Puudega inimesed 20 aastat muutuste tuultes Rahvusvahelisele puuetega

“Puudega inimesed – 20 aastat muutuste tuultes” Rahvusvahelisele puuetega inimeste päevale pühendatud konverents 03. detsember 2012. a Tallinn Eesti Puuetega Inimeste Koda

Konverentsi modereerib Hagi Šein Eesti Puuetega Inimeste Koja president 1993 – 1998, Tallinna Ülikooli Balfi Filmi- ja Meediakooli meediaosakonna juhataja Eesti Puuetega Inimeste Koda

Konverentsi kava 10. 00 – 10. 30 Avasõnad Tulemise tee 10. 30 – 12. 00 – 13. 00 Ettekanded Lõuna Uus aeg – kas uued väljakutsed? 13. 00 – 14. 45 Ettekanded 14. 45 – 15. 00 Tantsuteater Tee Kuubis 15. 00 – 15. 30 Tunnustamine Eesti Puuetega Inimeste Koda

Avasõnad Hanno Pevkur, sotsiaalminister Margus Tsahkna, Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Monika Haukanõmm, Eesti Puuetega Inimeste Koja juhatuse esimees Eesti Puuetega Inimeste Koda

Tulemise tee “Puudega inimesed ja ühiskonna väärtused” Marju Lauristin, Eesti Puuetega Inimeste Koja asutaja, Tartu Ülikooli sotsiaalse kommunikatsiooni professor Eesti Puuetega Inimeste Koda

“Puudega inimesed ja meedia – pilt ja peegel” Urmas Vaino ajakirjanik Eesti Puuetega Inimeste Koda

Puudega inimesed ja meedia • • • Ajakirjanik 1993. aastast – Eesti Raadio, Raadio 2 Eesti Raadio, Äripäeva Kirjastus, Ajakirjade Kirjastus, ERR – ETV Digitaalmeedia – XXL ELO, MTÜ Neljas Kirjaoskus 19, 18, 10, 3 Tallinna Ülikooli sotsialtöö tudeng Eesti Puuetega Inimeste Koda

Mis on muutunud? 200200 > 405400 • • Telerivaatamine 2001 03 Eestlased 4 h 11 min ME 4 h 31 min 2012 03 Eestlased 3 h 59 min ME 4 h 34 min Eesti Puuetega Inimeste Koda Lehtede tiraažid • 2001 • EE: 42 108 • EPL: 32 546 • ML: 36 648 • PM: 56 930 • SLÕ: 58 840 • ÄP: 16 978 2012 30 600 24 900 42 700 55 000 51 300 13 200

Mis on muutunud? • • Facebook oktoobris 2012 1 miljard kasutajat septembris 584 miljonit igapäevast kasutajat eestlasi u 500 000 • 80% kuni 39 aastatest • 61% interneti kasutajatest Youtube'i • 83% kuni 29 aastastest • Kokku vaadatakse üle 2 miljardi klipi päevas Eesti Puuetega Inimeste Koda

Mis on muutunud? • • Info hankimine on muutunud elektrooniliseks. Meediavälja moodustavate väljaannete arv on plahvatuslikult kasvanud. Autoriteedid ja reageerimine on muutunud 30 ja vanemad kirjutavad ja jagavad 20 jagavad 10 mängivad ehk elavad. Klassikaline ajakirjandus võitleb ellu- ja tulusaksjäämise eest. Eesti Puuetega Inimeste Koda

Mis on muutunud? • • • Ajakirjandus on “meediastunud” ehk vertikaalsest ajakirjandusest on saanud horisontaalne. Kirjutava ajakirjaniku töötulemus on kohe “näha”. Usaldatakse vaistu, “fakte” esitatakse, ei kontrollita. Lugusid “šeeritakse”. Kesksed ideed (meemid) tugevnevad, levivad kiiremini ja elavad (vist) kauem. Lood muutuvad mõjusamaks. Lugude päritolu tähtsus väheneb. Lood eeldavad algust ja lõppu, probleemidel neid pole. Eesti Puuetega Inimeste Koda

