XX SAJANDI ANTIUTOOPIAID JA NENDE AUTOREID TPL RAY

XX SAJANDI ANTIUTOOPIAID JA NENDE AUTOREID TPL

RAY BRADBURY (1920 -2012) USA kirjanik, üks 20. sajandi tähtsamaid ulmeklassikuid 6 -aastaselt käis emaga vaatamas „Ooperifantoomi”, mis äratas temas eluaegse huvi õuduslugude vastu; 8 -aastaselt avastas ajakirjadest enda jaoks teadusliku fantastika; esimesed jutud kirjutas 11 aastaselt; lemmikkirjanikud olid Jules Verne, Georges Wells ja Edgar Allan Poe.

RAY BRADBURY Donald M. Grant Peamiselt ulmelugudest koosnev looming kuulub Ameerika teaduslikfantastilise kirjanduse intellektuaalsesse ja ühiskonnakriitilisse suunda; väljamõeldis on tihedalt seotud reaalsusega; ta usub inimese arukusse ja headusse; on vägivalla, kurjuse ja ahnuse vastu; näitab, milliseid koledusi võivad inimesed korda saata tehnilise progressi tulemusi vääratel eesmärkidel rakendades, ja hoiatab lugejaid.

RAY BRADBURY EESTI KEELES “ 451° Fahrenheiti”, tõlk H. Luik. (1959, 1992, 2005) “Marsi kroonikad” tõlkinud L. Ariva (1974) “Kogu linn magab” kogumikus “Kärbes” (1994) “Võilillevein” tõlkinud Laine Hone (1994) “Vist on kuri tulekul”, tõlkinud Jaana Peetersoo (1999) “Kaleidoskoop”, tõlkinud Mario Kivistik (2000)

ROMAAN „ 451º „ 451° Fahrenheiti“ (1953) on ameerika kirjaniku Ray Bradbury antiutoopiline, spekulatiivne hoiatusromaan, mis kujutab hedonistlikku ja mõtlemisest loobunud tulevikuühiskonda. Prantsuse režissöör François Truffaut (1932– 1984) tegi oma ainsa ingliskeelse filmi Ray Bradbury ulmeromaani põhjal. Filmi tegevus toimub tulevikuühiskonnas, kus rahulolu ja võrdsus on saavutatud rahustite abil ning kogu kirjanduse hävitamisega. � http: //www. youtube. com/watc h? v=M 9 n 98 SXNGl 8 FAHRENHEITI” 451º Fahrenheiti ehk 232º Celsiust on just see temperatuur, mille juures paber põleb. Bradbury-Truffaut’ kujutatud tuleviku politseiriigis on see tähtis ja hinnatud number.

„ 451° FAHRENHEITI“ (ROMAAN JA FILM) Selles ühiskonnas kehtib seadus, et kõik raamatud, mis iganes veel leitakse, tuleb põletada. Seda ülesannet täidavad tuletõrjujad. Peategelane Guy Montag (Oskar Werner) on üks raamatupõletajatesttuletõrjujatest. Ta teeb oma tööd rutiinselt. Ka kooselu Lindaga (Julie Christie), kelle põhitegevuseks on televiisorivaatamine, kulgeb üksluiselt. Ühel päeval kohtab Montag koduteel noort õpetajannat Clarisse’i, kes esitab mehele imelikke küsimusi: kas mees on lugenud mõnd raamatut, kas ta on õnnelik? Esimest korda mõtleb Montag oma elu üle järele. Truffaut’ jaoks pole raamatud mõistagi mitte lihtsalt paber, vaid kõige selle väärtusliku kandja, mis inimkond on loonud. Mitte asjata ei esita ta sellise kirega raamatute põletamise episoodi. Film on Truffaut’ protest ülitehniseeritud ja unifitseeritud ühiskonna vastu, milles puuduvad vaimsus ja hing, hoiatus sellise ühiskonna eest. Peategelasele Montagile on selles määratud ärkaja ja nägijaks saaja roll. Muusika on Bernard Herrmannilt, kes on ennekõike tuntud Alfred Hitchcocki filmidele muusika kirjutamisega.

Tsitaate Ray Bradbury romaanist “ 451º Fahrenheiti” Miks raamatuid vihatakse ja kardetakse? Nad näitavad poore elu näol. Head kirjanikud puudutavad sageli elu, keskpärased libistavad kiirustava käega sellest üle, halvad vägistavad ta ja jätavad kärbeste söödaks. Aidake enese päästmisele kaasa, ja kui te uputegi, surete teadmises, et ujusite kalda poole. Me hakkame ehitama peeglitehast ning ei tee sel aastal midagi muud kui peegleid, et me endid hästi näeksime. Lastetoast kolledžisse ja sealt jälle lastetuppa tagasi - niisugune on meie vaimse arengu tee. Seda, mida ei mõisteta, ei sallita kunagi. Me kõik peame olema ühesugused. Inimesed ei ole mitte vabadena ja võrdsetena sündinud, nagu põhiseadus ütleb, vaid nad on võrdseteks tehtud. Kui igaüks sarnaneb teistega, siis on kõik õnnelikud, sest ei ole suurmehi, kellega ennast võrrelda, et ennast hinnata. Kui te ei taha, et inimene ennast poliitikaga vaevaks, ärge näidake talle, et igal küsimusel on kaks külge - see häiriks teda, näidake talle ainult üht. Või veel parem - ärge näidake talle ühtki. Las ta unustab sootuks, et on olemas midagi niisugust nagu sõda.

RAY BRADBURY „ 451ºFAHRENHEITI” ADOLF ŠAPIRO LAVASTUS MOSKVAS Jaak Allik „Elmo Moskvas! Üksi? ” http: //www. sirp. ee/s 1 -artiklid/teater/elmo-moskvas-ksi/

Bradburyt eristab paljudest põlvkonnakaaslastest ulmeautoritest soov tuua ulmekirjandus välja kapist, kus ta kirjaniku lapsepõlves ja noorukieas oli. Sestap liiguvad ka paljud tema raamatud ulmekirjanduse piiril, pannes oma mänglevuse ja vaba suhtumisega žanrireeglitesse võib-olla mõne tõsiuskse ulmefänni nõutust tundma, kuid aidates varem üsna tehnitsistlikul kirjanduslikul subkultuuril muutuda maailmakirjanduse täisväärtuslikuks osaks. Liiati kirjutas Bradbury sedavõrd nutikalt, et tema loomingust ei osanud aru saada ka nõukogude tsensuur ning tänu sellele jõudis juba eluajal klassiku staatuse saanud autori loomingut ka eesti lugejale lauale. Peeter Helme järelehüüdest, EE 19. juuni 2012

GEORGE ORWELL (1903— 1950) (KODANIKUNIMI ERIC ARTHUR BLAIR) Georg Orwell sai hariduse Etoni kolledžis. Aastail 1922– 1928 teenis ta Birmas Briti Impeeriumipolitseis; lahkus protestiks koloniaalvägivalla vastu ("Birma päevad", 1934). Järgmised kaks aastat elas ta Pariisi vaestekvartaleis ja siirdus siis Inglismaale õpetajaks ("Pariisi ja Londoni heidikud", 1933). Teoses meenutab O. poolilukirjanduslikus vormis nõudepesemist hotellides jt vähetasuvaid töid.

GEORGE ORWELL O. pooldas demokraatliku sotsialismi seisukohti, kuid ta kritiseerib teravalt olemasolevaid sotsialistlikke liikumisi. Tema loomingus on poliitilisi teoseid, nt “Kummardus Katalooniale” – O. kogemused Hispaania kodusõjas, kus tal tekkis vabariiklaste poolel võideldes kirglik viha kommunistide vastu.

GEORGE ORWELL Teise maailmasõja ajal teenis Orwell kodukaitses ja töötas BBC-s. 1943 asus ta tööle vasakpoolse ajalehe "Tribune” toimetusse, kirjutas regulaarselt poliitika- ja kirjanduskommentaare. Orwell oli tähelepanuväärne publitsist ja esseist, kuid eriti tuntud on ta oma romaanidega "Loomade farm" (allegooria Nõukogude Liidu kohta, 1945) ja Jevgeni Zamjatini eeskujul kirjutatud "1984" (totalitarismi kujutav düstoopia, 1949), millest on tehtud ka film.

“LOOMADE FARM” Autor kujutab romaanis satiiriliselt vene revolutsiooni ja selle tagajärgi; Romaan on mõistujutt, milles loomad hakkavad peremeeste vastu mässama ja kehtestavad oma valitsuse, mida juhivad sead. Peagi muutuvad sead türannideks ja võtavad omaks loosungi “Kõik loomad on võrdsed, aga mõned loomad on võrdsemad kui teised”.

LOOMADE FARM UK 1954 REŽ. JOY BATCHELOR, JOHN HALAS Ühe esimese mõjuka intellektuaalina Läänes kommunistlikku süsteemi paljastama asunud G. Orwelli 1945. aastal ilmunud klassikalise satiiri alusel 1954. aastal vändatud "Loomade farm" oli esimene täispikk inglise animafilm. Film järgib küllalt täpselt Orwelli raamatut. Erinevalt Disney armsatest multifilmidest pole "Loomade farmis" Orwelli satiiri brutaalsust ja julmust pehmendatud, mis lastega multifilmi vaatama rutanud koduperenaistele üsna ehmatavalt mõjus. Orwelli teose troostitu lõpp oli filmi tegijate jaoks siiski liig karm, mistõttu seda natukene optimistlikumaks muudeti.

JEVGENI ZAMJATIN (1884— 1937) http: //www. epl. ee/artikkel/351282 1931. aastal sai Zamjatin Stalini loa Nõukogude Liidust lahkumiseks ja asus elama Pariisi. Romaan "Meie“ – Zamjatini ainus romaan, düstoopia. Romaani "Meie" tegevus leiab aset totalitaarses tulevikuühiskonnas nimega Ühtne Riik, mille juht Heategija pakub alamatele turvatunnet ja heaolu, kuid mitte vabadust. Kõigil riigi elanikel on nime asemel number, peategelasest matemaatiku ja inseneri number on D-503. "Meie" oli üks esimesi raamatuid, mille Glavlit ära keelas. Seetõttu ilmus raamat alles 1924. aastal ja inglise keeles. Kirjaniku kodumaal avaldati romaan esmakordselt alles ajakirjas Znamja, 1988. "Meie" on olnud mõjutajaks George Orwellile "1984” ja Aldous Huxleyle "Hea uue ilma" kirjutamisel.

ROMAAN “ 1984” "1984" on 1949. aastal ilmunud George Orwelli romaan (düstoopia) totalitaarsest tulevikuriigist. "1984" on viimane Orwelli kirjutatud raamat. Tõnis Arro annab Kalev Keskülale ütlusi, kuidas grupp nõukogudevastaselt meelestatud üliõpilasi tõlkis Tartus aastal 1980 George Orwelli romaani “ 1984”. http: //paber. ekspress. ee/viewdoc/60142 D 49 C 0 FFC 4 EFC 2256 CC 5003 F 37 FD http: //www. youtube. com/watch? v=Z 4 r. BDUJTn NU (trailer)

“ 1984” Lugu õudusunenäoga sarnanevast kõikvõimsast tuleviku politseiriigist; See on pigem hoiatus totalitarismi ohtude eest kui ennustus; Kirjeldused, kuidas riik kasutab propagandat, et kehtestada täielik kontroll oma kodanike elu ja mõttemaailma üle, teevad teose praegugi päevakajaliseks;

ALDOUS HUXLEY(1894— 1963) H. varased romaanid kommenteerivad elegantselt, teravmeelselt, irooniliselt ja mõnikord õelalt tolle aja inglise kirjanduslike ja intellektuaalsete kildkondade suhtumist. Huxley tuletab oma stabiilse tulevikuühiskonna konkreetsetest XX sajandi oludest, pöörates suurt tähelepanu sugestiooni osale uue inimese vormimisel. http: //www. youtube. com/watch? v=S 7_YFKyh. QMI Huxley kõneleb romaanidest “Hea uus ilm” ja “ 1984”

HUXLEY SUHTUMISEST ÜHISKONDA: Nagu Zamjatingi leiab H. , et ühiskonna säilitamiseks vajalik stabiilsus eeldab vabaduse mõiste ja ajaloo elimineerimist, kultuuri taandamist vaid mehaanilistele naudingutele. Stabiilne ühiskond nõuab tõe ja ilu ohverdamist mugavuse ja õnne nimel, tõelise inimestevahelise intiimsuse asendamist kiretu seksuaalse käitumisega. Mõlema romaanis muutub inimene ühiskonna tähendusetuks aatomiks.

ROMAAN “HEA UUS ILM” Huxley teos on düstoopilisest tulevikust, kus inimesi kujundatakse varajasest lapsepõlvest "Hea Uue Ilma" kodanikeks. Raamat nägi esmavalgust 1932. aastal. Tulevikufantaasia ja satiir kaasaegse ühiskonna pihta; Pealkiri on võetud William Shakespeare'i ühest sonetist - "Torm", mille üks osa kõlab järgmiselt: "Oo imet! Kauneid olendeid kui palju! Kui ilus inimkond on! Hea uus ilm, kus niisugune rahvas peal!“ Romaani tegevustik leiab aset Inglismaal kuue sajandi pärast ning utoopilise riigi eesmärk on inimeste õnn. Õnn on samastatud vabaduse mõiste täieliku puudumisega. Õnne säilitamise huvides loobutakse kõigest, mis sünnitaks sügavamaid mõtteid või tundeid ning ohustaks seeläbi riigi stabiilsust.

Käputäis kontrollijaid valitseb viide kasti kuuluvate alluvate üle, kes bioloogiliselt ja sugestioonist tingituna ning narkootikumi toimel viibivad lakkamatult illusoorses paradiisis; Erinevalt Orwelli romaanist “ 1984” puudub selles maailmas vajadus vägivaldse kontrollaparaadi järele; liiga intelligentsed saadetakse eksiili kaugetele saartele; Autor analüüsib ärevusega probleeme, näit igavese nooruse kultus, vaba aja kasutamine, eugeenika võimalikud arenguteed ning nende oht inimkonna tulevikule, püüd muuta inimest eelkõige tarbijaks.

KURT VONNEGUT (1922 – 2007) Kurt Vonnegut oli saksa päritolu neljanda põlve ameeriklane. Ta sündis Indianapolises, kus isa töötas arhitektina ja ema oli jõuka õlletöösturite perekonna tütar. Pere häbenes oma saksa päritolu. Vonnegut on öelnud, et tema vanemate saksa päritolu oli neile nii suureks häbiks, et nad vabatahtlikult kasvatasid lapsed üles oma kultuuripärandi suhtes ignorantse ja juurtetuna.

Ameerika jalaväelasena, sõjavangi langemise tõttu võitlusvõimetuna, oli ta 1945. aasta 13. - 15. veebruaril Saksamaa linna Dresdeni pommitamise tunnistajaks. Vonnegut viibis vangina endises tapamaja laos, mis on andnud nime tema raamatule "Tapamaja, korpus viis".

KURT VONNEGUTI LOOMINGUST: Vonneguti on vaevanud mõte, milleks üldse raamatuid kirjutada, kui kindralid ja senaatorid neid ei loe. Samas leiab ta, et see on siiski võimalus “tabada” nad kooliajal, s. t enne kui neist saavad kindralid ja senaatorid. Vonneguti teeb unikaalseks vanamoeliste väärtuste ja äärmiselt uuendusliku vormi süntees. Teda on peetud XX saj II poole Mark Twainiks. Hoolimata tema teostes valitsevast irooniast ja pessimistlikuvõitu suhtumisest tänapäeva maailma jääb alati kõlama helge tulevikuvisioon. Inimkond näeb V. arvates välja üpris eemaletõukav, seetõttu on ka tema tegelased veidrad.

Inimkonna hirmsamateks “saavutusteks” peab V. sõdu ja ökoloogilisi katastroofe. Tema rünnakute alla satuvad ka tarbijalikkus, rassism, orjapidamine. Inimkonna suurimaks paheks peab V. otsatut rahahimu. Liigsel lihahimul on hukatuslikud tagajärjed, kui see toob kaasa maailma mõtlematu ülerahvastamise. Inimkond ei tule toime oma “toodanguga”, olgu selleks siis beebid, autod või pommid. Kritiseerides masinaid, näitab ta inimesigi käsku täitvate masinlike robotitena.

“TAPAMAJA, KORPUS VIIS” S ( LAUGHTERHOUSEFIVE) Lavastaja: George Roy Hill Kurt Vonneguti kuulsal samanimelisel romaanil põhineva linateose lavastajaks on George Roy Hill ning see jutustab läbi huumoriprisma sõdurist nimega Billy Pilgrim (Michael Sacks), kes elab 1945. aastal üle Dresdeni pommitamise ja rändab sellele järgnevalt läbi aja. http: //et. wikiquote. org/wiki/Tapamaj a, _korpus_viis

Dresden pärast 1945. aasta pommitamist. Linna pommitasid USA ja Briti väed. Pommitamise ajal hukkus 135 000 tsiviilelanikku – rohkem kui Hiroshima ja Nagasaki aatomipommirünnakus kokku.

Dresden pärast 1945. aasta pommitamist. Pärast pommirünnakut sai Vonneguti jt sõjavangide ülesandeks puhastada linn hukkunutest: kandsime hukkunuid hiiglaslikele tuleriitadele ellujäänute sajatuste ning kivirahe saatel.

Dresden pärast pommitamist 1945. Foto keskel Frauenkirche varemed.

Taastatud Frauenkirche

“TAPAMAJA, KORPUS VIIS EHK LASTE RISTISÕDA”(1969) – AUTOBIOGRAAFIA JA FANTASTILISTE ELEMENTIDEGA ULME Vonneguti Dresdeni pommitamist käsitlev romaan ilmus sel ajal, kui toimusid rängad pommirünnakud Vietnamile. Vonnegut on ise öelnud, et “Tapamaja” on teinud temast ainukese inimese tervel planeedil, kes Dresdeni pommitamisest kasu on saanud. Ta on teeninud umbes viis dollarit iga rünnakuohvri surnukeha kohta. Vonnegut näitab igal võimalikul viisil sõja mõttetust ja grotesksust, aga ka ebainimlikkust ja julmust naiivsevõitu jutustuse kaudu: üleelatud sündmused muudavad inimesed niivõrd passiivseks ja tundetuks, et nad ei anna isegi korraliku tegelase mõõtu välja. Sõda võtab inimestelt võimaluse olla karakterid.

BILLY PILGRIM – “TAPAMAJA” PEATEGELANE Billyks kutsutakse väikesi poisse, see on lühivorm nimest William. Billy käitub nii sõjas kui ka edaspidises elus rõhutatult lapselikult. Pilgrim tähendab palverändurit – sümboliseerib Vonneguti esimest kokkupuudet saksa kultuuriruumiga (Dresden), millest vanemad teda ilma on jätnud.

KURT VONNEGUTI ROMAANID (EESTI KEELES ILMUNUD) "Titaani sireenid" (1959; eesti keeles 2000; V. kõige puhtam ulmeromaan) "Kassikangas" (1963; eesti keeles 2001) "Tapamaja, korpus viis ehk Laste Ristisõda: sunnitud tants surmaga" 1969; eesti keeles 1971, 2003) "Tšempionide eine ehk Hüvasti sinine esmaspäev!" 1973; eesti keeles 1978, 2003) "Komejant ehk Hüvasti üksildus!" 1976; eesti keeles 2002) "Galápagos" ("Galápagos" 1985; eesti keeles 2005; Noa laeva loo töötlus) "Sinihabe" ("Bluebeard" 1988; eesti keeles 2001; tõlkija Triin Sinissaar) "Hookuspookus" ("Hocus Pocus" 1990; eesti keeles 2006)

KURT VONNEGUTI ESSEISTIKA "Kodumaata mees" (2005); "Harmagedon tagasivaates" (postuumselt 2008 ilmunud esseedekogu, 12 kirjutist)