10 aastat arvutikataloogimise alustamisest ajalugu slaididel Elsa Loorits

10 aastat arvutikataloogimise alustamisest ajalugu slaididel Elsa Loorits, Tiina Kuusik 30. 11. 2004

Eile 10 aastat tagasi sündis INGRID – esimene kõigile avatud elektronkataloog Eestis. Esitaksime Tiinaga Teile INGRIDi LEGENDI. Oli aasta 1991. Meie tookordse olukorra võttis kenasti kokku meil praktiseerinud tudeng Inglismaalt. Ta imestas: „Teil on kena kaasaegne raamatukogu, kuid kataloogid on Teil KIVIAEGSED“. Teadsime seda ka ise, sest üha rohkem hakkas avanema uks välisilma. Hea kogemuse saime Kuopio ülikooli raamatukogult, kus ülikooli arvutuskeskuse töötajad, koostöös raamatukoguhoidjatega, olid loonud korraliku elektronkataloogi. Kuid selleks, et ise luua arvutikataloog oli vaja palju raha. Ja mis meil OLI – ainult suur tahtmine. Täielikult puudus vajalik riistvara ja tarkvara.

14. jaanuar 1993 Raamatu kohta vajaliku info genereerimise skeem

Tõsisemalt hakkasime mõtlema elektronkataloogi loomisele 1993. aastal. Näidisena tooksime andmetöötlusosakonna juhataja Margus Oja poolt põlveotsas visandatud skeemi. See on selgitus kataloogijatele, kuidas genereeritakse raamatu kohta vajalik info. Raamatud liiguvad, info tekitatakse. Igas punktis peab olema vastav andmestik, mida tuleb arvutisse sisestada. Programmeerijad ei saanud täpselt aru, mida raamatukoguhoidjad tahavad ja kataloogijad/liigitajad ei kujutanud ette tehnilisi võimalusi andmebaasi loomiseks. Otsiti ühist keelt. Kõik oli võõras, samas uus ja huvitav. Aga RAHA meil IKKA ei olnud. Ja siis tuli meie maale ROOTSI KUNINGAS Karl Gustav ja kinkis meile raha.

1993. a. kevadel jõudis Tartu Ülikooli Raamatukokku arvuti Sun Sparc. Station 2, sama aasta sügisel andmebaasisüsteem Informix. Mõlemad osteti Rootsi kuninga Karl Gustavi kingitud raha eest

1993. a. sügis. Ettevalmistav töögrupp Malle Ermel direktor ; Tjalda Belastock Bentley College`ist (USA); Kärt Miil teenindusdirektor; Marika Karo komplekteerimisosakonna juhataja; Elsa Loorits kataloogimisosakonna juhataja

Raasuke raha oli olemas ja nüüd ütles direktor Malle Ermel kindlalt: TEEME ISE ÄRA! 1993. aastal külastas meid Tjalda Belastock Bentley College raamatukogust (pildil vasakult teine). Temalt saime palju teadmisi ja suure hulga nii vajalikke juhendmaterjale nagu rahvusvahelised kirjestandardid, Anglo-ameerika kataloogimisreeglid, Kongressi Raamatukogu suure tesauruse jm.

Samal aastal alustasime konkreetseid eeltöid üleminekuks arvutikataloogimisele: - kataloogima hakkasime uue rahvusvahelise kirjestandardi järgi, - liigitajad hakkasid uurima, kuidas koostada tesaurust, kõige teadjamaks oli selles osas Sirje Nilbe, - algas raamatukoguhoidjate arvutikoolitus, - kui Eestis oli otsustatud valida bibliokirjete vahetusformaadi aluseks FINMARC, siis vastavalt sellele koostasid kataloogijad andmestiku kirjete sisestamiseks. Selles „paberis“ esitasime vajalikud raamatukirje elemendid koos vastavate FINMARCi väljanumbritega. Programmeerija Taavi Talvik, saanud selle kätte, hüüdis „SEDA MEIL OLIGI VAJA“ ja lehvis rõõmsalt oma osakonda. Oli 10. september 1993. Lõpuks olime leidnud ühise keele.

Mis toimus samal aastal andmetöötlejate poolel? Tartu Ülikooli matemaatikateaduskonna tudengite abiga selgitati välja ja dokumenteeriti osakondadesse saabuv ja seal tekitatav info, selle kasutajaskond ning edasine liikumistee. Kogutud andmete põhjal koostas projekti elektronkataloogi loomiseks Margus Oja Projekt valmis 1994. a. kevadtalvel Sügiseks olid valmis moodulid raamatu andmete sisestamiseks ja tesauruse haldamiseks. Jätkus programmi testimine.

14. oktoober 1993 Tartu Ülikooli Raamatukogu 2. Kataloogimise ja liigitamise plokkskeem

15. detsember 1993 Tartu Ülikooli Raamatukogu 2. Töötluse plokkskeem

14. november 1994 kirje minister Peeter Oleskile

Demonstreerisime valmivat elektronkataloogi ministrile, kui ta külastas koos rektor P. Tulvistega meie raamatukogu. Erilises vaimustuses oli rektor, kes küsis: TEETE KÜLL KIRJEID, AGA KAS OTSIDA KA SAAB KATALOOGIST? Loomulikult sai.

15. november 1994 – viimane MEMO kõigile elektronkataloogi käivitumisest osavõtjatele. 2 olulisemat lauset sellest: - alates kokkulepitud kuupäevast sisestatakse Komplekteerimisosakonnas kõik ladina tähestikus raamatud, mis on välja antud 1994. aastal, - muidu jääb kogu Kataloogijate ja Liigitajate töö selliseks nagu varem, AINULT SIIS, kui kataloogija või liigitaja saab raamatu, millel on esikaane siseküljel vöötkoodilipik , peab ta tegema vastavad tööoperatsioonid arvutis ning trükkima välja kataloogikaardi.

Esimene kirje arvutikataloogi sisestati 29. novembril 1994. a. Esimese arvutikataloogi sisestatava raamatu võttis arvele Signe Lillemets-Bachmann, arvutikirje koostas raamatukoguhoidja Terje Rand, raamatu liigitas ja märksõnastas sektorijuhataja Helgi Laanes.

Oli kätte jõudnud 29. november. Kell oli 9. 30. Hiljem kirjutas Ülo Treikelder meie Nimeta Lehes sellest sündmusest nii: Kerge judinaga südames ja sõrmede õige-õige kergelt värisedes asus Komplekteerija raamatut sisestama. Ja siis oli Ta arvutis. Ja kandis uhkelt ribakoodi numbriga ÜKS. Ja komplekteerijate südameisse valgus tinaraske mure. Sest hakkama oli saadud millegi UUEGA. Uus aga on teadagi alati murettekitav, võõras ja ebakindel. Mis siis, et parem ja mugavam ja kaasaegsem…

Arvutikataloogi ristsetel mõtestati nimi INGRID humoristlikult lahti järgmiselt: Integrated National Global Research Interactive Database

INGRIDi programmeerijad Margus Oja (kuni 1994. a. sügiseni) Ingrid Saare Inga Ivanova Ahti Kelder 1994. a. septembrist detsembrini viibis raamatukogus automatiseerimise konsultandi ja eksperdina Martin Halbert USA-st (pildil paremal). Töö tulemusena valmis tal põhjalik eksperthinnang ja soovitused raamatukogu automatiseerimiseks 1995. – 1997. a.

INGRIDi-aegsed kataloogijad Silja Teder-Tänavots Mare Vadi Mari Tamm Piret Ladva Elsa Loorits Sille Plaksi Ülle Laidna Lilia Külv Tiia Vahtra Külli Soobik

Fotolt puuduvad: Marju Kolk Kaja Kruus Tiina Kaldvee Svetlana Kuul Piret Keero Terje Rand Ursula Taela

Kirje koostamiseks kasutati komplekteerijate poolt koostatud lühikirjet. Selle programmi plussid: - automaatselt lisandusid kirjesse kirjemärgid, - automaatne oli ISBNi numbri kontrollimine, - lugejakirje oli kompaktne (kaardikujuline), - automaatselt lisandus kirjele töötaja nimi, kes oli käinud kirjet näppimas. Programmi miinuseks oli kirillitsa mittemõistmine. Kataloogimissektoril oli 2 terminali ja 1 personaalarvuti koos printeriga kataloogikaardi välja trükkimiseks. Väljatrükitud kaart saadeti paljundusse. Paljundatud kaardid lõigati KÄÄRIDEGA (arvutiajastul) lahti, kohandati ja liideti kõikidesse kataloogidesse.

INGRIDi-aegsed liigitajad Ljudmila Dubjeva Tiina Sammelselg Linda Poots Pille Naggel Helgi Laanes Elo Tõnisoo Anu Suiste Tiiu Tarkpea Fotolt puuduvad: Koidula Piir Ellen Kiloman

Ingrid Saare koostatud liigitamise ja märksõnastamise programm oli liigitajate arvates VAPUSTAVALT HEA, sest see oli tehtud täpselt nii nagu liigitajad soovisid. Lisaks väljaannete märksõnastamisele võimaldas programm samal ajal luua ka eestikeelset ja ka INGLISEKEELSET tesaurust. Bibliokirjele sai lisada ainult neid märksõnu, mis olid meie tesauruses. See vältis vigu märksõnastamisel. Liigitamissektoril oli üks terminal.

1995. a. lõpust on INGRID avatud kasutajaile arvutivõrgu kaudu Arvutitöökohtade vähesuse tõttu on lugejatele kohapeal kasutada vaid üks terminaal kataloogisaalis. Lugejad võtsid arvutikataloogi kiiresti omaks ja ühe tookordse majandustudengi sõnul oli see kataloog LÕPPHEA ASI, sest otsida sai 11 otsitunnuse järgi, nagu praegugi.

1996. aasta 9. märtsil alustati INGRID-is perioodika arvelevõtmise ja kataloogimisega. Probleemid: perioodika elektronkataloog hakkas tuginema nn. Seriali andmebaasile, mis ühelt poolt andis mingi materjali, mida sai täiendada, aga näiteks registreerimisandmete osas tekitas oma vigadega ka lahendamatuid probleeme seoses programmeerijate lahkumisega raamatukogust jäi perioodika moodul lõplikult viimistlemata

INGRIDi-aegsed perioodikud Riina Somson Külli Moont Udo Otsus Marina Ostrovskaja Liivi Kõiv Algo Rämmer Tatjana Rõžikova Maire Türn Fotolt puudub Ljudmilla Makušina

Loodud elektronkataloog oli I etapp 1993. a. alustatud integreeritud raamatukogutarkvara arendamisel. 1996. a. võeti raamatukogus vastu põhimõtteline otsus loobuda oma elektronkataloogi INGRID edasiarendamisest ja koostöös teiste Eesti teadusraamatukogudega ELNET Konsortsiumi raames osta ning juurutada ühine infosüsteem INNOPAC.

1997. -1998. a. Kaart- ja elektronkataloogi koostati nendelgi aastatel paralleelselt 31. 12. 1998 seis: Elektronkataloog INGRID (raamatud) - 44 849 kirjet (incl. per. monokirjed) INGRIDi märksõnastik - 13 881 märksõna Elektronkataloog INGRID (perioodika) - 7 209 seeriakirjet Sisestatud väljaanded olid ladina tähestikus ja põhiliselt ilmunud alates 1990. a.

1999. a. Alates 1999. aasta 1. jaanuarist mindi raamatukogus üle uuele infosüsteemile INNOPAC, kaartkatalooge enam põhimõtteliselt ei jätkatud, v. a. käsikirjade ja haruldaste raamatute osakonna erikataloogid/kartoteegid.

Kokkuvõtteks: Mida andis meile INGRID? Raamatukoguhoidjatele andis see julgust ja palju töökogemusi. Lugejatele andis hea otsinguvõimaluse “kiviaegsete” kataloogide kõrval Liigitajate looming: eesti- ja inglisekeelne tesaurus on kasutusel ka tänapäeval.

Ja meie LEGEND hakkabki lõppema. See lõpeb sellega, et 1998. aasta jõulude-aegu kanti kõik INGRIDi kirjed üle INNOPACi ja nii elab meie INGRID edasi INNOPACis, sõbralikult koos teiste raamatukogudega. INGRIDi vaim elab edasi INNOPACis. I I N N G N R O I P D A C

Täname tähelepanu eest!