Puudega inimesed ja meedia • • • 100 000 puudega inimest, see on ainus laialt levinud fakt. Fookus eri teemade vahel laiali. Ma tunnen, et mind kardetakse, et ma ei ole oodatud. Ajakirjanik vahendab eri vaatenurki, see ei pruugi meeldida. Otseseid kutseid, ettepanekuid, ühendusevõtmisi on vähe. Iga kontakti eesmärk ei peaks olema “lehtesaamine”. Eesti Puuetega Inimeste Koda

Puudega inimesed ja meedia • • • Tegelikult ei tea ma, kes on valdkonna eestkõnelejad, arvamusliidrid. Ma tean Tiina seisukohti, aga teised? Analüütikud? Nimetati 2 -3 nime. (Vaja oleks 5 -10) Kas probleemide aeg on möödas või on nad väsinud võitlemast? Mis on nende reaalsed probleemid praegu? On allikaid, kust pressiteateid tuleb lakkamatult, puuetega inimeste organisatsioonidelt mitte. Eesti Puuetega Inimeste Koda

Puudega inimesed ja meedia • • • Kommentaariumite pärast ei tohi närvi minna. MTÜ-d, ärge kartke ministeeriumi ja hasartmängumaksu nõukogu. Teil on õigused! Rohkem ühisavaldusi, ühiseid seisukohti. Keegi ei paku mulle positiivseid lugusid. Ise neid ei leia, aega ei ole. Ärge kuulake neid, kes ütlevad, et ajakirjanikega ei tohi rääkida. See on vale. Peab suhtlema. Eesti Puuetega Inimeste Koda

Suur tänu kuulamast! Ilusat aastalõppu! vainourmas@gmail. com Eesti Puuetega Inimeste Koda

“Puuetega inimeste organisatsioon – koostöö ja jagatud vastutus” Riho Rahuoja Hiiu maavanem Eesti Puuetega Inimeste Koda

Koostöö on mitme subjekti tegevus ühise eesmärgi saavutamiseks. Vikipeedia Eesti Puuetega Inimeste Koda

Usaldus ei ole kaasavara, mida on kogutud sukasäärde, kuni see on saanud täis. Usaldust tuleb igal jumalahommikul uuendada, päevast päeva taastada, kasvatada nagu kapitali ja hoida nagu algkapitali. Lennart Meri Eesti Vabariigi 79. aastapäeva kõne Eesti Puuetega Inimeste Koda

Mõistmine Sa ei saa millestki aru enne, kui pole seda oma vanaemale ära seletanud. Albert Einstein Eesti Puuetega Inimeste Koda

Võrdsus Kui sa tahad teada, milline on inimene tegelikult, siis vaata hoolikalt, kuidas ta kohtleb endast allpool olevaid inimesi, mitte aga endaga võrdseid. J. K. Rowling (“Harry Potter ja tulepeeker”, 2000) Eesti Puuetega Inimeste Koda

Kasu Kõik aimasid, et sõnu ei kuulutata tõe ja õiguse pärast, vaid selleks, et neist oleks kasu. Tõde ja õigus isegi pole muud kui see, mis kasulik. A. H. Tammsaare (“Tõde ja õigus” III, 1931) Eesti Puuetega Inimeste Koda

Jagatud vastutus Olles enestele sihid paika seadnud, ei või me seejuures unustada, et nendeni jõuame vaid ühiselt vastutuse koormat kandes ja ühes suunas liikudes. Toomas Hendrik Ilves, (Kõne Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassambleel, 2010 Eesti Puuetega Inimeste Koda

Ükski kivi ei tõuse ilma tõstmata Hiiu vanasõna Eesti Puuetega Inimeste Koda

Eesti Puuetega Inimeste Koda

“Puuetega inimeste organisatsioonide võrgustik – unikaalne, toimiv ja järjepidev” Helve Luik EPIKoja juhatuse esimees aastatel 1998 -2010 Eesti Puuetega Inimeste Koda

12. 00 – 13. 00 Lõuna Eesti Puuetega Inimeste Koda

Uus aeg – kas uued väljakutsed? “Tuleviku ühiskond ja toimetulekupiirangutega rahvastik” Luule Sakkeus Eesti Demograafia Instituudi direktor Eesti Puuetega Inimeste Koda

