Eesti kutsehariduse valikud ja vimalused Andres Pung Kutse

Eesti kutsehariduse valikud ja võimalused Andres Pung Kutse- ja täiskasvanuhariduse osakonna juhataja

Viimaste aastakümnete arengud Eesti kutsehariduses l l l Kutsehariduse roll ja positsioon nõukogude režiimi ajal Suuremate muudatustega alustati 1996 Kutsehariduse kontseptuaalsed lähtekohad 1998 Kutseõppeasutuse seadus 1998 Tegevuskava kutseharidussüsteemi arendamiseks Eestis aastatel 2001 -2004

Tulemused (1) l l l Uute arengusuundade kavandamine Sotsiaalse partnerluse vajaduse teadvustamine Kutsekvalifikatsioonisüsteemi rajamine Õppekavaarendus – moodulõpe, kutsestandarditel põhinevad õppekavad Koolivõrgu korrastamine Rahvusvaheline mõõde – ühinemine koostööprogrammidega (Phare, Leonardo jne)

Tulemused (2) l l Õppimisvõimaluste loomine erivajadustega õppijatele Kutsealase eelkoolituse sisseviimine Infotehnoloogia laialdane rakendamine õppeasutustes Ressursside kasutamise mõningane optimeerimine (õpetajate ametikohtade arv)

Probleemid l l l l l Kutseõppe suur jäikus, paindlike ja erinevatele sihtrühmadele mõeldud õppimisvõimaluste puudumine Kutseõppe kvaliteet väga ebaühtlane Kaasaja nõuetele mittevastavus paljudes koolides (õppekeskkond, õppevahendid, õpetajad) Kutseõppe maine äärmiselt madal Heade õpilaste nappus Väga suur väljalangevus Hariduslike jätkuvõimaluste ebamäärasus Ressursside ebaefektiivne kasutamine Kutseõppe ebapiisav rahastamine jne

Põhjused l l l Ressursside erakordne nappus (ka Eesti hariduse kontekstis) Juhtimisprobleemid, millega kaasnes konkreetse vastutuse puudumine või hajumine Kohatine üle- ja kohatine alareguleeritus Ebapiisav koostöö sotsiaalsete partnerite ja ettevõtetega Osalt põhjused väljaspool kutseharidust: – – – Üldhariduses (RÕK, suhtumine, kutsesuunitluse puudulikkus) Kõrghariduses (potentsiaalsele kutsekoolikontingendile õppimisvõimaluse pakkumine) Ühiskonna hoiakutes

Edasised tegevused l l l Kutsehariduse arengukava 2005 -2008 PRAXIS´e uuring Konkreetsed valdkondlikud strateegiad ja tegevuskavad: – – Kutseõppeasutuste võrgu ümberkorralduste kava 2005 -2008 Kutseharidusstandard Kutseõppe finantseerimine Kvaliteedikindlustus kutsehariduses

Kutsehariduse strateegilised eesmärgid 2005 - 2008 l l l Kutseharidus vastab Eesti majanduse ja tööturu arengu vajadustele Kutsehariduse tase ja maine on head ning lõpetajad leiavad rakenduse tööturul Kutseharidussüsteem on optimaalne, toimib koostöö haridussüsteemis

Kutsehariduse valikud ja võimalused (1) l Koostöö tööandjate, teiste sotsiaalsete partnerite ja ettevõtetega – – – See on kutsehariduse arengu võti, mis asub eelkõige ettevõtja käes Koostöö peab toimima kõigis koolituse etappides – kutseõppe üldises kavandamises, RKT planeerimises, koolide juhtimises, õppekavade kavandamises ja ettevalmistamises, õppetulemuste hindamises, õppepraktika läbiviimises, kutseõpetajate ja praktikajuhendajate koolitamises jne Ainult koostöös on võimalik koolitada spetsialisti, kellega ka ettevõtja rahule jääb

Kutsehariduse valikud ja võimalused (2) l Palju paindlikum kutseõppe korraldus, mis võimaldab kaasata rohkem erinevaid sihtrühmi – – – – Kutseõpe põhihariduseta koolikohustuse ea ületanud õppijatele Kutseõpe põhihariduse baasil ilma kohustusliku üldhariduseta Kutsekeskharidus põhikooli baasil Kutseõpe keskhariduse baasil Eelkutseõpe ja kutseõpe gümnaasiumis Kutseõpe erivajadustega õppijatele Õpipoisikoolitus (õppelepinguõpe)

