MAJANDUSE ABC 6 RATSIONAALNE TARBIMISKITUMINE TEGURITURG MAJAPIDAMINE KAUBATURG

MAJANDUSE ABC 6. RATSIONAALNE TARBIMISKÄITUMINE TEGURITURG MAJAPIDAMINE ų ÷ ö KAUBATURG ÷ ų ö õ TOOTMISTEGURID: 1. MAA, 2. TÖÖ, 3. KAPITAL 4. ETTEVÕTLUS KAUBAD, TEENUSED / MÜÜB; RENDIB / Kujunevad majapidamise tulud ALGSED TEGURITULUD: 1. RENT, 2. PALK 3. %, 4. KASUM TASU KAUPADE JA TEENUSTE MÜÜGIST ų Ratsionaalne kulutamine Tarbija seotus kauba- ja tegurituruga Majapidamine: Ühise eelarvega ja ühiselt hüviseid tarbiv inimeste kooslus Eesti keeles ka – leibkond, pere Majapidamise tulud tekivad talle kuuluvate tootlike tegurite Müümisest või rentimisest TEGURITURGUDEL Majapidamise kulud tekivad teguriturgudel teenitud tulu eest hüviste ostmisel HÜVISTETURGUDEL (tarbimisel) ANDRES ARRAK 1 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

MAJANDUSE ABC 6. RATSIONAALNE TARBIMISKÄITUMINE Majandusteooria vaatleb tarbija käitumist eeldustel, et: A. V. Tarbija SAAB HA rohkem on alati parem (tarbija maksimeerib kasulikkust); eelarve (ressursid) on piiratud; säästmist ei eksisteeri. Tarbija maksimeerib RA 1. 2. 3. KOGUKASULIKKUST kõigist kaupadest, mitte ühest eraldivõetust ARVAB SAAVAT kasulikkust Piirkasulikkuse Samasuskõverate {Võrdleb täiendavalt tarbitud hüviseühikust saadud kasulikkusi} {Reastab kogukasulikkused} teooria Järeldus: RATSIONAALNE TARBIMISKÄITUMINE SEISNEB PIIRATUD EELARVE PIIRES HÜVISTE KOGUTARBIMISEST SAADAVA KOGUKASULIKKUSE MAKSIMEERIMISES ANDRES ARRAK 2 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

MAJANDUSE ABC 6. RATSIONAALNE TARBIMISKÄITUMINE Vajadused ja tarbimine Majandusõpetuses väidetakse, et inimeste tarbimine tuleneb nende vajadustest kaupade järele ja hinnangutest nende kasulikkusele vajadus – inimese puudustunnet, mida rahuldatakse hüviste tarbimisega tarbimine – vajaduste rahuldamine Maslow vajaduste hierarhiline struktuur: Kõrgemad vajadused saavad realiseeruda alles siis, kui madalamad on rahuldatud Füsioloogilised vajadused – tulenevad inimese kui bioloogilise olendi loomusest Turvalisuse vajadus – seotud nii bioloogilise kui ka sotsiaalse keskkonnaga Sotsiaalsed vajadused – tulenevad inimeste kooselust Isiksuse vajadused – seotud inimese enese kujutlusega Eneseteostuse vajadus – väljendub inimese soovis midagi ära teha. ANDRES ARRAK 3 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

MAJANDUSE ABC 6. RATSIONAALNE TARBIMISKÄITUMINE Piirkasulikkuse teooria * Kasutatakse ka mõistet: KARDINAALSE KASULIKKUSE TEOORIA Kasulikkus – tarbija subjektiivne hinnang hüvise tarbimisomadustele; võib olla ka negatiivne Piirkasulikkus – täiendavast tarbitud hüvise ühikust saadud kasulikkuse hulk, mis suurendab või kahandab (negatiivse kasulikkuse puhul) tarbija rahulolu Kahanev piirkasulikkus – reegel, mille kohaselt igast täiendavalt tarbitud hüvise ühikust saadud kasulikkus on kahanev ja mille tõttu kogukasulikkus hakkab kahanema sellest hetkest alates, kus piirkasulikkus muutub negatiivseks Piirkasulikkuse teooria põhineb järgnevatel eeldustel: Hüviseid ostetakse selleks, et saada nende tarbimisest rahulolu ehk kasulikkust; Hüviste kasulikkust saab mõõta; Tarbijate ostuvõime on piiratud; Piiratud vahendeid kasutatakse hüviste omandamisel selliselt, et saadav kogukasulikkus oleks võimalikult suur; Kogukasulikkuse juurdekasv ehk piirkasulikkus on kahanev. ANDRES ARRAK 4 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

MAJANDUSE ABC 6. RATSIONAALNE TARBIMISKÄITUMINE 14 c 12 e f b 10 8 d KK KK=4 Kogu- ja piirkasulikkus Tarbija kasulikkus banaanide tarbimisest a Tarbitud Kogu- Piirkbanaanid kasul. —————— 0 0 1 7 7 2 11 4 3 13 2 4 14 1 5 14 0 6 13 -1 Q=1 6 4 PK=4 2 0 1 2 3 -2 Piirkasulikkus 8 6 4 2 0 -2 ANDRES ARRAK 1 14 12 10 8 6 4 2 0 Tarbija piir kasulikkus 5 6 PK Tarbitud banaanide hulk Kogukasulikkus Tarbija kogukasulikkus 4 2 0 1 KK 4 7 1 2 3 4 5 6 Tarbitud banaanide hulk 7 4 3 0 1 1 PK 2 3 4 5 6 Tarbitud banaanide hulk 5 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

MAJANDUSE ABC 6. RATSIONAALNE TARBIMISKÄITUMINE NB! 1. Piirkasulikkuse kõver on alati alanev; 2. Kogukasulikkuse kõver algab 0 -st (0 -tarbimist = 0 -kasulikkust); 3. Kogukasulikkuse kõver saavutab lae, kui piirkasulikkus=0; 4. Piirkasulikkus annab kogukasulikkuse kõvera kalde; Reegel: Ratsionaalne on tarbida hüviseid kuni selle punktini, kus viimasest tarbitud hüvisest saadud kasulikkus võrdub selle hüvise hinnaga Eeldus: Tarbija saab osta kõik hüviseühikud sama hinnaga (hinnadiskrimineerimist ei esine) Tarbija kogukasulikkus ja lisakasu H h TARBIJA LISAKASU TARBIJA POOLT OMANDATUD KOGUKASULIKKUS TARBIJA KOGUKULU 0 Tarbija kahaneva piirkasulikkuse kõver on samal ajal tema hüvisenõudluse kõveraks N q Q Tarbija maksab täielikult kinni vaid viimasest tarbitud kaubaühikust saadud kasulikkuse ANDRES ARRAK 6 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

MAJANDUSE ABC 6. RATSIONAALNE TARBIMISKÄITUMINE Tarbija lisakasu: see osa tarbitud hüvistest saadud kogukasulikkusest, mille eest tarbija ei maksa (kõik hüviseühikud va viimane) Ekvimarginaalsuse printsiip: kaupade ja teenuste ostmisel on üldine piirkasulikkus ühe rahaühiku kohta kõikide kaupade puhul võrdne Absoluutne hind – hind, mis on kirjutatud hinnasiltidele ja mida seda hüvist ostes peab maksma Suhtelised hinna – hüviste hinnasuhted on võrdelised nende hüviste piirkasulikkuse suhtega ANDRES ARRAK 7 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

MAJANDUSE ABC 6. RATSIONAALNE TARBIMISKÄITUMINE Samasuskõverate teooria * Kasutatakse ka mõistet: ORDIAALSE KASULIKKUSE TEOORIA Samasuskõverate teooria: eeldab seda, et ühe kauba tarbimise suurendamine on võimalik ainult teise kauba ostmise vähendamise arvel TEOORIA PÕHINEB JÄRGMISTEL AKSIOOMIDEL: 1. KUI INDIVIID EELISTAB HÜVISTE KOGUMIT A KOGUMILE B JA KOGUMIT B KOGUMILE C, SIIS PEAB TA EELISTAMA KOGUMIT A KOGUMILE C; KUI INDIVIID ON ÜKSKÕIKNE KOGUMITE A JA B SUHTES NING KOGUMITE B JA C SUHTES, SIIS PEAB TA OLEMA ÜKSKÕIKNE KA KOGUMITE A JA C SUHTES; KUI INDIVIID ON ÜKSKÕIKNE KOGUMITE A JA B SUHTES, AGA EELISTAB KOGUMIT B KOGUMILE C, SIIS PEAB TA EELISTAMA KOGUMIT A KOGUMILE C. 2. KUI INDIVIID ON VÕIMELINE TEGEMA VALIKUID ERINEVATE HÜVISTE KOGUMITE VAHEL, SIIS PEAB TA OLEMA SUUTELINE KA JÄRJESTAMA NEID KOGIMEID. 3. KUI KOGUM A SISALDAB MINGIT HÜVIST ROHKEM KUI KOGUM B, SIIS HÜVISTE KOGUM A ON EELISTATUM KOGUMILE B. KUI KOGUM B SISALDAB ÜHTE HÜVIST SAMA PALJU KUI TEIST HÜVIST, KOGUM A SISALDAB ÜHTE HÜVIST SAMA PALJU, KUI KOGUM B JA TEIST HÜVIST ROHKEM KUI KOGUM B, SIIS A ON EELISTATUM KUI KOGUM B. ORDINAALSE KASULIKKUSE KORRAL EI HINDA TARBIJAD MITTE ÜKSIKUT HÜVIST, VAID HÜVISTE KOGUMEID, KUSJUURES ÜHE HÜVISE KASULIKKUS SÕLTUB KA TEISTE HÜVISTE KASULIKKUSEST ANDRES ARRAK 8 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

