PEDOSFR Muld on maakoore pindmine kobe kiht mida

PEDOSFÄÄR

• Muld on maakoore pindmine kobe kiht, mida kasutavad ja mõjutavad organismid ja mida kujundavad ümber nende jäänuste muundumise saadused. • Muld kujuneb elus ja eluta looduse pikaajalisel vastastoimel. • Organismid kasutavad mulda oleluskeskkonnaks või kinnitumiseks.

• Mulla kujunemine algas siis kui maismaal hakkas arenema elu, kui hakkas toimuma orgaanilise aine süntees, muundumine ja lagunemine. • Praegu on muld biosfääri oluline komponent, mulla areng on seotud elu arenguga ja täiustumisega.

• Mulla viljakus on võime varustada rohelisi taimi vee ja mineraalainetega ning taime juuri hapnikuga. • Mida suurem on mulla viljakus seda suurem on taimkatte produktiivsus ja tagasimõju mullale.

MULLA KOOSTIS

• Huumus on orgaaniliste ja mineraalsete (anorgaaniliste) ainete kompleks, ühtset keemilist valemit huumusel ei ole. • Humifitseerumine- on mullapinnal ja mullas toimuv orgaaniliste jäänuste mikrobioloogiline ja biokeemiline muundumine lihtsatest orgaanilistest ühenditest keerukamateks mineraalosaga seotud polümeerseteks ühenditeks, nn huumuseks

Huumuse tähtsus seisneb: • 1)Huumushapped võtavad osa kivimite ja mineraalide murenemisest • 2)Huumus parandab mulla füüsikalisi ja füüsikalis -mehaanilisi omadusi. Savides vähendab ja kergetes muldades suurendab sidusust. • 3)Huumus mõjutab mulla füüsikalis-keemilisi omadusi. Näiteks mulla happesust • 4)Huumus on toitainete allikaks. Sellesse talletub liikuvate toitainete varu • 5)Huumus toimib kasvustimulaatorina

MULLA KOOSTIS ÕHK 25% MINERAALNE OSA 45% VESI 25% ORGAANILINE OSA 5% ORGANISMID 10% JUURED 10% HUUMUS 80%

Vesi mullas • võib esineda järgmistes olekus: – veeaur – jää – vaba vesi – keemiliselt seotud vesi (savimineraalide ja huumuse koostises, taimed seda kasutada ei saa)

Mulla profiil Mulla horisondid … on huumusesisalduse, mineraalse, keemilise ja mehaanilise koostise poolest erinevad mulla kihid, mis on kujunenud organismide elutegevuse, huumusainete ja mulla mineraalosa vastastoime tagajärjel.

Mulla profiil … on erinevatest horisontidest koosnev mulla vertikaalläbilõige maapinnast kuni lähtekivimini (mõnikümmend sentimeetrit kuni mõni meeter). Mullahorisondid: O metsakõdu A huumushorisont B sisseuhtehorisont E väljauhtehorisont G gleihorisont C lähtekivim D aluskivim

MULLATEKKE TEGURID

MULLATEKKETEGURID • Lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa, määrab mulla füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise, õhu-ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse

Mullatekketegurid • Kliimast sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine. Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik.

LÄHTEKIVIM kuivus j a h e d a m FÜÜSIKALINE MURENEMINE s o o j e m KEEMILINE MURENEMINE niiskus MULLATEKE ALGAB LÄHTEKIVIMI MURENEMISEGA

MULLAPROTSESSID SADEMED>AURUMINE SADEMED=AURUMINE HUMIIDNE TASAKAALUSTATUD LASKUV VEEVOOL SADEMED<AURUMINE ARIIDNE TÕUSEV VEEVOOL http: //whs. moodledo. co. uk/mod/resource/view. php? inpopup= true&id=969 – animatsioonid

KLIIMA MÕJU

Mullatekketegurid • Reljeef mõjutab mulla vee- ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutumist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsed aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile

Mullatekketegurid • TAIMKATE – ORGAANILISE KÕDUAINE HULK, AINERINGE KIIRUS • TAIMKATE KAITSEB MULDA EROSIOONI EEST, KINNISTAB PINNAST • ELUSTIK - LAGUNDAJAD, KÕDUNDAJAD, KOBESTAJAD

Mullatekketegurid • Aeg Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab mullas aineid ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist

Mullatekketegurid • Inimtegevus Niisutamisega võivad mullad soolduda. Metsade mahavõtmine põhjustab erosiooni ja mullad võivad hävida

Peamised mullas toimuvad protsessid Leetumine Kamardumine Gleistumine Sooldumine Soostumine Leostumine

LEETUMINE Protsess, kus orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalosa laguneb lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel uhutakse sügavamale. Huumushorisondi all kujuneb hele leethorisont. Mulla viljakus väheneb. Tüüpiline okasmetsade alal

Kamardumine Mullatekkeprotsess, mille käigus orgaaniline aine, eeskätt huumus ja koos sellega ka mineraalsed ühendid kogunevad mulla pindmisesse kihti (tekib huumushorisont). Intensiivselt toimub rohtlates

Gleistumine Protsess mis toimub liigniiskes ja hapnikuvaeses keskkonnas. Anaeroobsed mikroorganismid hangivad endale vajaliku hapniku peamiselt raud(III)oksiidist mis taandub raud(II)oksiidiks Raud(II)oksiid reageerib mulla mineraalidega ja tekivad mulda sinakad või rohekad gleimineraalid. Iseloomulik tundraaladele.

Sooldumine Protsess kus mullad sisaldavad rohkelt vees lahustuvaid soolasid. Esineb kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivne ja kus mulla läbiuhtmine toimub harva või üldse mitte. Tekib põldude niisutamise tagajärjel

Soostumine Protsess kus orgaaniline aine ladestub mineraalosa pinnale. Iseloomulik kõrge põhjavee ja veega küllastunud aladel

Leostumine Vees lahustuvate soolade (kaltsiumi ja magneesiumi) väljauhtumine. Iseloomulik sademeterikastele aladele

Mullatekketingimused ja -protsessid TUNDRA Karmi kliima ja vähese taimestiku tõttu on mulla teke väga aeglane. Õhukesed ja väheviljakad mullad- gleimullad. Gleistumine ja turvastumine OKASMETS Sademete hulk ületab auramise. Jahe ja niiske kliima. Leostumine ja leetumine. Leetmullad

Mullatekketingimused ja -protsessid ROHTLA Kuiv kliima, sademete hulk on tasakaalus aurumisega. Kamardumine. Viljakad mustmullad. KÕRB Aurumine suur. Mullad on sooladerikkad. Sooldumine. Kõrbe hallmullad VIHMAMETS Palav ja niiske kliima. Paks mullakiht. Huumust mullas vähe, sest aineringe kiire. Ferraliitmullad (kolla- ja punamullad)

Mulla hävimist põhjustavad tegurid • • • EROSIOON, tuuleerosioon-deflatsioon KÕRBESTUMINE SOOLDUMINE HAPESTUMINE RASKMETALLID MULLAS INIMTEGEVUS

EROSIOON e. UURISTUS Tuuleerosioon e. deflatsioon- eelkõige kõrbealadel, ka steppides. Viljakatesse oaasidesse või jõeorgudesse kantakse kõrbetolmu ja peenliiva (aitab kaasa kõrbestumisele) Veeerosioon-mullaosakeste ümberpaigutumine sademetest tekkivate ajutiste vooluvete toimel. Mida järsemad ja pikemad kallakud, seda intensiivsem. Veeerosiooni takistuseks rajatakse terrasse. Erosiooni kaitseks istutatakse metsakaitseribasid, välditakse raskete masinatega sõitmist nõlvadel, küntakse põlde nõlvaga risti

VEE-EROSIOON

TUULE-EROSIOON SAHEL

KÕRBESTUMINE • On muldade hävimine kõrbete laienemise tõttu Põhjused: 1. Inimtegevus: Ebaõige maaharimine Ülekarjatamine Metsaraie 2. Looduslikud protsessid Kuiv kliima Tuuleerosioon Sahara kõrb levib lõuna poole kiirusega ligi 1, 5 km aastas Viimase 50 aastaga on kõrbestunud 810 milj ha maad (Brasiilia suurune territoorium)

INIMTEGEVUSE LAIENEMINE HÄVITAB KA LOOMADE ELUPAIGAD NING PÕHJUSTAB LIIKIDE VÄLJASUREMIST

Sooldumine Tingitud põldude niisutamisest. Niisutusvesi toob kaasa põhjaveetaseme tõusu ning auramise tulemusena tõusevad maapinnale lahustunud soolad Maailmas niisutatakse ligi 18% haritavast maast Saab vältida muldade läbipesemisega , kuid see on kallis Pakistanis langeb igal aastal sooldumise tõttu ligi 50 000 ha niisutavast maast kasutusest välja

KEEMILINE REOSTUMINE e. DEGRADATSIOON • Muldade hapestumine- mulla p. H langeb alla 5, 6 Mulla hapestumine toimub seetõttu, et taimed seovad oma biomassi palju toiteelemente ning mullas tekivad orgaanilise aine lagunemise käigus orgaanilised happed. Sademeterikkas kliimas kaotavad mullad palju aluselisi katioone(Ca 2+, Mg 2+) leostumise tõttu Hapestumist kiirendavad ka happelised sademed Maailma muldadest on ligi 30% happelised Happeliste muldade reaktsiooni muutmine aluseliseks toimub lubiväetistega

DEGRADATSIOON Raskemetallid mullas-satuvad mulda metallurgiatööstusest, autokütusest, ohtlikest jäätmetest, mineraalväetistest, reoveesetetest ja mineraalväetistest (Pb, Cd) Põldude üleväetamine ja valel ajal väetamine Kahjurite tõrje

Inimtegevus • Ehitustegevuse tulemusena väheneb põllumaa Egiptuses näiteks 2002. a. seisuga oli ehituse ja teede all 32% põllumaast • Maavarade kaevandamine • Raskete põllumajandusmasinate kasutaminemullad tihenevad

Muldade hävimise peamised põhjused • • 56% veeerosioon 28% tuuleerosioon 12% keemiline degradeerumine 4% füüsikaline degradeerumine

Muldade kaitse

2