Kutsehariduse valikud ja võimalused (3) l Kutseõppe sisu korrastamine ja kaasajastamine – – – – Kutsestandardite arendamine Kutseharidusstandard Riiklike õppekavade süsteem Kutseõppeasutuse lõpetamine kutseeksamiga Kutsehariduse metoodikakeskuse rajamine (õppekavade arendus, õpetajate täienduskoolitus, metoodiliste materjalide ja õpikute koostamise ja väljaandmise koordineerimine) E-kutsekooli ühise õppekeskkonna loomine ja arendamine Kutseõpetaja kvalifikatsiooninõuete avardamine ja mitmekesistamine

Kutsehariduse valikud ja võimalused (4) l Kutseõppe suurem integreeritus teiste haridusliikide ja tasemetega – – Kutseõppe suurem integreerimine üldharidusse ja vastupidi Kutsekeskhariduse omandanutele luuakse loomulik ligipääs vastava eri- või kutseala rakenduskõrgharidusele Üldharidusliku lisaõppe võimaldamine neile, kes soovivad jätkata haridusteed akadeemilises õppes Keskkoolijärgse kutsehariduse ja rakenduskõrghariduse omavahelise suhte kindel määratlemine

Kutsehariduse valikud ja võimalused (5) l Kutseharidussüsteemi optimeerimine ja efektiivsemaks muutmine, tagades samas õppimisvõimalused regioonides – – Kutseõppeasutuste võrgu korrastamine (praegusest 44 kutseõppeasutusest jääb 25 -29, paljud küll mitme koolitusüksusega) Dubleeriva õpetamise tuntav vähendamine (eriti ühe koolituspiirkonna siseselt) Kasututest ja üleliigsetest pindadest loobumine Kasutusse jäävate õppehoonete ulatuslik renoveerimine ja sisustuse kaasajastamine

Kutsehariduse valikud ja võimalused (6) l EL-i initsiatiivide rakendamine Kopenhaageni deklaratsioonist tulenevalt – – – Eesti kutsekvalifikatsioonisüsteemi suhtestamine Euroopa raamsüsteemiga Eesti Europassi agentuuri avamine Kutsehariduse kompleksse kvaliteeditagamise süsteemi väljatöötamine vastavalt ühtsele Euroopa metoodikale Ainepunktisüsteemi sisseviimine Eelneva õpi- ja töökogemuse arvestamise süsteemi sisseviimine vastavalt ühtsetele printsiipidele

Kutsehariduse valikud ja võimalused (7) l Täiendus- ja ümberõppe võimaluste loomine kõigile soovijatele – – – Üha suurenev koolitusvaldkond Tuleb maksimaalselt sellel eesmärgil ära kasutada olemasolevat kutseõppeasutuste infrastruktuuri ja inimressurssi Tuleb tagada esmase õppe ja täienduskoolituse loomulik haakuvus

Kutsehariduse valikud ja võimalused (8) l Kutseõppe rahastamine muutub adekvaatsemaks – – Kutseõppeasutuse õpilane hetkel sama õppekoha maksumusega kui üldhariduskooli õpilane! (Soomes suhe 2, 4: 1; rakenduskõrghariduse keskmine õppekoht Soomes odavam kui kutsehariduse õppekoht) Esialgne eesmärk tõsta suhe 1, 5: 1 -le 2008. a-ks Erialakoefitsientide korrastamine Õppetoetuste, ühiselamu- ja transporditoetuste rakendamine ka õppija vajadustest, mitte üksnes õppeedukusest lähtuvalt (kutsekoolidel erinevalt kõrgkoolidest on kanda ka oluline sotsiaalne funktsioon)

Eesti haridussüsteem on tervik l l l Tervikliku vaate vajalikkus RKT kujundamine ühtse tervikliku protsessina nii gümnaasiumi-, kutse- ja ka kõrgharidusele Kogu haridussüsteemi katva sõltumatu kutseja karjäärinõustamissüsteemi rajamise vajadus Erinevate haridusliikide vahelise integratsiooni vajalikkus Koolitüübikesksest mõtlemisest loobumise vajadus Hariduslike jätkuvõimaluste igakülgne tagamine liikumisel ühelt tasemelt teisele