Jrved Koostaja Vaike Rootsmaa Vrtsjrv Avaldatud Creative Commonsi

Järved Koostaja: Vaike Rootsmaa Võrtsjärv Avaldatud Creative Commonsi litsentsi „Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3. 0 Eesti (CC BY-SA 3. 0)“ alusel, vt http: //creativecommons. org/licenses/bysa/3. 0/ee/ Uno Rootsmaa foto

Järvedest üldiselt • Järv on seisuveekogu, millel puudub otsene ühendus maailmamerega • Vee kogunemiseks on vaja lohku maapinnas ehk järvenõgu, kust vesi välja ei valguks • Järvevee tase oleneb sademete ja aurumise vahekorrast ning sisse- ja väljavoolu hulgast Microsoft Clip Art

Kaspia – meri või järv? • Kaspia meri on jäänuk kunagisest ookeanist – Suurim sügavus üle 1 km • Kaspial puudub ühendus maailmamerega ehk väljavool – Sellepärast on ta järv • Kaspia vesi on soolane – Põhjaosas 0, 05 ‰, sest suubuvad Volga ja Uurali jõgi – Garabogazi lahes 350‰ • Leidub naftat, maagaasi, keedusoola – Sellepärast oluline tööstuspiirkond http: //et. wikipedia. org/wiki/Kaspia_meri http: //upload. wikimedia. org/wikipedia/et/d/d 6/Kaspia_regioon. png

Sisse- ja väljavoolu järgi Järvenõgude tekke järgi Järvede liigitamise võimalusi Vee omaduste (toitelisuse) järgi Suuruse ja sügavuse järgi

Sisse- ja väljavool Lähtejärv Järvest saab alguse mõni jõgi. Nt Porkuni järv Pandivere kõrgustikul toitub allikatest, välja voolab Valgejõgi. Garda järv Itaalias Umbjärv (suubumisjärv) Nimeta läbivoolujärvi Eestis! Läbivoolujärv Järvel on nii sissevool kui ka väljavool. Nt Garda järv Itaalias, sisse voolab Alpidest algav Sarca jõgi ja väljavool toimub Mincio jõe kaudu (Po lisajõgi). Vaike Rootsmaa foto Järvel puudub väljavool, kuid võib puududa ka sissevool. Sageli soolajärved. Nt Kaspia meri, Araali järv

Järvenõgude teke Järvenõgude tekkeviise on palju: • Eestis on kõige rohkem rabalaukaid ning mandrijäätekkelisi ja rannajärvi • Maailma suurim järv Kaspia on jäänuk endisest ookeanist • Tektoonilise tekkega järved on maailma sügavaimad – Nt Baikal, Tanganjika, Njassa • Järvi on isegi Antarktise jää all, karstialadel, vulkaani- ja meteoriidikraatrites jne • Tehisjärved on inimtekkelised

Maailma kõige sügavamad järved on tektoonilise tekkega Baikal tekkis riftilõhesse. Baikal on maailma vanim, sügavaim ja suurima veemahuga mageveejärv. Mis jõgi alagb Baikalist ja kuhu see suubub? http: //upload. wikimedia. org/wikipedia/et/b/be/Baikali-jarv. JPG http: //upload. wikimedia. org/wikipedia/commons/7/7 f/Olchon_Shaman_Rock. jpg

Mandrijää voolitud järvenõod Saadjärve voorestik Ka Võrtsjärv ja Peipsi on jääkulutusnõgudesse kujunenud järved http: //xgis. maaamet. ee/x. GIS/XGis

Mandrijää sulamisel tekkinud järvenõod Rõuge järved on kujunenud orgu, mis mandrijää sulamisel tekkis. Rõuge Suurjärv on Eesti sügavaim järv (38 m). http: //xgis. maaamet. ee/x. GIS/XGis Kurtna mõhnastik on kõige järvederikkam piirkond Eestis, sealsed järvenõod kujunesid jääpankade sulamise käigus.

Meteoriidikraatrisse kujunenud järv Kaali järv on Saaremaa turismimagnet – ilus ümmargune järvenõgu tekkis meteoriidi langemise tagajärjel Vaike Rootsmaa foto

Ümara kujuga on ka vulkaanijärved Selliseid järvi nimetatakse maarijärvedeks Maarijärved Saksamaal http: //upload. wikimedia. org/wikipedia/commons/0/05/Maar_USGS. j pg http: //upload. wikimedia. org/wikipedia/commons/8/87/Maare. jpg Maar tekib vulkaanilise plahvatuse tagajärjel, kui kuum magma tungib põhjaveekihtidesse

Vulkaanikraatrisse kujunenud järved Satelliidipilt Assooride São Miguel’i saare kraatrijärvedest, mis on kujunenud oluliseks turismiobjektiks Google Earth sateliidipilt Raul Kivimäe foto Assooridelt Põhjapoolne järveosa on siniseveeline Lagoa Azul ja lõunapoolne roheliseveeline Lagoa Verde

Soodid on tekkinud jõe loogetest Em ajõ g i soodid Emajõe vanast jõesängist tekkinud lammijärved http: //xgis. maaamet. ee/x. GIS/XGis

Tehisjärved on inimtekkelised Kuhu ja miks on Eestis rajatud veehoidlaid? Veehoidlaid rajatakse vee kogumiseks, vett kasutatakse energia tootmiseks, jahutusveena, joogiveena, niisutamiseks jms Vaike Rootsmaa foto Linnamäe paisjärvest Jägala jõel Google Earth satelliidipilt Tehisjärv tekib, kui veevool tammiga piiratakse või maapinda süvendatakse (tiigid, karjäärid) Volta veehoidla Ghanas on pindalalt maailma suurim

Järvede liigitamine vee omaduste järgi • Toitainete sisalduse alusel – Vähetoitelistest rohketoitelisteni • Soolsuse alusel – Magedaveelistest soolajärvedeni • Vee p. H alusel – Lubjarikastest happelisteni Vaike Rootsmaa foto Jäneda Kalijärvest Jäneda Kalijärv on kalgiveeline rohketoiteline väljavooluga järv

Toitainete lisandudes veekogud eutrofeeruvad Vaike Rootsmaa fotod Vähetoitelistes järvedes on selge vesi ja vähe taimestikku • Saula Siniallikad Harjumaal Eutrofeerumine on tavaliselt inimese põhjustatud Rohketoitelistes järvedes ei paista vesi hästi läbi ja taimestik vohab • Paluküla paisjärv Viljandimaal • Tekivad veeõitsengud ja hapnikupuudus

Karstijärved ja soojärved Porkuni järvest välja voolav Valgejõgi on oma nimetuse saanud veekogu põhja settinud nõrglubja järgi, mis näitab vee lubjarikkust Vaike Rootsmaa fotod Porkuni järvest ja Valguta Mustjärvest Mustjärvesid on Eestis palju – ikka tumeda vee pärast, mis näitab huumusainete sisaldust ja vee happelisust

Rannajärved on soolaka veega Laialepa laht Harilaiul Saaremaa looderannikul on maatõusu tagajärjel merest eraldunud rannajärv Laialepa laht Uudepanga laht Leia Eesti rannikult veel rannajärvi ! Vaike Rootsmaa foto Harilaiult http: //matkarajad. maaturism. ee/index. php? id=73&pg=object

Soolajärve vesi on tulisoolane Soola väljakristalliseerumine Kuivades piirkondades võib järvede pindala väga palju muutuda, kui sademeid on vähe ja aurumine on väga suur http: //upload. wikimedia. org/wikipedia/commons/5/56/Badwater_tm 5_2005040. jpg Raul Kivimäe foto soolakristallidest Badwater’i järve kallastel Surmaorus (P-Ameerika)

Suurimad järved Pindala järgi Mahu järgi 1. Kaspia meri 2. Ülemjärv 3. Victoria 4. Huron 5. Michigan 6. Tanganjika 7. Baikal 8. Suur Karujärv 9. Njassa 10. Suur Orjajärv 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. Leia need järved kaardilt! Microsoft Clip Art http: //et. wikipedia. org/wiki/Suurimate_j%C 3%A 4 rvede_loend Kaspia meri Baikal Tanganjika Ülemjärv Njassa Michigan Huron Victoria Suur Karujärv Suur Orjajärv

Kas järved on igavesed? • Veetaseme kõikumine sõltub sademete ja aurumise suhtest • Kuivades piirkondades võivad järved täiesti ära kuivada • Toitainete lisandudes hakkavad järvede põhja kogunema setted ja kallaste taimestumise tõttu kasvavad järved kinni • Järvest tekib soo • Inimtegevus võib järvede veetaset mõjutada • Maapinna kuivendamisel võib veetase järves alaneda Uno Rootsmaa foto 2006. a. madalseisu ajal Võrtsjärvest järgi jäänud liivaväljad

Ärakasutatud järv Araali merre ei suubu enam jõgesid, sest inimene kasutas nende vee ära põldude niisutamiseks. Järv on 50 aastaga praktiliselt kadunud. Kuidas on järve kuivamine mõjutanud selle kallastel elavaid inimesi? http: //et. wikipedia. org/wiki/Pilt: Aralsee. gif

Järveski ei seisa vesi paigal Vaike Rootsmaa video Võrtsjärve lainetusest