuur (aurumine) Lume sulamine (liustike sulamine) Juurdevool lisajõgedest Läbivool järvest Paisu ehitamine Vee tarbimine (tööstus, põllumajandus jne)

Põhjavee kujunemine- infiltratsioon Infiltratsioon (ka maasseimbumine) on sademe- või pinnavee imbumine pinnasesse või aluspõhjakivimite

Põhjavee kujunemine- infiltratsioon Infiltratsioon (ka maasseimbumine) on sademe- või pinnavee imbumine pinnasesse või aluspõhjakivimite pooridesse ja pragudesse Põhjavee väljavool jõesängidesse, järvenõgudesse ja otse merre moodustab veel ühe lüli maakera veeringes.

VEEBILANSS Veekogusse või mingile maa-alale juurdetuleva ja äramineva veehulga vahe kindlal ajavahemikul P= E+

VEEBILANSS Veekogusse või mingile maa-alale juurdetuleva ja äramineva veehulga vahe kindlal ajavahemikul P= E+ Q P-sademed E auramine Q-jõgede äravool

MAAKERA VEEBILANSS ATMOSFÄÄR auramine sademed MAAILMAMERI MAISMAA Jõed

MAAKERA VEEBILANSS ATMOSFÄÄR auramine sademed MAAILMAMERI MAISMAA Jõed