MAJANDUSE ABC 6. RATSIONAALNE TARBIMISKÄITUMINE Oletame, et tarbijal tuleb valida mingisugune kombinatsioon (kaubakorv) kahest kaubast: A ja B Tarbija eelistused on transitiivsed – see tähendab, et kui tarbija peab kilo õunu paremaks kui kilo pirne ja kilo pirne paremaks kui kilo kartuleid, siis peab ta ka kilo õunu paremaks kui kilo kartuleid Samasuskõver (ka: samakasulikkuse kõver) – kahe kauba tarbimiskombinatsioonide jada, mis on tarbija jaoks samasuguse kogukasulikkusega Samasuskõverate kaart – tekib 0 -punkti suhtes eri kaugustel olevatest samasuskõveratest. Iga 0 -punkti suhtes kaugemal asuv samasuskõver esindab tarbija jaoks suuremat kogukasulikkust kahest hüvisest Samasuskõver A Samasuskõverate kaart A X a 0 X Z Y a 1 S 0 b 0 ANDRES ARRAK b 1 Y 0 B 9 S S 2 S 1 S 5 S 4 3 B AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

MAJANDUSE ABC 6. RATSIONAALNE TARBIMISKÄITUMINE Jäätis Eelarvejoon (ka: eelarvepiir) – näitab hüviste kogust, mida tarbija saab antud tulude ja hüviste olemasolevate hindade juures hankida Tarbimiskombinatsioonid seespool eelarvejoont oleks säästmine, mida ratsionaalne tarmisteooria ei vaatle ANDRES ARRAK Tarbimiskombinatsioonid väljaspool eelarvejoont on tarbijale kättesaamatud 20 EA-piir 5 Raamatud 10 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

MAJANDUSE ABC 6. RATSIONAALNE TARBIMISKÄITUMINE Jäätis Tarbija tasakaal – seisund, kus tarbija subjektiivne tarbimisotsus on tasakaalus tema tegelike rahaliste võimalustega Optimaalse tarbimispunkti leiame (tarbija tasakaal tekib) seal, kus eelarvejoon puudutab 0 -punkti suhtes kaugeimat võimalikku samasuskõverat 20 U S 3 S 2 1 S EA-piir 5 Raamatud Tarbija valiku põhimõte – tarbija käsutab olemasolevaid rahalisi vahendeid suurimat kogukasulikkust tooval viisil ANDRES ARRAK 11 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

MAJANDUSE ABC 6. RATSIONAALNE TARBIMISKÄITUMINE Tarbija ostukäitumine Ostusoov teadvustub siis, kui inimene märkab erinevust ideaalse ja tegeliku olukorra vahel Informatsiooni otsimine on kauba omaduste ja muu teabe väljaselgitamine kõigepealt oma mälust ja seejärel välistest allikatest Alternatiivide hindamine on kaupade väärtustamine tarbija väärtushinnangute alusel Ostmine on ostukäitumise etapp, kus omandatakse soovitud kaup Ostujärgne hinnang on rahulolu või rahulolematus ostetud kaubaga Harjumuspärane ostukäitumine tuleneb tarbija ostjakogemustest ja eelneva tarbimise rahulolust ANDRES ARRAK 12 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL