MAJANDUSE ABC 10 RAHA JA PANGANDUS Eesti majanduspoliitiline

MAJANDUSE ABC 10. RAHA JA PANGANDUS Eesti majanduspoliitiline mudel Majanduspoliitiline mudel – majanduslike ja poliitiliste seoste kogum, milles on riigi elanikkond sotsiaalse konsensuse (kokkuleppe) saavutanud ja mis peab viima kõige ratsionaalsemat teed pidi riigi elanikkonna taotletavale eesmärgile Eesti majandussüsteemi olulisimad koostisosad: valuutakomitee süsteem, valitsuse tasakaalustatud eelarve, proportsionaalne maksusüsteem, vabakaubandus, subsiidiumide ja dotatsioonide tagasihoidlik osakaal. Joonis 10. 8. Eesti majanduspoliitiline mudel ANDRES ARRAK 1 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

MAJANDUSE ABC 10. RAHA JA PANGANDUS Ingl. k. – Currency Board Valuutakomitee – fikseeritud kursi süsteem, mille puhul raha pakkumine ei sõltu riigi keskpangast ning kogu ringlev paberraha on täielikult kaetud kulla, konverteeritava valuuta (ankurvaluuta) vm varaga Ankurvaluuta – välisvaluuta, mille suhtes on fikseeritud koduse raha kurss; $ £, Šv. F. , Jeen, Euro 5 1. Maailmaraha($) 2. Põhilised reservvaluutad u. . 20 3. Väliselt konverteeritavad SEK 4. Sisemiselt konverteeritavad 5. Surrogaatrahad EEK, LIT, LAT (konverteeritavad põhi listes kaubanduspartnermaades) Nõukogude Liidu. RBL EEK’i(R (Rahabaas)) euro EEK Euro Kattevara – keskpanga poolt hallatav ning emiteeritud raha stabiilsust ja usaldusväärsust garanteeriv väärismetall, konverteeritav valuuta või muu vara Kurss – ehk ankurvaluuta ühe ühiku hind väljendatuna koduse raha ühikutes on VK puhul sätestatud seadusega ning pole selles mõttes rahapoliitika tööriistaks Joonis 10. 9. Rahade püramiid ja reservrahad ANDRES ARRAK 2 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

MAJANDUSE ABC 10. RAHA JA PANGANDUS Valuutade konverteeritavus – nende vahetatavus teiste valuutade vastu Dollariseerumine – situatsioon, kus usalduse puudumisel hakkab riigis rahvusvaluuta (koduse raha) asemel ringlema USA dollar Valuutakomitee iseloomulikud jooned: 1. ANKURVALUUTA - valuuta, mis on valitud oma eeldatava stabiilsuse ja rahvusvahelise aktsepteeritavuse pärast; 2. KONVENTEERITAVUS - VK tagab täieliku konverteeritavuse, piiramatu konventeeritavus ankurvaluuta suhtes; 3. RESERVID Enamus valuutakomiteesid hoiab reserve 100%; 4. KASUM Valuuta emiteerija kasum = reservidelt teenitud % – emissiooni kulu; 5. RAHAPOLIITIKA VK ei oma rahapoliitilist diskreetsust, selle operatsioonid on täielikult passiivsed ja automaatsed. Ortodokssed V’d ei anna laenu valitsusele või kommertspankadele; 6. INTRESS JA INFLATSIOON Fikseeritud kurss käivitab hinna-arbitraazhi, mis hoiab % ja inflatsiooni määra sama ankur–riigiga. Esineb nn. kinnipüüdmise periood; 7. SUHE KOMMERTSPANKADEGA VK pole viimse laenu allikas. Parim poliitika on lasta probleemsed pangad pankrotti. ANDRES ARRAK 3 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

MAJANDUSE ABC 10. RAHA JA PANGANDUS Valuutakomitee olulised eeldused: 1. Erasektori hoitava sularaha suhe pangadeposiitidesse on konstantne; 2. Keskmine kohustusliku reservi määr on konstantne; 3. Tulu ja raha hoidmine liiguvad samas suunas; 4. Pole olemas koduriigi ja ankurvaluutat kasutava riigi vahelist harupanka; 5. Muutused maksebilansis konverteeruvad otseselt muutusteks ankurvaluuta reservides keskpangas; Ortodokssed VALUUTAKOMITEED systems today VALUUTAKOMITEEtaolised süsteemid Hong-Kong 1935: HK$7. 80=USD 1 Argentiina April 1, 91: 1 peso=USD 1 Bermuda Eesti June 20, 92: EEK 8=DM 1 Cayman’i saared Falkland’i saared Leedu April 1, 94: LTL 4=USD 1 Gibraltar Bosnia June 97; DM Fääri saared Bulgaaria June 97: 1000 leva=DM 1 Esimene VK asutati Mauritius’el (1849 -1967) Brunei Sinagpur (? ) 1899 -1942 1946 -1973 + 26 keskpanka on fikseerinud kursi (+-2, 25%) VALUUTARESERVID ÜLETAVAD 50% RAHABAASIST ANDRES ARRAK 4 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