Rahvastikuvananemine kui objektiivne ja pöördumatu protsess u u Vananemist ning kõiki põlvkondadevahelisi suhteid ja seoseid on 150 aasta vältel kujundanud sündimus, suremus ning rändeprotsessid Paljud ajas toimunud muutused saavad nähtavaks rohkem kui 100 aastat hiljem – peamiselt 20. sajandi viimasel veerandil Euroopa on vananemisega seotud aspektides nö pioneer – lahendused tuleb leida meil endil, eelkõige omavahelises koostöös Sündimustase pika-ajaliselt allpool taastetaset – Väljakutse: ahenevad vertikaalsed ja horisontaalsed sidemed (vanavanemad-lapsed-lapsed; õed-tädid, vennad-onud) u Muutunud kooseluseosed: lahutamine ja vabaabielu kasvav tähendus – Väljakutse: kas meil on kellega koos veeta oma vanaduspäevi? Kas naisi või mehi puudutavad muutused enim? Eesti Puuetega Inimeste Koda

Rahvastikuvananemine kui objektiivne ja pöördumatu protsess • Eluiga on pidevalt kasvamas(va vahepealsed 40 aastat Ida-Euroopas, sh Eestis) • • 85+ aastaste osakaal on rohkem kui kolmekordistunud • • Väljakutse: täna sündinutest rohkem kui pooled elavad üle 85 eluuasta, Eestis üle 80, iga üle-elatud päev pikendab eluiga rohkem kui 6 tunni võrra Väljakutse: kuidas veeta võidetud eluiga vähimate olgu füüsiliste, kognitiivsete või materiaalsete toimetulekuraskusteta? Kas pikenev eluiga toob kaasa • töövõimekuse kasvu? • Pikenev eluiga eeldab (milline biloogiline eluiga – 150 aastat? (Vt Caselii, Vallin 2001)), seonduvad pensioniea tõstmised (Euroopa eesmärk 70, meil 65 eluaastat) • Uut laadi tööjõud (kogemustega, tasakaalukas, lojaalne, vähenevad võistlevad huvid, tasakaal odavama otsese töjõukulu ja suurenevate kaudsete töjõukulude vahel (ümberõpe, töökohandamine) • Sobivad rakendusalad tulenevalt kasvavast haridustasemest eeskätt viiendassektoris (tervishoid, haridus, teadus, loomemajandus) , samuti neljandassektoris (transport, kaubandus, kommunikatsioon, finants- ja valitsemine), kuid oluliselt kahaneb esmas- ja teisessektoris Eesti Puuetega Inimeste Koda

Rahvastikuvananemine kui objektiivne ja pöördumatu protsess • Kas pikenev eluiga toob kaasa • tervelt elatud eluaastate kasvu? • Üha enam leiab kinnitust hüpotees, et eluea kasvuga pikeneb ka kvaliteetselt elatud aastate arv ja see osa, mis inimene veedab piirangutega või toimetulekuraskustes, väheneb (Vaupel 2010) • Eestis on tervelt elatud eluaastate arv kasvanud, 65+ hulgas 20042009 üle 40%, kuid viimased aastad näitavad tagasiminekut • Eestil on rahvastiku tervisega seonduvalt suurimad väljakutsed (võimaldavad jälgida uued andmeallikad Euroopa Terviseuuring, SHARE (www. share-project. org, www. share-estonia. ee ) Uued töötlused puudega inimeste toimetuleku jälgimiseks Statistikaameti kodulehel (http: //pub. stat. ee/pxweb. 2001/Database/Sotsiaalelu/13 Tervishoid/03 Puudega_inime sed/08 Puudega_leibkonnad. asp) • Eesti Puuetega Inimeste Koda

Rahvastikuvananemine: keskmine vanus ja 65+ osakaal Eesti Puuetega Inimeste Koda

85+ rahvastiku osakaalu kasv Euroopas ja Eestis Allikas: ÜRO keskmine prognoos 2010 -2050 Eesti Puuetega Inimeste Koda

65+ rahvastiku osakaalu prognoos Allikas: ÜRO prognoosid 2010 Eesti Puuetega Inimeste Koda

Mida see tähendab tulevikuühiskonna jaoks? u Tulevaste – ja vananevate põlvkondade tasakaal sündimus ja suremus – tasemenäitajate vähenemine toob kaasa muutused kvantitatiivselt rahvastikukoostise alumises ja ülemises osas — loob uut laadi koostise, seda ka kvalitatiivselt teistlaadi suhetega so VANAMOODI EDASI EI SAA u Tulenevad arengualternatiivid – VANAMOODI: F F F Kui efektiivset, innovatiivset, regionaalselt jätkusuutlikku tegevust ei toetata Puuduvad olulist mõju avaldavad aktiivsed tööturumeetmed Puudub suunatud täiskasvanu- ja ümberõpe Eesti Puuetega Inimeste Koda

Mida see tähendab tulevikuühiskonna jaoks? u UUTMOODI: – Oluline panus teadus-, haridussfääri ning tervishoidu ja tervisesse Kõrgem haridustase võimaldab oluliselt kiiremat ja efektiivsemat ümberõpet, õppimisvõimelisus pikaajalisemalt säiliv F Õpetamisel, kujundamisel, tootmisel, ehitamisel jne on vaja arvestada teadmiste jagamisega kõigi vajadustest F – ( sh erivajadustest, milleks võib lugeda nii lapsevankriga kui invakäru (või karkudega) toimetamise või vaegnägemisest bifokaalsete prillide omamiseni) Manuaalse töö tehnologiseerimine F Pikaajalise hooldusvajaduse riskide maandamine, tööeas tööjõu tasuta tööst vabastamine F Eesti Puuetega Inimeste Koda

Mida see tähendab tulevikuühiskonna jaoks? F F u Kaasates vanemaealised elukestvasse ja huviõppesse, tõstame nende aktiivsust, toimetulekumäära ja võimet kauem püsida tervena Oluliselt suurendades teadusesse investeeringuid luuakse uutel tehnoloogiatel põhinevaid abivahendeid, uusi tehnoloogiaid, mis oluliselt vähendavad vajadust manuaalse tööjõu järele , seega ka vähendades survet sisserändele, tõstavad aga survet uut laadi õpetamisstruktuuridele Eesmärk – ühiskond kõigile – erivajadused on ka ilma ametliku puudeta inimestel (autod ja istmekõrgused, teave (nt hinnasildid), kaubad (väikemotoorika probleemid), elu- ja avalikesse hoonetesse ligipääs igale eale, vanusele , suurusele u Vananev ühiskond on innovatsiooni vedur Eesti Puuetega Inimeste Koda

Pikaajalise kroonilise haigusega või terviseprobleemiga inimeste osakaal 50 -64 ja 65+ hulgas Euroopa võrdluses Allikas: SHARE IV Eesti Puuetega Inimeste Koda

Igapäevategevustes piiratud 50+ aastaste hulgas Euroopa riikide võrdluses Allikas: SHARE IV Eesti Puuetega Inimeste Koda

Miks tegevuspiiranguga inimesed? § § § Euroopa küsitlusuuringutes on kokkuleppeliselt potentsiaalselt puudega inimeste tähistamiseks kasutusel standardiseeritud küsimus: § Kas viimasel kuul, olete te oma terviseprobleemide tõttu tundnud end oma igapäevategevustes piiratuna? § Osa inimesi ei pöördu oma probleemidega ametiasutuste poole (teadmatus, valehäbi , vajadus puudub – toetus muudest allikatest vmt) § Samas annab see paremini aimu potentsiaalsest teenusevajadusest ja on ühtlasemalt võrreldav ka riikide vahel § Kasutusel kõigis Eurostati küsitlusuuringutes, aga ka SHAREs, 2011. a. rahvaloenduses Eestis võimalik eristada puude, töövõimekao ja tegevus-piirangutega rahvastikku (www. stat. ee/sotsiaalelu/tervis/puudega ) ÜRO definitsioon (Washington WG on disability) määratleb 6 peamise funktsiooni kaudu: nägemine, kuulmine, kõndimine(trepist käimine), meelespidamine(keskendumine), enesehoolduse raskused, tavakeeles suhtlemise raskused Eesti Puuetega Inimeste Koda

Igapäevategevustes piiratud rahvastiku osakaal 20 -64 -aastaste hulgas 90 80 70 60 50 40 30 20 10 0 2011 2010 Kogu 2011 Puudega Suurel määral Mõningal määral Allikas: Statistikaamet 2012 Eesti Puuetega Inimeste Koda 2010 2011 Töövõimekaoga Pole piiratud

Igapäevategevustes piiratud rahvastiku osakaal 65+-aastaste hulgas 60 50 40 30 20 10 0 2011 2010 Kogu 2011 Puudega Suurel määral Mõningal määral Allikas: Statistikaamet 2012 Eesti Puuetega Inimeste Koda Pole piiratud

Suurte toimetulekuraskustega, ilma ametliku puudeta 50+ Eesti rahvastik, ÜRO definitsioon Enesehooldus Meelespidamine Kõndimine Kuulmine Nägemine 0 10 20 30 80+ 75+ Allikas: SHARE IV, eesti moodul Eesti Puuetega Inimeste Koda 65+ 40 50+ 50 60

Puude, töövõimekao või tegevuspiiranguga inimesed: tarbimisstruktuur 35 30 25 20 15 10 5 Kõik Allikas: Statistikaamet 2012, sissetulekuaasta 2011 kohta Puudega Töövõimekaoga Eesti Puuetega Inimeste Koda Re d uu M sto ra n us id ar aa ab Tegevuspiiranguga H eg de Si V Tr an sp o rt d oi ish rv id ap aj M Te am in e ua se El ad iv Rõ ol oh A lk To it 0

Puude, töövõimekao või tegevuspiiranguga inimesed: arstiabi keskmine kaugus (km) 7 6 5 4 3 2 1 0 Kogu Eesti Põhja-Eesti Kesk-Eesti Kokku Puudega Töövõimekaoga Allikas: Statistikaamet 2012 Eesti Puuetega Inimeste Koda Kirde-Eesti Tegevuspiirangutega Lääne-Eesti Lõuna-Eesti

Puude, töövõimekao või tegevuspiiranguga inimesed: apteegi keskmine kaugus (km) 9 8 7 6 5 4 3 2 1 0 Kogu Eesti Põhja-Eesti Kesk-Eesti Kokku Puudega Töövõimekaoga Allikas: Statistikaamet 2012 Eesti Puuetega Inimeste Koda Kirde-Eesti Tegevuspiirangutega Lääne-Eesti Lõuna-Eesti

Puude, töövõimekao või tegevuspiiranguga inimesed: poe (stats) keskmine kaugus (km) 7 6 5 4 3 2 1 0 Kogu Eesti Põhja-Eesti Kesk-Eesti Kokku Puudega Töövõimekaoga Allikas: Statistikaamet 2012 Eesti Puuetega Inimeste Koda Kirde-Eesti Tegevuspiirangutega Lääne-Eesti Lõuna-Eesti

Suhtelise vaesuse määr pärast siirdeid 65+ ja puudega rahvastiku hulgas 200 % 150 100 50 0 2004 -50 2005 2006 65+/0 -15 65+/18 -64 Allikas: ESU eritöötlus, SA 2010 Eesti Puuetega Inimeste Koda 2007 65+ puudega/18 -64 2008 2009

Väga halva või halva tervisega täiskasvanud rahvastik Mehed Naised 80 70 60 50 40 30 20 10 0 2011 Kogu 2010 2011 Puudega Allikas: Statistikaamet 2012 Eesti Puuetega Inimeste Koda 2010 2011 Töövõimekaoga 2010 2011 Tegevuspiiranguga

Olulise mäluhäire esinemissagedus vanuseti, Eesti 50+ 5 4 3. 5 3 2. 5 2 1. 5 1 0. 5 0 50 -54 55 -59 60 -64 65 -69 Allikas: SHARE IV Eesti Puuetega Inimeste Koda 70 -74 75 -79 80 -84 85 -89 90+

Kukkumistega seotud terviseprobleemide osakaal vanuseti, Eesti 50+ 35 30 25 20 15 10 5 0 50 -54 55 -59 60 -64 65 -69 70 -74 Mehed Allikas: SHARE IV Eesti Puuetega Inimeste Koda 75 -79 Naised 80 -84 85 -89 90+

Enesehooldusel ja majapidamistöödes abi saanud 50+ Euroopa rahvastikus piiranguti Allikas: SHARE IV Eesti Puuetega Inimeste Koda

Enesehooldusel ja majapidamistöödes abi andnud 50+ Euroopa rahvastikus piiranguti Allikas: SHARE IV Eesti Puuetega Inimeste Koda

Vaba-aja tegevuste arv 50+ Euroopa rahvastikus piiranguti Allikas: SHARE IV Eesti Puuetega Inimeste Koda

Kõrge rahuloluga vaba-aja tegevuste suhtes 50+ Euroopa rahvastik piiranguti Allikas: SHARE IV Eesti Puuetega Inimeste Koda

Akadeemiline puudega inimeste-kohane ekspertide võrgustik – ANED • ANED monitoorib EL liikmesriikides peamisi puudega inimeste õiguste kohta olevat infot, üldistab seda oma igaaastastes raportites ning suunab liikmesriike paremini seadusandluses kajastama puudega rahvastiku huvide kaitset, tegema sihitud andmed kättesaadavaks • www. disability-europe. net • ANED alustas 2008 aastal, panustas European Disability Strategy 2010 -2020: A Renewed Commitment to a Barrier-Free Europe valmimisse • 2012 valmis veebipõhine instrument, mis koondab metaandmed kõigi riikide vastavast seadusandlusest ja statistikast http: //www. disability-europe. net/dotcom Eesti Puuetega Inimeste Koda

“Eesti vabaühendused – vajadus kohaneda ja käia ajaga kaasas” Urmo Kübar Vabaühenduste liidu EMSL juhataja Eesti Puuetega Inimeste Koda

“Mina ühiskonnast ja ühiskond minust” Tom Rüütel Üliõpilane Eesti Puuetega Inimeste Koda

Ühiskond • Inimesed • Sotsiaalsed suhted Eesti Puuetega Inimeste Koda

Inimesed, kõik nad on head? Ausus vs teadmatus vs uudishimu vs rumalus KASVATUS Eesti Puuetega Inimeste Koda

Võrdsus areneda Võrdsed võimalused Eesti Puuetega Inimeste Koda

Kuhu edasi? Eesti Puuetega Inimeste Koda

Suur tänu kuulamast! Eesti Puuetega Inimeste Koda

“Tänased probleemid ja uued väljakutsed” Monika Haukanõmm, EPIKoja juhatuse esimees Eesti Puuetega Inimeste Koda

Sotsiaalvaldkonna kitsaskohad 1. Inimese toimetulekut toetavate, rehabiliteerivate ning arendavate sotsiaalteenuste: – puudumine, – olemasolevate teenuste ebapiisav kättesaadavus, – teenuste jäik korraldus, – mittevastavus puudega inimese/pere vajadustele, – abi osutamisel ei lähtuta inimese vajadustest, vaid võimalustest. Invatransport, isikliku abistaja teenus, tugiisiku teenus, päevakeskus, eluruumi kohandus, hooldusteenused, sotsiaaleluruum, viipekeele tõlketeenus Eesti Puuetega Inimeste Koda

Sotsiaalvaldkonna kitsaskohad 2. Sotsiaaltööd tegevate spetsialistide erialane ettevalmistus ning motivatsioon töötada puudega inimestega: – KOV sotsiaaltöötajate ebapiisav (erialane) ettevalmistus, – madal motiveeritus, läbipõlemine, enesekaitse – ebasobivad isiksuseomadused (neg. suhtumine/eelarvamused/ükskõiksus). 3. Abivajajatele ei ole kättesaadav informatsioon võimalustest ja õigustest: – informatsioon ei ole kergesti leitav ega arusaadav, – abi saad kui ISE tead mida tahad, mida ei tea seda ei saa. Eesti Puuetega Inimeste Koda

ÕPPETUND NR. 1 • • • Toimetulekuraskustes inimeste arv suureneb. Riigi ja kohalike omavalitsuste kulud sotsiaalkaitsele kasvavad. Hoolduskoormus kasvab ning tööturult jäävad eemale oma ala eksperdid. Eesti Puuetega Inimeste Koda

Haridusvaldkonna kitsaskohad 1. 2. 3. 4. 5. Tavakooli pedagoogide ebapiisavad teadmised ja valmisolek HEV õpilaste õpetamiseks; Tugiteenuste vähesus ja/või puudumine; HEV õpilastega tegelevate spetsialistide vähesus; Haridusasutuste halb ligipääsetavus; HEV õpilastel ebapiisavad/puudlikud võimalused edasiõppimiseks. Eesti Puuetega Inimeste Koda

ÕPPETUND NR. 2 1. 2. 3. Eestis riigis ei väärtustata piisavalt õpetaja elukutset ja tugispetsialiste – puudub järelkasv ning koostöö halveneb. Kaasava hariduse idee hääbub. HEV laste toimetulekuvõimalused täiskasvanueas on piiratumad võrreldes teiste ühiskonnaliikmetega. Eesti Puuetega Inimeste Koda

Töövaldkonna kitsaskohad 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. Informatsiooni ebapiisavus (ei ole teavet võimaluste ja soodustuste kohta); Õppijast täiskasvanuks – puudub sujuv üleminek haridusest tööellu; Suurem vajadus töökeskuste järele, kus oleks tagatud ka tööalane edasiareng; Puudega inimeste vähene motiveeritus; Tööandjate vähene teadlikkus ja hirm puudega/kroonilise haigusega töötajate palkamise osas; Ligipääsetavusega seotud küsimused seoses töökoha ja transpordiga; Tööleasumisega seotud lisakulud on suuremad kui tööst saadav tulu. Eesti Puuetega Inimeste Koda

ÕPPETUND NR. 3 Kui me ei väärtusta puudega inimest kui töötajat, siis meil ei ole enam piisavalt töökäsi ja maksumaksjaid. Puudega inimesed jäävad ühiskonnaelust kõrvale – väike sotsiaalne suhtlus- ja tugivõrgustik, enesehinnang langeb, puudub võimalus teenida lisatulu. Eesti Puuetega Inimeste Koda

Ligipääsetavuse kitsaskohad 1. 2. 3. 4. Hooned, rajatised ja avalik ruum ei ole ligipääsetavad Transport ei ole kättesaadav ega ligipääsetav Informatsiooni kättesaadavus erinevates vormingutes ebapiisav Teadlikkus ligipääsu erinevatest aspektidest on ühekülgne ligipääsetavus hõlmab lisaks füüsilisele juurdepääsetavusele mitmeid teisi aspekte. Nt. informatsioon nägemis-, kuulmis- ja intellektipuudega inimestele, kuulmisabivahendid üldkasutatavates ruumides, konverentsikeskustes jm. Eesti Puuetega Inimeste Koda

ÕPPETUND NR. 4 Ei kasva puudega inimeste eneseteadlikkus, iseseisvus, toimetulek ega avardu maailmapilt. Suureneb sotsiaalteenuste vajadus, sest inimesed ei saa hakkama. Iseseisvate, iseotsustavate kodanike asemel on abivajajad. Eesti Puuetega Inimeste Koda

Tervisevaldkonna kitsaskohad 1. 2. 3. 4. Informatsioon ja teadlikkus - meditsiinitöötajatel vähene teadlikkus puudega inimeste vajadustest, võimalustest; Perearsti teenuse kättesaadavusega seotud probleemide (pikad järjekorrad, transpordiprobleem perearsti juurde pääsemisel jne); Hambaravi (KOV-del võimalus toetada rahaliselt); KOV-de vähene tegevus tervise-edenduse ja tervisespordi valdkonnas (nt ennetustegevus, tervislike eluviiside propageerimine). Eesti Puuetega Inimeste Koda

ÕPPETUND NR. 5 Terviseedendusele keskendudes on võimalik ennetada tulevikuprobleeme. Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna integreerimisega on võimalik hoida kokku ressursse (inimeste tööjõudu, kapitali) ning sujuvamalt tagada abivajaja liikumine teenuste vahel – kiirem ja parem abi. Eesti Puuetega Inimeste Koda

Kultuuri, kaasatuse ja vaba-aja valdkonna probleemid: 1. 2. 3. Vaja rohkem kaasavamaid, kõikidele inimestele suunatud spordi-, kultuuri- ja huvitegevuslikke üritusi; Mitmekülgse, kättesaadava huvitegevuse vajadus; Suhtumine, et puudega inimestele peaksid üritusi korraldama puuetega inimeste organisatsioonid. Eesti Puuetega Inimeste Koda

ÕPPETUND NR. 6 Puudega inimestele ei ole vaja korraldada eraldi üritusi, vaid kõrvaldada takistused (füüsilised, sisulised, hoiakulised). Kui on olemas võimalused, tuleb tegeleda motivatsiooniga. Eesti Puuetega Inimeste Koda

Tuleviku seisukohast olulised tegevusvaldkonnad 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. Teadlikkus ja informatsioon Ligipääsetavus, keskkonna kaardistamine Sotsiaalteenuste kättesaadavus ja piisav maht (Inva)transpordi korraldus, piisavus ja ligipääsetavus Haridus Spetsialistide jätkuv täiendkoolitus, teadlikkus ja väärtusarendus Tervise-edendus Tööhõive edendamine Eesti Puuetega Inimeste Koda

Edasi, ikka edasi Edasi viib meid pidev rahulolematus saavutatuga ja olemasoleva olukorraga Vaja on ühiskonnas põhimõttelist mõtlemise muutust: – puudega inimesed ei ole ühiskonna probleem vaid võimalus, ressurss, mis on alatähtsustatud; – puudega inimestega töötavate spetsialistide väärtustamine, positsioon ühiskonnas; – midagi ei ole vaja teha ekstra, vaid kaasavalt ja läbimõeldud, ilma ise uusi takistusi loomata. Eesti Puuetega Inimeste Koda

Lõpetuseks: 20. aasta pärast oleme endiselt rahulolematud saavutatuga, kuigi võrreldes tänase päevaga on olukord tundmatuseni muutnud. SIIN MAAILMAS EI OLE OLULINE MITTE SEE, KUS ME OLEME, VAID SEE, MILLISES SUUNAS ME LIIGUME. Oliver Wendell Olmes (1809 -1894) Eesti Puuetega Inimeste Koda

Tantsuteater Tee Kuubis Eveli Kuuse, Artur Novek Eesti Puuetega Inimeste Koda

Tunnustamine 2012. aastal tunnustame EPIKoja rinnamärgiga organisatsioonide rajajaid, eestvedajaid ja tugisambaid, kes olid algusaastate juures ning ilma kelleta jäänuks hea algatus tegemata või organisatsioon loomata. Need võivad olla inimesed, kes ei ole säranud rambivalguses, kuid on teinud oma tööd viisil, mis väärib erilist tänu. Need on inimesed, kelle tegevuse üle võime olla uhked ka 20 aastat hiljem. Eesti Puuetega Inimeste Koda

HELGA MATVERE Eesti Puuetega Inimeste Koda

KALEV MÄRTENS Eesti Puuetega Inimeste Koda

ALFONS KUUSKE Eesti Puuetega Inimeste Koda

MART JOHANSON Eesti Puuetega Inimeste Koda

KATRIN GROSS-PAJU Eesti Puuetega Inimeste Koda

ELLEN RÜÜTEL Eesti Puuetega Inimeste Koda

REET JAANUS Eesti Puuetega Inimeste Koda

AIME KOGER Eesti Puuetega Inimeste Koda

MEEDJA LEEDO Eesti Puuetega Inimeste Koda

GENADI VAHER Eesti Puuetega Inimeste Koda

SUUR AITÄH KÕIGILE! Eesti Puuetega Inimeste Koda