Murenemine Koostaja Vaike Rootsmaa foto Island 2009 Avaldatud

Murenemine Koostaja: Vaike Rootsmaa foto: Island 2009 Avaldatud Creative Commonsi litsentsi „Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3. 0 Eesti (CC BY-SA 3. 0)“ alusel, vt http: //creativecommons. org/licenses/bysa/3. 0/ee/ Microsoft Clip Art

Murenemine. . . • . . . on kivimite ja nende koostismineraalide purunemine ja muundumine väliskeskkonna tingimuste mõjul – Ükski maakoores olev mineraal või nende kogumina esinev kivim ei jää mõjutamata neid ümbritsevatest väliskeskkonna tingimustest • Murenemine on algul mullatekkele eelnev nähtus, kus mineraalid kui keemilised ühendid alluvad looduslike reaktiivide toimele – Murenemisprotsess jätkub ka hiljem, kui muld on juba moodustunud

Murenemise liigid ja murenemist põhjustavad tegurid temperatuuri kõikumine vesi Füüsikaline tuul jää murenemine ehk rabenemine soodustab: kuiv ja suurte temperatuurikõikumistega kliima Keemiline murenemine ehk porsumine vesi hapnik süsihappegaas happed soodustab: niiske ja soe kliima Bioloogiline murenemine taimed loomad seened mikroorganismid Kõik murenemise liigid esinevad ka samaaegselt

Murenemine sõltub kivimi mineraalsest koostisest Murenemise kiirus erinev Vaike Rootsmaa foto: Lofoodid 2011

Füüsikaline murenemine • . . . ehk rabenemine on kivimite ja nende koostemineraalide mehaaniline peenenemine ilma, et keemiline koostis muutuks • Rabenemisel tekkivat materjali nimetatakse rabenemismurendiks Tundras on suur temperatuurikõikumine, mis soodustab rabenemist Vaike Rootsmaa foto: Island 2009

Rabenemine kui kivimite peenenemine 1 kuup, 6 tahku V= 1 m³ S= 6 m² 8 kuupi, 48 tahku V= 1 m³ S= 12 m² 64 kuupi, 384 tahku V= 1 m³ S= 24 m² Mida peenemateks osakesteks kivimid murenevad, seda suuremaks muutub kivimite pind, mis puutub kokku mitmesuguste välisteguritega. Peenema lõimisega materjal allub paremini ka keemilisele murenemisele.

Keemiline murenemine • . . . ehk prosumine on muutused, mille käigus muutub mineraalide ja kivimite keemiline koostis – Sisuliselt on tegu tavaliste keemiliste reaktsioonidega • Murendmaterjali edasisel peenendumisel tekib vee kinnipidamise võime – Eeldus elusorganismide arengule mullas Karstinähtused on tekkinud keemilise murenemise tagajärjel Vaike Rootsmaa foto: Postonja koopad 2010

Keemilised reaktsioonid murenemisprotsessis • Lahustumine - mineraalid lahustuvad ja kaovad, sest kantakse veega mullast ära, – näiteks: Ca. CO 3 + H 2 CO 3 = Ca 2+ + 2(HCO 3)- • Oksüdeerumine - õhurikas keskkond, soodustajaks kõrge temperatuur, • näiteks: magnetiit hematiit 4 Fe 3 O 4 + O 2 = 6 Fe 2 O 3 (punakaspruun värvus) • Hüdratatsioon - vee liitumineraali koostisse, – näiteks: hematiit Fe 2 O 3 limoniit Fe 2 O 3 x n. H 2 O • Hüdrolüüs - mineraalide lagunemine vesikeskkonnas - kaoliinistumine 2 Na. Al 2 Si 3 O 8 + 2 H 2 CO 3 + 9 H 2 O -> 2 Na+ + 2(HCO 3)- + 4 H 4 Si. O 4 + Al 2 Si 2 O 5(OH)4 – ferralliidistumine - tekib Al 2 O 3; Fe 2 O 3

Porsumine Kivimid (primaarsed mineraalid) + happed + hapnik Setted (kivimite osakesed => ja sekundaarsed mineraalid) + lahustunud ioonid kvarts jt murenemissaadused kivimi lagunemine muundumine jämedad osad savi jt sekundaarsed mineraalid peenosad ioonid lahustunult v e e k o g u s s e

Bioloogiline murenemine. . . on kivimite ja mineraalide murenemine elusorganismide elutegevusproduktide (ainevahetuse jääkained, juureeritised) ja muundumissaaduste toimel Vetikad, samblikud ja samblad on kivimite esmased bioloogilised murendajad Vaike Rootsmaa foto: Island 2009

Murenemist mõjutavad tingimused Erinevates kliimavöötmetes on murenemist mõjutavad tingimused erinevad: - erineb sademete hulk ja režiim - temperatuur ja selle muutumise ulatus Millistes kliimavöötmetes esinevad vastavad tingimused? ? Mis juhtub murenemisel mulla mineraalse koostisega? http: //teacher 2. smithtown. k 12. ny. us/sgessler/weathering. htm ?

Mis liiki murenemisega siin tegu on? Rannamõisa rannalõik Vaike Rootsmaa foto

Kuidas sellised moodustised on tekkinud? Kostivere karstiala Gotlandi raukarid Kõrb Egiptuses Vaike Rootsmaa fotod: Kostivere karstiseen ja Gotlandi raukarid http: //www. amusingplanet. com/2010/03/white-desert-of-egypt. html

Murend allub kergesti erosioonile Lõuna-Tiroolis Bolzano linna lähistel asub imeline näide erosiooniprotsessist: – Alpides mandrijää sulamise järgselt kogunenud moreen on allunud välisjõudude kulutusele – Oruveerudel ei kaitse taimejuured erosiooni eest – Suured kivid on takistanud enda all oleva moreeni ärauhtumist • Seepärast on kujunenud kivimütsidega moreensambad • Kuid kunagi kaovad ka need. . . Vaike Rootsmaa foto: Erdepyramiden in Ritten 2010 VAATA VIDEOT: http: //www. youtube. com/watch? v=RHKSd. Bi. CY_I&feature=related

Murenemise tõttu koosneb muld erineva suurusega mineraalosakestest kruus Kus on mullaosakeste vahelised poorid suuremad – liiv- või savimullas? liiv aleuriit savi Sellel skaalal nähtamatu Aleuriit on purdsete, mille terasuurus on 2. . . 62, 5 μm (Wentworthi lõimiseskaala), seega savi ja liiva vahepealne sete. Omadustelt ja tekkelt on aleuriit pigem liiva kui savi sarnane. Sarnaselt liivale koosneb aleuriit valdavalt kvartsiteradest. Mõnikord nimetatakse aleuriiti tolmuks või mölliks. Aleuriidist koosneb suurem osa lössist. Veest üleküllastunud aleuriidi ja savi segu on muda. Aleuriidist moodustunud liivakivi sarnane kivim on aleuroliit (allikas: Wikipedia). http: //school. discovery. com/schooladventures/soil/name_soil. html

Muld teiste sfääride hulgas ATMOSFÄÄR BIOSFÄÄR V ve la ul M ja id lid a vim ra Ki ine m LITOSFÄÄR si M ul la õh k a Pedosfäär e mullastikoron osa, ga rbiosfääri is ni ja sm mis hõlmab maakoore pindmise kihi, id milles mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. MULD Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Pedosfääri tüsedus ulatub mõnest cm mitme meetrini. HÜDROSFÄÄR

Atmosfäär t o l m org. aine CO 2 är ä sf toitained o i B Too näiteid mulla ja teiste sfääride vahelistest seostest t o l m m i n e r a a l a i n e d huumus, savi, Huumushorisont A i oksiidid o o Sisseuhtehorisont B n i d ioonid Hüdrosfäär CO 2 N 2 CO 2 Aineringed Maa sfääride ja mulla horisontide vahel Lähtekivim C Pedosfäär Litosfäär ioonid

Saja või tuhande aasta pärast on siin natuke rohkem mulda Vaike Rootsmaa foto: Lofoodid 2011