Eesti kutsehariduse tulevikungemus Andres Pung Narva 30 09

Eesti kutsehariduse tulevikunägemus Andres Pung Narva, 30. 09. 2008

Pilk tulevikku – miks just nüüd? • Areng eeldab visiooni ja selgete eesmärkide olemasolu • Eesti kutsehariduses olnud 2 arengukava: perioodideks 2001 -2004 ja 2005 -2008 • Seisame uue perioodi kavandamise lävel: 20092013 • Teeme kokkuvõtteid lõppevast perioodist ja oleme asunud kavandama uut • Uue kutseharidusstrateegia kavandamise käik

Arengukava koostamise vajadus 1 • Pikemaks perioodiks kui 5 aastat (kuni 2013) raske kavandada • Teadvustada avalikkusele kutsehariduse olulisust üleminekul innovatiivsele teadmistepõhisele majandusele • Vajadus kaasata sidusrühmi ja tagada protsessi laiapõhjalisus • Tekitada kogu kutseharidussüsteemi jaoks ühtne strateegia

Arengukava koostamise vajadus 2 • Arvestada ja teadvustada Euroopa Liidu ja teisigi rahvusvahelisi initsiatiive ja tegevussuundi globaliseeruva maailma ja avatud tööturgude tingimustes • Võtta arvesse juba kavandatud arengusuundi, eriti Euroopa Liidu struktuurifondide uue programmeerimisperioodi vahendite rakendamisega seoses

Arengukava koostamise põhieesmärk • Põhieesmärk – määratleda aastateks 2009 -13 kogu Eesti kutseharidussüsteemi arendamiseks ühtsed strateegilised alused ja eesmärgid • Tekitada ühtne arusaam ja saavutada konsensus ülesannetes ja vastutuses: – Valdkonna partnerite hulgas – Kaasatud ministeeriumides ja valitsemisalades – Süsteemisiseselt

Eesti kutseõppe visioon aastaks 2015 • Kutseõppe võtmeküsimus: – Heade kutseoskustega inimeste arvu tuleb tuntavalt tõsta, kui Eesti tahab olla konkurentsivõimeline teadmistepõhises ühiskonnas. • Ambitsioonikas eesmärk: – Kutseõpe on kaasaegne, atraktiivne ja paindlik. Igaüks, nii tipptegijast meister kui ka algaja, leiab enda vajadustele ja tasemele vastava õppimisvõimaluse.

Eesti kutsehariduse tulevikunägemus • Järgnevalt keskendume valdkondadele ja teemadele, millega tuleb järgnevatel aastatel aktiivselt tegeleda • Probleeme oleme püüdnud vaadelda võimalikult laias ühiskondlikus kontekstis

Töötamise ja meisterlikkuse väärtustamine ühiskonnas • Eesti inimene – kohusetundlik ja töökas • Maha jääme töö tootlikkuses • Töötamisel tuleb rohkem väärtustada eneseteostuse aspekti • Professionaalsuse ja loomingulisuse väärtustamine

Kutseharidus innovatiivse ühiskonna ja majanduse teenistuses • Eesti majandus vajab restruktureerimist • Suund suuremat lisandväärtust loovate toodete ja teenuste pakkumise suunas • Eksport • Teadmistepõhine ja innovatiivne majandus reaalsuseks • Kutsehariduse roll nendes muutustes • Lülitumine majandusklastritesse

Täiendus- ja ümberõpe kõigile • Eesti arengu üks põhitakistus – tööjõu ebapiisav kvalifikatsioon • Eesti 15 -74 aastastel elanikel 22%-l vaid põhiharidus ja 23, 7%-l vaid üldkeskharidus • Vastavad protsendid tööjõuturul osalevas elanikkonnas on 15 ja 22, 8 • Täiskasvanute koolitamine – Eesti kutsehariduse üks peamisi väljakutseid lähiaastatel

Kutseharidus vastab erinevate sihtrühmade vajadustele • Sihtrühmad juba praegu tuntavalt mitmekesistunud • See trend jätkub • Kutseõppe tõhusus – kuivõrd paindlikult ja kiiresti suudetakse eri sihtrühmade vajadustele reageerida • Pakkumispõhiselt õpetamiselt nõudluspõhisele õpetamisele • Karjäärinõustamise olulisus

Kutseharidusliku ettevalmistusega noorte osakaal eagrupis • Demograafiline langus aastani 2016 • Üldhariduse-kutsehariduse suhe 70 : 30 • Keskharidusejärgsete õppijate arvu pidev kahanemine • Tõsine oht proportsiooni muutuseks • Euroopa Liidu maade keskmine suhe 40 : 60 • Tööturg eeldab pooltel töötajatel kutseharidusliku ettevalmistuse olemasolu

Väljalangevuse vähendamine • Väljalangevus esmases kutseõppes lubamatult suur • Väljalangevuse mõningane vähenemine 19%-lt 18%-le 2005/06 õa (PB 16% ja KB 20%) ja siis jälle 19% 2006/07 (PB 16; KB 24) • Edasiõppijaid arvestamata väljalangevus 15% (PB 12; KB 21%) • Indikaator 10%! • Vaja rakendada komplekssed meetmed

Kutseõppe kvaliteet • Õpetajate ettevalmistus ja täiendusõpe • Õppekavaarendus, õppesisu kaasajastamine ja õppevahendite loomine • Kvaliteeditagamise instrumentide arendamine • Praktilise õppe baaside ja ühiselamute uuendamine • Kutsehariduse võtmeküsimus uuel perioodil

Euroopa Liidu vahendite otstarbekas kasutamine • ERF + Eesti riigi panus – 3, 6 miljardit krooni kuni aastani 2013 kutseõppe infrastruktuuri kaasajastamiseks • ESF + Eesti osalus – ca 280 miljonit krooni kutseõppe sisu kaasajastamiseks • Tähtis võimalikult efektiivne vahendite rakendamine ja sünergia saavutamine • Edu korral võimalus tõusta Põhjamaadega võrreldavale tasemele

Kutsehariduse õppekulude oluline kasv • Baasmaksumus: – 2005 – 14 577 krooni, – 2008 – 21 150 krooni – Kokku tõus 6573 krooni (45, 1%) – Pedagoogide palgatõus kokku 58, 4% (eesmärk 12% aastas ehk kokku 36%!) • Keskmise õppekoha maksumus tõusis 1, 32 kordseks võrreldes üldharidusega • Samas indikaatoris seatud eesmärk - 1, 5 -kordne erinevus saavutamata. Seega vajalik endiselt kutsehariduse õppekulude ennakkasv.

Kutsete süsteemi arendamine • 8 -astmelise kutsete raamistiku rakendamine • Kutsete süsteemi ülevaatamine • Uute kutsestandardite arendamine • Kutsete omistamise lihtsustamine • Eesti süsteemi suhestamine Euroopa võrdlusraamistikuga

Paindlikumad kvalifikatsiooni omandamise ja tõendamise võimalused • Varasema õpi- ja töökogemuse arvestamise süsteemi (VÕTA) kasutuselevõtt kutsehariduses • Osakvalifikatsioonide ja üksikkompetentside omandamise võimalused • Kutsehariduse ainepunkti rakendamine • Paindlikud seosed rakenduskõrghariduslike õppekavadega • Barjääride vähendamine

Kutsemeistrivõistluste süsteemi arendamine • • Kutsehariduse populariseerimise programm Rahvuslike kutsemeistrivõistluste arendamine World. Skills ja Euro. Skills Stiimul teadmiste ja oskuste võrdlemiseks ja arendamiseks • Eesti vajab igal alal tipptegijaid!

Kutseõppe kättesaadavus • Igas maakonnas võimalus kutseõppeks • Samas kutseõppe kättesaadavus ei ole veel 100%-liselt tagatud • Õppetoetuste süsteem veel ei toeta kutseõppe kättesaadavust • Õppetoetuste süsteem vajadustepõhiseks! • Ühiselamuvõimalused • Transpordiprobleemid

Kutseharidus ja muukeelsed õppijad • Kolmandik esmastest kutseõppuritest õpib venekeelsetes õpperühmades • Kahjuks eesti keele õpetamine ei ole veel kõigis kutseõppeasutustes piisaval tasemel • Keeleoskusest oleneb otseselt noorte konkurentsivõime • Uute metoodikate arendamine • Vajalik ka võimalikku uusimmigratsiooni silmas pidades

Koolide, õpetajate ja õpilaste parem tunnustamine • Edukamate tunnustamine veel ebapiisav • Kutseõppeasutuste kvaliteediauhind • Parimate õpilaste ja õpetajate tunnustamine ministri poolt • Uute tunnustamisskeemide väljatöötamine ja vanade edasiarendamine aitavad väärtustada kutseõpet

Lõpetuseks • Ees on meil kõigil väga palju huvitavaid väljakutseid • Kõike niikuinii ei jõua ja ideaalseks samuti ükski süsteem ei kujune • Samas stimuleerib meid viimaste aastate edu kutsehariduse arendamisel • Oluline on kõigi kutseharidussüsteemis osalejate panus uutesse arengutesse • JÕUDU MEILE KÕIGILE!