Eesti pikaajalise energiapoliitika valikud Einari Kisel Energeetikaosakonna juhataja

Eesti pikaajalise energiapoliitika valikud Einari Kisel Energeetikaosakonna juhataja

Jututeemad • Statistikat ja fakte • Strateegilised eesmärgid • Valikud tulevikuks • Isiklik visioon 2

Olulist statistikat Eesti kohta 2005 SKP (püsivhindades) 10, 5 miljardit EUR SKP aastane muutus +9, 8% Primaarenergia tarbimine Primaarenergia tarbimise aastane muutus Elektri tarbimine Elektri tarbimise aastane muutus ~212 PJ -2, 3% 6 403 GWh +1, 2% 3

4

5

6

7

8

9

10

11

12

13

Strateegilised eesmärgid 1/3 • • tagada nõuetekohase kvaliteediga ning optimaalsete hindadega kütuse- ja energiavarustatus; kindlustada sisemaise elektrilise tarbimiskoormuse katmiseks vajalik kohaliku genereeriva võimsuse olemasolu ning seadusele vastav vedelkütuse varu; saavutada aastaks 2010 taastuvelektri osakaaluks 5, 1% brutotarbimisest; saavutada aastaks 2020 elektri-ja soojuse koostootmisjaamades toodetud elektri osakaaluks 20% brutotarbimisest; 14

Strateegilised eesmärgid 2/3 • • • tagada elektrivõrgu täielik uuendamine ligikaudu 30 aastastes perioodides; tagada avatud turu tingimustes põlevkivienergia tootmise siseturu konkurentsivõime säilimine ning efektiivsuse tõus rakendades kahjulikke keskkonna mõjusid vähendavaid kaasaegseid tehnoloogiaid; kindlustada riiklikult kehtestatud keskkonnanõuete täitmine; tõhustada energiakasutust soojus-, elektri- ja kütusemajanduses; hoida aastani 2010 primaarenergia tarbimise maht alla aasta 2003 taseme; 15

Strateegilised eesmärgid 3/3 • • • töötada välja meetmed võimaldamaks taastuvate vedelkütuste, eeskätt biodiisli, kasutamist transpordisektoris; tagada pidev kaasaegse oskusteabe ning spetsialistide olemasolu kütuse- ja energiamajanduse kõigis valdkondades, et soodustada siseriikliku tehnoloogiaarendust ning võimaldada kaasaegse energiatehnoloogia siiret; luua eeldused ühenduste rajamiseks Põhjamaade ning Kesk-Euroopa energiasüsteemidega. 16

Eesti energeetika valikud tulevikus (1) • Energiasääst – potentsiaal hinnanguliselt 20 -30% • • Elektri eksport ? • • Võtmesõnadeks investeeringud ja suhtumise muutus: hooned (elamud ja avalik sektor), soojatarbijad ja –võrgud, tarbijate käitumine. Võtmesõnaks naabrite turukorraldus: oma elektrinõudluse katmise nõue ka naaberriikidesse. Tuuleenergia potentsiaali parem rakendamine • Võtmesõnaks energia hoiustamisetehnoloogiate areng: elektri akumulatsioon, vesinikutehnoloogiad, “pumped storage”. 17

Eesti energeetika valikud tulevikus (2) • Majanduse struktuur • • Biokütuste laiem kasutus Eestis • • Võtmesõnaks regulatsioon: energiamahuka tööstuse osakaal Võtmesõnaks turgude areng: biomassi kohapealse tarbimise eelistamine, automootorite areng, prügi põletamine jne. Põlevkivi kasutamise uued tehnoloogiad ja edasiarendused • Võtmesõnaks kasutustehnoloogia arendamine keskkonnasõbralikumaks: keevkiht, CO 2 püüdmine ja ladustamine või sekvestreerimine, ülekriitilised parameetrid, kaevandamise kahjude minimeerimine, põlevkiviõli ja –gaasi kasutussuundade arendamine. 18

19

Eeldused isikliku visiooni täitumiseks • • Energiakasutuse efektiivsuse kasv 20% Uusi energiamahukaid tööstuseid Eestisse ei teki Elektri eksport maksimaalselt 0, 5 TWh Vesinik tuuleenergia salvestamiseks peab olema majanduslikult tasuv ja tehnoloogiliselt vastuvõetav, kasutusel transpordis ja lokaalseks energia tootmiseks Biokütustega kaetakse esmajärjekorras Eesti siseriiklik nõudlus, seejärel ekspordi vajadused. Sõidukitest vähemalt pooled kasutavad taastuvenergia lahendusi (biokütused või vesinik) Ühistranspordi kasutus 50% suurem kui 2004. 20