Eesti majanduse konkurentsivime ning selle seosed haridusssteemi ja

Eesti majanduse konkurentsivõime ning selle seosed haridussüsteemi ja teadusega Raul Eamets Tartu ülikool

Inimesed JUHTRÜHM: Raul Eamets Janno Järve Alar Karis Robert Kitt Maarja Kruusmaa Tõnis Lukas Kärt Summatavet Raivo Vare PANUSTAJAD Dorel Tamm-Klaos Johanna Vallistu Mihkel Kaevats HTM Ando Kiviberg Tatjana Kiilo Katrin Pihor EKSPERTRÜHM 35 inimest, kelle jaoks oli 1. eelistus 20 inimest, kellele 2. ja 3. eelistus

Mõttepaberi struktuur • Üleilmsed suundumused ja Eesti roll nendes • Suured üleilmsed suundumused • Haridust ja tööturgu mõjutavad suundumused • Eesti konkurentsivõime pikaajaline visioon • Kuidas toetavad HTM-I praegused tegevused visiooni suunas liikumist?

Miks on konkurentsivõime oluline? • Konkurentsivõimeline majandus aitab tõsta Eesti elanike heaolu • Haridus mängib konkurentsivõime hoidmisel ja parandamisel väga olulist rolli • Eesti vajab targemaid töökohti, ilma kõrgemalt haritud tööjõuta ei ole võimalik muuta majanduse struktuuri • Konkurentsivõime strateegia peaks olema sisendiks ka teiste ministeeriumite strateegiatele (eeldab koostööd ministeeriumite vahel)

Üleilmsete suundumuste valdkonnad ja alateemad • Kiirenev tehnoloogiline areng • Talendikeskuste teke • Andmekaitse väljakutsed • Alternatiivsete energialiikide areng • Tehisintellekt, digitaliseerimine • Suurandmed ja asjade internet • • Muutuv tuleviku tööturg Üldpädevuste rolli kasv Õppe individualiseerumine Tehnoloogilised uuendused • Rahvastiku vananemine • Majanduspõgenikud • Poliitilised ja kliimapagulased • Sisserändesurve suurenemine • Hargmaisus Tehnoloogi a areng Demograafi a Haridus Geopoliitika • Aasia keskuste esiletõus • Protektsionismi kasv • EL-i fragmenteerumine

T-tarkus

Tulevikuvisiooni fookuspunktid • Õmblusteta haridussüsteem – Eesti haridussüsteem, mis hõlmab nii formaalset, mitteformaalset kui ka informaalset õpet, võimaldab kõigil hoida oma oskused ja teadmised üle elukaare tööturu vajadustele vastavana • Kõrghariduse konsolideerimine ja õppija omavastutuse suurendamine – Eesti kõrgkoolid pakuvad Põhjamaade ja Kesk. Euroopa ülikoolide tipptasemel haridust ning suurenenud on erakapitali kaasamine

Tulevikuvisiooni fookuspunktid (2) • Teaduse ja innovatsiooni prioriseerimine – Eesti teeb radikaalse hüppe teaduse ja innovatsiooni investeeringutes, luues eeldused ühiskonna üldiseks oskuste kasvuks ja kõrge lisandväärtusega innovaatiliste tegevusharude tekkeks • Stabiilne keskkond erasektorile – Eesti majanduse areng on laiapõhjaline ning muutused on läbimõeldud ja pika perspektiiviga. • Tark rändepoliitika – Eesti juhib tööjõuressurssi nutikalt, pidades ühtviisi oluliseks nii kohaliku elanikkonna tööturuaktiivsuse säilitamist ja suurendamist kui ka kõrgelt kvalifitseeritud tööjõu kaasamist välismaalt

Õmblusteta haridussüsteem • Eesmärk on hariduslike tupikteede puudumine (igalt tasemelt peab olema võimalik haridusteed jätkata) ning tööjõus erialaste oskustega inimeste osakaalu tõstmine • Eriala/elukutse valikute nihutamine hilisemasse vanusesse eesmärgiga vähendada nii koolist väljalangevust kui ka töötust (madalam NEET inimeste osakaal) • Kutsehariduse taseme tõstmine rakenduskõrgharidusega samale tasemele suurendab inimeste hilisema töökarjääri võimalusi, tuleviku tööturg vajab laiemate teadmiste ja heade õpioskustega kõrgelt kvalifitseeritud oskustöötajaid ja spetsialiste

Õmblusteta haridussüsteem (2) • Erinevuste vähendamine rakenduskõrghariduse/kutsehariduse ja kraadiõppe vahel tähendab suuremat liikumist kahe haridustasandi vahel tänu madalametele sisenemisebarjääridele • Individuaalne lähenemine õpiteele (keskhariduse raames on ühes koolis võimalik valida nii see õpitee, mis toetab eriala omandamist (koostöö kutsehariduskeskustega) kui ka see õpitee, mis valmistab ette kõrgkooli astumiseks • Keskhariduse riigistamine võimaldab tsentraalselt sekkuda ressursside jagamisse ning jälgida, et erinevates piirkondades oleks õpilastel sarnased võimalused õpitee kujundamiseks, riigistamisega peab kaasas käima riiklikult koordineeritud koolijuhtide atesteerimise süsteem ning võimalus ametist tagasikutsumiseks

Kõrghariduse konsolideerimine • Kõrghariduse konsolideerimine (kolm avalik-õiguslikku kõrgkooli) dubleerimise vähendamiseks ja erialade eesti keeles õpetamise tagamiseks • Eestikeelse õppe ja teaduskeele arendamine, tuleb leida viis, kuidas olla edukas rahvusvahelises konkurentsis, tagades samal ajal eesti keele ja kultuuri säilimine • Õppijate omavastutuse suurendamine uue kõrghariduse rahastamise mudeli väljatöötamise kaudu

Kõrghariduse konsolideerimine (2) • Teatud kallitel erialadel õppijate ja noorte talentide välismaal õppimise riiklik toetamine • Jäigast Bologna süsteemist (3+2) loobumine: lühikese (5. tase) ja pika (6. – 7. tase) kõrgharidustsükli paindlike süsteemide rakendamine ning selleks vajaliku õigusruumi loomine • Magistriõppes nanokraadide (3– 6 kuulised õppemoodulid) süsteemi õigusliku raamistiku loomine

Miks peab Eesti avalik sektor TEA rahastamist suurendama? • Teadlaste palgad ei ole konkurentsivõimelised • Riigi rahastus täna pigem väheneb (hinnates suhtarvude baasil) • Teaduse rahastus on liiga projektipõhine • Ettevõtete ja teadusasutuste ebapiisav koostöö • Erasektori TA rahastus on väga madal (eriti tööstussektoris), vähe suurettevõtteid

Teaduse rahastamine vajab paradigma muutust • Avaliku sektori TA kulutuste suurendamine 2%-ni SKP-st • Tehnosiirde toetamine va hemalt kuus kuud ettevo ttes to o tavatele teadlastele mobiilsustoetuste su steemi loomise kaudu • Eelinkubatsiooni toetusmeetmete va ljato o tamine ko rgharidusasutustele • Eestis kehtiva Euroopa Liidu rahade kasutamise regulatsiooni inventuur (EL o igusliku raamistiku valguses) eesma rgiga muuta su steem erasektorile atraktiivsemaks • Suurkorporatsioonide arendusu ksuste Eestisse meelitamine

Majanduse areng on laiapõhjaline • Eelisarendatavaid sektoreid ei tohi olla • Otsetoetuste kaudu erasektori subsideerimise lo petamine • Platvormimajandust reguleeriva juriidilise raamistiku va ljato o tamine • Ettevo tluse tarbeks stabiilse o igusruumi ja maksusu steemi tagamine • To o o igusaktide nu u disajastamine (uued to o tamise vormid, noorte to o tamine jne)

Tark rände- ja perepoliitika • Läbimõeldud tark rändepoliitika, mis on kombinatsioon kvoodisüsteemist ja punktisüsteemist ning arvestab OSKA seiresüsteemi info (tööturu vajadus) ja sisserändajate lõimimisega • Kõrghariduse rahvusvahelistumise toetamine: ingliskeelse õppe arendamine, üliõpilaste ja akadeemiliste töötajate mobiilsuse suurendamine, osalemine rahvusvahelistest koostöövõrgustikes • Perepoliitika ja sündimuse tõstmise meetmete uuendamine ja rakendamine • Mitteaktiivsete inimeste toomine tööjõuturule, sh pensioniea kiirem tõus praegusega võrreldes

Olulisemad institutsionaalsed lõppjäreldused • Kõrghariduse konsolideerimine (kolm avalik-õiguslikku kõrgkooli) • Kutsehariduse kaotamine, kohustulsiku keskhariduse poole liikumine, tupikteede kaotamine • Gümnaasiumijärgse kutsehariduse ja rakenduskõrghariduse taseme vahe kaotamine • Gümnaasiumite riigistamine, direktorite atesteerimine

Tänan tähelepanu eest!