MAJANDUSE ABC 10. RAHA JA PANGANDUS Tüüpiline valuutakomitee versus tüüpiline keskpank TÜÜPILINE VALUUTAKOMITEE TÜÜPILINE KESKPANK 1. Tavaliselt emiteerib vaid münte ja paberraha 1. Emiteerib münte, paber- ja deposiitraha 2. Fikseeritud kurss reservvaluuta suhtes 2. Seotud või ujuv kurss 3. Valuutareservid 100% 3. Erinev reservimäär 4. Täielik konverteeritavus 4. Piiratud konverteeritavus 5. Rahapoliitika–reeglid 5. Diskreetne rahapoliitika 6. Pole viimse laenu allikas 6. Viimse laenu allikas 7. Ei reguleeri kommertspanku 7. Sageli reguleerib kommertspanku 8. Läbipaistev 8. Läbipaistmatu 9. Kaitstud poliitilise surve eest 9. Politiseeritud 10. Kõrge usaldusväärsus 10. Madal usaldusväärsus 11. Teenib senioraaži vaid % näol 11. Teenib senioraaži inflatsiooni teel 12. Ei saa luua inflatsiooni 12. Saab luua inflatsiooni 13. Ei saa finantseerida valitsuse kulutusi 13. Saab finantseerida valitsuse kulutusi 14. Ei vaja mingeid “eeltingimusi” rahareformiks 14. Vajab “eeltingimusi” rahareformiks 15. Kiire rahareform 15. Aeglane rahareform 16. Väike personal 16. Suur personal ANDRES ARRAK 5 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

MAJANDUSE ABC 10. RAHA JA PANGANDUS Eesti rahasüsteem Eesti raha pakkumise seisukohalt omavad tähtsust kolm makrotasandi raamatupidamisdokumenti: Eesti maksebilanss, Krooni kattevara bilanss, Eesti Panga bilanss. Joonis 10. 11. Raha pakkumise mehhanism Eestis. Arvandmed seisuga 30. juuni 2002 (mld kr). Allikas: Eesti Pank ANDRES ARRAK 6 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

MAJANDUSE ABC 10. RAHA JA PANGANDUS Maksebilanss – dokument, mis fikseerib mingil perioodil riiki sisse tulnud ja riigist välja läinud rahavood. Koosneb jooksevkontost ning kapitali- ja finantskontost Jooksevkonto – maksebilansi osa; dokument, mis kajastab kaupade ja teenuste ning tulude ja ülekannete liikumist üle riigipiiri Kapitali ja finantskonto – maksebilansi osa; dokument, mis kajastab pika- ja lühiajaliste investeeringute ning laenude voogusid üle riigipiiri Joonis 10. 12. Maksebilansi struktuur. Arvandmed: mld kr, Allikas: Eesti Pank ANDRES ARRAK 7 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

MAJANDUSE ABC 10. RAHA JA PANGANDUS Krooni kattevara bilanss – kajastab muudatusi Eesti krooni stabiilsust ja konverteeritavust tagavas ning Eesti Panga hallatavas krooni kattevaras Joonis 10. 13. Eesti krooni kattevara bilanss. Arvandmed seisuga 31. detsember 2001 (mlj kr), Allikas: Eesti Pank Keskpanga bilanss – dokument, mis fikseerib panga varade struktuuri (sh raha kattevara) ning kodu- ja välismaised kohustused (sh emiteeritud kodune raha) Joonis 10. 14. Eesti Panga bilanss. Arvandmed seisuga 30. juuni 2002 (mld kr), allikas: Eesti Pank ANDRES ARRAK 8 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

MAJANDUSE ABC 10. RAHA JA PANGANDUS kaubandusbilanss teenuste bilanss jooksevkonto 15 10 5 0 -5 -10 -15 III kv 2002* II kv 2002 IV kv 2001 III kv 2001 IV kv 2000 III kv 2000 IV kv 1999 III kv 1999 -20 Eesti jooksevkonto 1999 -2002. Allikas: Eesti Pank Kapitalikaubad Vahetarbimiskaubad Tarbekaubad 40% 30% 20% 10% 0% -10% -20% -30% I/2001 III/2001 IV/2001 I/2002 III/2002 Eesti kaubaimpordi aastakasv 1999 -2002. Allikas: Eesti Pank ANDRES ARRAK 9 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

MAJANDUSE ABC 10. RAHA JA PANGANDUS Jooksevkonto (4 kvartali libisev keskmine, % SKP st) Kodumaise võlgnevuse aastakasv (%, parem skaala) 30 25 20 15 10 III kv 2002 I kv 20002002 IV kv 2000 III kv 2000 IV kv 2000 III kv 2000 5 I kv 2000 14 12 10 8 6 4 2 0 0 Eesti laenukasv ja jooksevkonto 1999 -2002. Allikas: Eesti Pank ANDRES ARRAK 10 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL