MAJANDUSE ABC 10 RAHA JA PANGANDUS Raha tekkimine

MAJANDUSE ABC 10. RAHA JA PANGANDUS Raha tekkimine ja ajalugu Bartermajandus – majandussüsteem, kus hüviseid vahetatakse üksteise vastu ja üldine ekvivalent ning vahetusvahed puudub Kui raha ei usaldata: RAAMAT Ebaefektiivne a) bartermajandus b) raha asendamine ($-seerumine) KING KINOPILET Raha tekkimine Raha – hüviste vastu vahetamiseks mõeldud korduvkasutatav üldtunnustatud instrument, mis esineb kõigi hüviste ekvivalendina Raha funktsioonid: Vahetusvahend Arvestusühik Akumulatsiooni ja laenamise vahend Raha kui kõikide teiste hüviste vastu vahetatav ja seega kaubavahetust hõlbustav vahend Raha kui hüvistes sisalduva kasulikkuse mõõtmise ja seda kasulikkust kajastavate hindade avaldamise vahend Raha kui rikkuse akumulatsiooni ja laenamisevahend ANDRES ARRAK 1 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

MAJANDUSE ABC 10. RAHA JA PANGANDUS Raha võib esineda väga erinevates vormides: Kauprahad: RAHANA RINGLEB VÄÄRISMETALL e b Pa Sümbolrahad: ha rra Fidutsiaarrahad: EMITEERIB KESKPANK RESERVIDEGA TÄIELIKULT KAETUD PABERRAHA – KULLASTANDARD – VALUUTAKOMITEE RAHAD Fiat-rahad: RAHANA RINGLEB VÄÄRISMETALLIGA VÕI MUU RESERVIGA OSALISELT KAETUD PABERRAHA Surrogaatrahad: RAHA, MIS EI TÄIDA OMA FUNKTSIOONE JA MIDA EI USALDATA Deposiitrahad: KOMMERTSPANKADE POOLT LOODUD RAHA Elektrooniline raha: EKSISTEERIB VIRTUAALSELT Raha on vaid seetõttu ja niipalju raha, kui teada usaldatakse Raha garanteerimiseks on kasutatud /KATTEVARA/: a) kulda (“kuldajastu”); EEK RAHABAAS RESERV c) muid finants- ja füüsilisi aktivaid. EURO b) konverteeritavat valuutat; Emiteerib keskpank Raha emissioon – paberraha emiteerimine riigi keskpanga poolt vastavalt olemasolevale kattevarale ANDRES ARRAK 1 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

MAJANDUSE ABC 10. RAHA JA PANGANDUS Valuutakurss, intress ja inflatsioon a) FIKSEERITUD b) UJUV % E Rahal on 2 hinda INTRESS KURSS a) NOMINAALNE (i) b) REAALNE (r) a) NOMINAALNE b) REAALNE H RAHAGA MÕÕDETAKSE ÜLDINE HINNATASE Nominaalkurss – keskpanga poolt kehtestatud koduse valuuta hind teis(t)e valuuta(de) suhtes RAHABAAS EEK Reaalkurss – koduse raha ostuvõime hüviste suhtes teiste valuutadega võrreldes ANDRES ARRAK RESERV E EURO Kurss (E) on reservide suhe rahabaasi: Näitab, mitu koduse raha ühikut tuleb maksta reservvaluuta ühiku eest Valuutakurss (E) – hind, mida ühe valuutaühiku eest ollakse nõus teistes valuutades maksma Vabalt ujuv valuutakurss – rahasüsteem, milles keskpank ei sekku oma valuuta väärtuse kujunemisse; raha hind, mis kujuneb valuutaturgudel nõudmise ja pakkumise vahekorras Fikseeritud kurss – rahasüsteem, milles keskpank on sidunud koduse raha väärtuse mõne teise valuuta väärtusega või väärismetalli kogusega Reguleeritult ujuv valuutakurss – rahasüsteem, milles keskpank sekkub valuutaturgudel kursikõikumiste vähendamiseks 1 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

MAJANDUSE ABC 10. RAHA JA PANGANDUS Intress (%) e. kapitali hind – näitab, mitu protsenti tasu tuleb raha põhisummalt maksta selle kasutamise eest Nominaalintress (i)– rahaturul nõudmise ja pakkumise vahekorras tekkiv raha tasakaaluhind Reaalintress (r) – saadakse nominaalintressist inflatsioonimäära lahutamise teel REAALINTRESS = NOMINAALINTRESS – INFLATSIOONI MÄÄR Kapitali hinda mõjutavad: tootmisvõimalused, tarbimise/säästmise eelistamine, risk, Inflatsioon. Kõrgete intressimäärade tulemusena: suurenevad institutsioonide kapitalihankimisega seotud kulud; investorid lähevad aktsiaturult üle obligatsiooniturule; intressimäärade tõus viitab majanduse üldisele langusele, sest enam ei saa vastu võtta madala tulususega projekte. ANDRES ARRAK 1 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

MAJANDUSE ABC 10. RAHA JA PANGANDUS Inflatsioon – üldise hinnataseme tõus või surve selleks, millega kaasneb raha väärtuse vähenemine Deflatsioon – inflatsiooniga vastupidine protsess, milles hinnad langevad ning rahaühiku väärtus kasvab Tarbijahinnaindeks (THI)– tarbija ostukorvi kuuluvate hüviste hinnatõusu baasperioodi suhtes indeksina avaldav näitaja RAHA PAKKUMINE ÜLDINE HINNATASE RAHA KÄIBEKIIRUS REAALTULU ÜHISKONNAS Üldine hinnatase majanduses määratakse ära raha pakkumise ja reealse SKT suurusega 90, 0% 75, 0% 60, 0% 45, 0% 30, 0% 15, 0% 0, 0% 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 progn. THI 89, 8% 47, 7% 29, 0% 23, 1% 11, 2% 8, 2% 3, 3% 4, 0% 5, 8% 5, 6% Joonis 10. 4. Inflatsioon Eestis 1993– 2002, ESA andmed ANDRES ARRAK 1 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

MAJANDUSE ABC 10. RAHA JA PANGANDUS Euroala HICP Eesti THI vahe 7% 6% 5% 4% 3% 2% 1% 10. 02 07. 02 04. 02 01. 02 10. 01 07. 01 04. 01 01. 01 10. 00 07. 00 04. 00 01. 00 10. 99 07. 99 04. 99 01. 99 0% Joonis. Eesti ja euroala inflatsiooni võrdlus, 1999 -2002 Allikas: Eesti Pank Kõik kokku . . . ilma toidu ja kütuseta . . . ja admin hindadeta 7, 0% 6, 5% 6, 0% 5, 5% 5, 0% 4, 5% 4, 0% 3, 5% 3, 0% 09. 02 07. 02 05. 02 03. 02 01. 02 11. 01 09. 01 07. 01 05. 01 03. 01 01. 01 11. 00 09. 00 07. 00 05. 00 03. 00 2, 0% 01. 00 2, 5% Joonis. Toidu ja kütuse mõju inflatsioonile Eestis, 2000 -2002 Allikas: Eesti Pank ANDRES ARRAK 1 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

MAJANDUSE ABC 10. RAHA JA PANGANDUS Euro ja sellega kaasnevad mõjud Eestile Euro kasutuselevõtu üheks kokkuvõtlikumaks eesmärgiks saab nimetada lihtsamate ja kindlamate majandussuhete saavutamist. Olulisemad tulemused saab kokku võtta järgmiselt: kõrvaldatud on Eurotsooni riikide valuutade vahetuskursside kõikumisest tulenev risk ; ühisrahale üleminek on üks olulisemaid samme ühisturu saavutamiseks; vähenevad valuutade vahetamisega seotud kulud; suureneb Euroopa Liidu sisene hinnakonkurents, mis viib hüviste kvaliteedi paranemisele; ühtlustuvad intressimäärad ja inflatsioon, mis omakorda stimuleerivad majanduskasvu ning investeeringuid; sellega on loodud tugev majandustsoon USA ja Aasiaga konkureerimiseks; finants- ja kindlustussektori veelgi tugevam globaliseerumine. Ühise euro ja rahapoliitikaga kaasnevad negatiivsed küljed: eurol pole pikka ajalugu ning stabiilse valuuta kuulsust. Seda on veelgi süvendanud selle kursi langus USA dollari suhtes; tugevalt asümmeetrilised majandusprobleemid vajavad sageli väga spetsiifilisi abinõusid, mida ühine majanduspoliitika sageli ei võimalda; praeguste natsionaalpankade erinevatest mudelitest tulenev vastuolu ühise rahapoliitika elluviimisel; valitseb strukturaalne tööpuudus; uute numbrite ja rahadega kohanemine valmistab inimestele probleeme; hindade ümberarvestamine viib teatud sektorites hinnatõusuni. ANDRES ARRAK 1 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

MAJANDUSE ABC 10. RAHA JA PANGANDUS Pangandussüsteem Pank – finantsasutus, kellel on avalikkuselt hoiuste vastuvõtmise õigus ning kes võib luua juurde deposiitraha avalikkusele antavate nõudehoiuste ja arvelduskontode näol Panga funktsioonid: Klientide raha hoiustamine Laenu andmine ja investeerimine kui kasumi saamise allikad Ülekannete teostamine KOHUST. RESERV Invest-d Reservi määr Laenud LISARESERV Panga kasum – tekib sellest, et ta võtab väljalaenatavatelt summadelt suuremat intressi, võrreldes hoiustajatele makstava intressiga 100% ? % 10% t 0 Aeg Joonis. Reservimäär ja raha usaldus Kui panga sularaha reserv langeb liiga madalale, tekib paanika – Hoiustajad võtavad raha pangast välja ja pank läheb pankrotti ANDRES ARRAK 1 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

MAJANDUSE ABC 10. RAHA JA PANGANDUS Panga likviidsus – panga võimet rahuldada igal ajal kreeditoride õigustatud nõudeid Kohustuslik reservimäär – keskpanga poolt kehtestatav kohustuslikult keskpangas hoitava reservi suhte kommertspanga hoiustesse Kapitali adekvaatsus – panga omavahendite ja tema koguvahendite suhe Tabel 10. 1. Tüüpilise kommertspanga bilanss AKTIVA PASSIVA Reservid sularaha deposiit keskpangas Laenud lühiajalised laenud hüpoteegid muud (tesitele pankadele) Investeeringud Välisvaluuta Põhivara Kohustused Erasektori nõudehoiused Säästu- ja tähtajalised hoiused Muud kohustused sh valuutahoiused kohustused teiste pankade ees võlgnevused keskpangale Omakapital Omand (sh jaotamata kasum) AKTIVA KOKKU PASSIVA KOKKU Panga puhasväärtus – saadakse kui liidetakse kokku kõik panga aktivapoole varad ja lahutakse nendest panga kohustused ANDRES ARRAK 1 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

MAJANDUSE ABC 10. RAHA JA PANGANDUS Keskpanga majanduslik roll Keskpank – raha emiteeriv ning raha kattevara haldav ning rahapoliitikat korraldav asutus Keskpanga olulisemad tegevusvaldkonnad: raha- ja kursipoliitika intressimäärade ja valuutakursi juhtimise kaudu; finants- ja pangandusjärelevalve; arveldussüsteemi funktsioneerimise tagamine; sularaharingluse korraldamine; muud teenused. Keskpanga kontrollivahendid ja rahapoliitilised eesmärgid {KP OSTAB/MÜÜB BONDE} * VABATURU OPERATSIOONID * DISKONTOMÄÄR * KOHUSTUSLIK RESERVIMÄÄR * OPERATSIOONID VÄLISTURUL • RAHAPAKKUMINE • LAENUPROTSENT • PANGARESERVID • KURSS * REAALSE SKT KASV * STABIILSED HINNAD * MADAL TÖÖPUUDUS {KP OSTAB/MÜÜB VALUUTAT} KONTROLLIVAHENDID ANDRES ARRAK VAHETU EESMÄRK 1 KAUGEM EESMÄRK AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

MAJANDUSE ABC 10. RAHA JA PANGANDUS Joonis. Eesti Panga eesmärgid ja rahapoliitilised vahendid Eesti Panga missioon Eesti Panga peaeesmärgid Tugevdada nii siseriiklikku kui rahvusvahelist usaldust Eesti raha ja rahasüsteemi püsivuse ning terviklikkuse vastu 1. Eesto krooni väärtuse säilitamine ja täisväärtuslikkuse kindlustamine raha funktsioonide täitmisel; 2. Eesti pangasüsteemi turvalisuse ja stabiilsuse edendamine; 3. Eesti finantssüsteemi efektiivsuse ning arengu toetamine eelkõige makse- ja arveldussüsteemide osas; 4. Ühiskonna sularahanõude rahuldamine. Joonis. Pankade arvu vähenemine Eestis Allikas: Eesti Pank ANDRES ARRAK 1 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

MAJANDUSE ABC 10. RAHA JA PANGANDUS Kommertspangad Kommertspankade pakutavad olulisemad teenuste valdkonnad: hoiustamine; laenamine; maksete teostamine. Kaup AS OSTJA Raha Maksekorraldus AS MÜÜJA TUULEPANK Ra ha Maksekorraldus ÕNNEPANK a ah R EESTI PANGA ARVELDUSKESKUS TUULEPANK arve “+” ÕNNEPANK arve “–” Joonis 10. 6. Pankadevaheline maksekorraldus Tabel. Tüüpilise kommertspanga bilanss. Aktiva Passiva 1. Reservid: sularaha, deposiit keskpangas 2. Laenud: lühiajalised laenud, hüpoteegid, muud (laenud teistele pankadele) 3. Investeeringud (W-paberid) 4. Välisvaluuta (s. h. hoiused välispankades) 5. Põhivara Kohustused 1. Erasektori nõude- ehk tšekihoiused Aktiva KOKKU: Passiva KOKKU: ANDRES ARRAK 2. Säästu- ja tähtajalised hoiused 3. Muud kohustused: s. h. välisvaluuta hoiused, teised kohustused teiste pankade ees, võlgnevused keskpangale Omakapital 4. Omand (s. h. jaotamata kasum) 1 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL