Euroopa muusika 20 sajandi keskel Marika Vulla Benjamin

Euroopa muusika 20. sajandi keskel Marika Vulla

Benjamin Britten (1913 -1976)

• Brittenit peetakse 20. saj. väljapaistvaimaks Inglise heliloojaks. • Silmapaistev dirigent ning pianist • Ta oli oma aja imelaps, esimese helitöö kirjutas ta viieaastaselt. • 13 -aastaselt hakkas võtma F. Bridge´lt õppetunde, hiljem pühendas oma õpetajale „Variatsioonid Frank Bridge´i teemal“ keelpilliorkestrile • Tema eluaegseteks loomingupartneriteks olid: luuletaja Wyston Hugh Auden ja tenor Peter Pears

• Orkestrimuusikas on Britteni populaarseim teos „Variatsioonid ja fuuga Purcelli teemale“ ehk „Teejuht noortele orkestri juurde“. • Teose eesmärk on tutvustada sümfooniaorkestri pille ja nende erinevaid kõlalisi võimalusi. • Young Person's Guide to Orchestra pt 1 (6. 34) • Young Person's Guide to Orchestra pt 2

• • „Lihtne sümfoonia“ „Sinfonia da requiem“ oma vanemate ja Teises maailmasõjas hukkunute mälestuseks, sümfoonia 3. osa on pealkirjastatud analoogselt reekviemi omadega: „Lacrimosa“, „Dies irae“, “Igavene rahu“ „Kevadsümfoonia“ „Tšellosümfoonia“ pühendatud Mstislav Rostropovitšile

• Britteni ooperid (15) eesotsas „Peter Grimesiga“ tähistavad Inglise ooperi taasündi. • Operetilik ooper „Paul Bunyan“ • Ajalooline ooper „Lucretia teotamine“ • Koomiline ooper „Albert Herring“

• Britteni vokaalsümfoonilise loomingu tähtteos on „Sõjareekviem“. • Teos on pühendatud kõigile maailma ajaloos süütult ja traagiliselt elu kaotanud inimestele. • kolm solisti, kammerorkester, segakoor, poistekoor ja orel. Dirigente on kolm, kuna esitajad on paigutatud saali kolmele eri tasandile. • Teksti aluseks on Wilfried Oweni poeemid ja ladinakeelsed reekviemitekstid. • Teose eesmärk ei olnud mitte sõjakoleduste kirjeldamine, vaid nende eest hoiatamine

Olivier Messiaen (1908 -1992)

• Messiaen õppis Pariisi konservatooriumis kompositsiooni ja orelit. Viimane jäigi elu lõpuni helilooja lemmikinstrumendiks. Pärast lõpetamist asus ta peaorganisti kohale Pariisi Püha Kolmainu Kirikus, kuhu jäi 50 aastaks. See asjaolu määras ka helilooja loomingu sügavalt religioosse sisu. • Sündis Avignonis, isa oli inglise filoloog, ema tuntud luuletaja • Messiaen oli ka väljapaistev muusikapedagoog, tema õpilased: P-Boulez, K. Stockhauzen ja I. Xenakis.

• Prantsuse 20. saj. ühe olulisema helilooja looming on tihedalt seotud kristliku religiooni ja panteismiga (õpetus, mis samastab jumala ja looduse). • Messiaen polnud radikaalne helikeele uuendaja, tema teostes säilib traditsiooniliselt heakõlaline harmoonia ja meloodiajoonis.

• Muusikas on oluline roll rütmi-ja akordikordustesüsteemil- avatud vorm. • Tema rütmikäsitluse mõningad põhimõtted on üle võetud Vana-India ilmutusraamatust „Rigvedast“. Helilooja loobub traditsioonilistest taktimõõtudest. Rütmi aluseks on lühikesed vältused, mille arv taktides varieerub, andes tulemuseks muusika katkematu kulgemise.

• „Kvartett aegade lõpust“. Lugu kanti ette esimest korda Saksa koonduslaagris, teose programm on võetud Johannese ilmutusraamatust. • Kvartett aegade lõpust • Orkestrimuusikas on tuntuim teos India filosoofiaga seonduv 10 -osaline „Turangalilasümfoonia“, kasutatakse elektroonilise klaviatuuriga instrumenti martenot´-lained. • Turanga-hobune, aja voolamine, lila-jumalik mäng, kosmiline loovus ja purustamine, kõikehõlmav armastus

• Turangalîla Symphonie - 5 th Movt, >2. 32 min. • „Lindude ärkamine“ klaverile ja suurele sümfooniaorkestrile. • Tegelasteks on Euroopa linnud. Helilooja lindistas lindude laulu ja püüdis seda muusikas edasi anda. • Messiaen on Birds I • „Eksootilised linnud“ - vaatluse all Hiina, India ja Malaisia linnud. • „Lindude kataloog“ klaverile - lindude häälitsused+neid ümbritsev loodus

• Sümfoonia „Kanjonist tähtede poole“kirjutatud Ameerika ühendriikide 200. aastapäevaks. • Ooper „Püha Franciscus Assisist “ kestab neli tundi, lavalist tegevust vähe. Messiaen oli nii libreto ja dekoratsioonide autor kui ka lavastaja. Etenduse keskne stseen-pidalitõbine saab imekombel terveks ja koor laulab: „ Neile, kes tugevalt armastavad, andestatakse kõik“

Muusika 20. sajandi teisel poolel Avangardism, minimalism ja postmoderism

• Avangardistideks (pr. k. avant-garde-eelvägi) nimetati 1945 -1970 loonud heliloojaid. USA-s eelistati kasutada mõisteid experimental music või modern music • Avangardne muusika polnud ühtne stiil vaid ühendas erinevaid uusi kompositsioonitehnikaid, nagu serialism, aleatoorika, pointillism, elektronmuusika. • Uue muusikalise mõttelaadi leviku üks eeldusi oli tehnika kiire areng ning mitmed uut muusikat propageerivad keskused, kursused ja festivalid.

• Elekronmuusikastuudiote tekkimine. • Darmstadti suvekursused • Akustika ja muusikauuringute keskus IRCAM • Donaueschingeni festival • Avangardismist sai üks esimesi kultuuride integreerumise muusikalisi ilminguid.

• 1960. aastate lõpust tekkis vastukaaluna avangarismi teravatele kooskõladele ja komplitseeritusele minimalism, mis püüdles heakõlalisusele ja lihtsusele.

• Minimalismist kasvas välja postmodernism, millest sai 1990. aastatel levinuim süvamuusika vool maailmas. Postmodernism on mitme stiili ühisnimetaja (postminimalism, eklektism, uustonaalsus, uuskomplekssus) • Postminimalism - võrreldes minimalismiga on teemad ja meloodiakaared pikemad, lühikesed fraasikordused peaaegu puuduvad. Kasutatakse teistele stiilidele (jazz-pop-, etnomuusika) iseloomulikke väljendusvahendeid. • Eklektitsism-stiilikirevus, polüstilism.

• Uustonaalsus (ka uuslihtsus)-rahu ja vaimse kirgastumise otsimine. Muusika on sageli religioosne ja seotud keskaja ning renessanssmuusikaga. • Uuskomplekssus (ka uuskeerukus)-tekkis vastureaktsioonina uustonaalsusele, serialismi edasiarendus. • Kogu II maailmasõjale järgnenud perioodi heliloomingut nimetatakse nüüdismuusikaks.

John Cage (1912 -1992)

• USA avangardistlik helilooja, pianist, publitsist. • Schönbergi juhendamisel algasid tema katsetused atonaalsuse ja dodekafooniaga. 1938. a. organiseeris oma esimese löökpilliorkestri. • Ettevalmistatud klaver • Sonata X for Prepared Piano • aleatoorika-(alea-täring) juhuslikkuse rakendamine. Indeterminacy e. määratlematus Nootide asukoha määramine – täringu viskamine, tindi pritsimine paberile

• Eksperimentaalmuusika- ebatraditsioonilised muusikainstrumendid. • „Imaginary Landscapes“ • „Credo in Us“ (klaverile, konservikarpidele, elektrikellale ja raadiovastuvõtjale) • Credo In Us (1/2) • „Süit mänguklaverile“ • Üks esimesi, kes hakkas tegema perfomance´eid ja häppeninge. • „Water music“ • John Cage - Water Walk

• Cage tundis sügavat huvi zen-budistliku filosoofia ja sealt edasi vaikuse vastu. Vaikus ei ole akustiline nähtus, vaid teadvuse muutus - teos „ 4´ 33“. • John Cage about silence • 4'33" (BBC)

J. Cage Klaverikontsert

J. Cage „Water music“

• „Music of Changes“-huvi idakultuuride vastu (yin ja yang) • HPSCHD- 1 -7 võimendatud klavessiinile ja kuni 51 magnetlindile • Lühiballett „The Seasons“ • „Seventy Four“- 80. juubeli puhul, Teosel pole partituuri, orkestri partiid kõrgetele ja madalatele instrumentidele. Dirigenti asendab suur tablookell. Tingimuseks on , et orkester jõuaks loo läbi mängida täpselt 12 minutiga.

Krzystof Penderecki (1933)

• Poola päritolu. Vanaema armeenlane, vanaisa sakslane, isa pärit Ukrainast, ema katoliiklane • Rahvusvaheliselt tunnustatud dirigent. Lapsepõlves õppis nii viiuli kui ka klaverimängu. • Katsetas varases loomingus dodekafoonia ja seeriatehnikaga. Avangardistlik periood kuni 1970 aastate keskpaigani. Sonorism, klastrid, sireen, elektrikell, saag, kirjutusmasin. • Kasutas selliseid mänguvõtteid nagu senza arco, legno battuto • Olles ise katolik, pöördub oma muusikas teiste usundite poole-nt. õigeusk

• „Stabat Mater“ (1962) - a capella segakoorile • „Luuka passioon“ kolmele solistile, lugejale poistekoorile, kolmele segakoorile ja orkestrile. • „Cosmogony“( «Космогония» )1970, • Ooperid „The Devils of Loudun“ ( «Дьяволы из Людена» ) Põhineb tõestisündinud intsidendil. Prantsusmaal põletati elusalt vaimulik. Helilooja otsib vastust küsimustele-kust saab alguse pime fanatism. .

• K. Penderecki, Sinfonía Nº 2 (parte 2)neoromantism • Intervjuu • Krzysztof Penderecki talks • Song of the Cherubin • http: //www. youtube. com/watch? v=Dlw 69 OVS 1 t U • Threnody for the Victims of Hiroshima (Плач по жертвам Хиросимы) • Полиморфия (Polimorphie, 1961) для 48 струнных, сочинение, основанное на энцефалограммах больных людей, сделанных во время прослушивания ими Плача.

• http: //www. remusik. org/resources/composer s/international/penderecki/ • http: //www. chasdaily. com/win/2010/09/30/g_017. html? r=33& • „Paradise Lost“ J. Miltoni poeemi põhjal • Ooper „Ubu Rex“ – Kuningas Ubust, türannide koondkujust • 5 sümfooniat • Viiulikontsert (1977) • Utrenja (õigeusu liturgia)

• Poola reekviem (1980 -2005) «Lacrimosa» , «Agnus Dei» , «Recordare Jesu pie» , «Dies Irae»

Pierre Boulez (1925)

• Boulez on Prantsuse avangardistlik helilooja, hiilgava dirigendi karjääriga, akustika ja muusikauuringute keskuse IRCAM looja ja juht (1976 -1991), muusikapublitsist • Darmstadti suvemuusikakursuste juht, õppejõud mitmes muusikakõrgkoolis, nüüdismuusika grupi Ensemble Inter. Contemporian asutaja. • Serialismi väljatöötaja. Seeriaks on organiseeritud ka rütm, dünaamika, artikulatsioon.

• „Struktuurid I-II“ kahele klaverile • „Haamer ilma meistrita“ kontraaldile ja 6 instrumendile-tõi heliloojale maalimakuulsuse. • „Pli selon pli“ sopranile ja sümfooniaorkestrile • „Eclat/Multiples“ löökpillideansamblile ja orkestrile. Multiples on jäetud sihilikult lõpetamata- work in progress • „Rituel´i in memoriam Bruno Maderna“ kaheksale orkestrirühmale. Paarituarvulistes osades on tempo väga aeglane , paarisarvulistes mõõdukas.

P. Boulez „ Struktuurid. I “

• Struktuurid – I • „Pli selon pli“

Karlheinz Stockhausen (1928)

• Isa oli õpetaja, ema asjaarmastajast lauljanna. Ema hukati vaimuhaiglas natside poolt. Isa jäi sõjakeerises kadunuks. • Kölni muusikakõrgkool-Frank Martin • Pariis-O. Messiaen, D. Milhaud • Koostöö Pierre Schaefferiga • Töö Kölni elektronmuusikastuudios

• Avangardse muusika juhtfiguur. • Ekperimenteeris serialismi ja aleatoorikaga, on kirjutanud väga mitmes stiilis. • Esimene helilooja, kes suutis oma teostega tõusta elektrooniliste eksperimentide tasemest kunstilise tasemeni • 1960. aastatel hakkas akustilise ja elektroonilist muusikat omavahel kombineerima. • „Gesang der Jünglinge“ -helilooja miksis kokku ühe poisi hääle mitmekordse salvestise ja elektrooniliste helide keerulised kombinatsioonid

• „Zeitmasse“(„Tempod“)- puhkpillikvintetile (aleatoorika ja serialism) • Zyklus („Tsükkel“)-löökpillimängijale (aleatoorikainterpreedid võivad valida, kas mängida ülevalt alla või vasakult paremale) „Elektronische Studie I-II“ Stockhausen "Studie II" „Kontakte“ Mixtur(elektroonilise ja akustilise muusika segunemine) • 7 -osaline ooperitsükkel “Licht: Die Sieben Tage der Woche“ • Interview • •

„ Zyklus“

Luciano Berio (1925 -2003)

• Sündis professionaalsete muusikute perekonnas • Itaalia päritolu avangardist. • 1955. a. Milaano Raadio juurde loodud eletronmuusika stuudio üks asutajaid. • Dirigent, muusikapublitsist, õppejõud erinevates koolides-Juillardi muusikakool, Harvardi ülikool jt. • Eksperimenteeris inimhäälega, avardas märkimisväärselt vokaalmuusikapiire

• „Opus number Zoo“ lugejale puhkpillikvintetile (esinejad loomakostüümides ja –maskides) • „Epifanie“- sopranile ja orkestrile. Helilooja on kasutanud katkendeid Prousti, Machado, Joyce´i, Sanguineti, Simoni ning Brechti raamatutest. • „Circles“ („Ringid“) Nii „Circles“ kui „Epifanie“ on kirjutatud Cathy Berberianile • „Sequenza III“ soolohäälele. • „Sinfonia“ kaheksale lauljale ja orkestrile • „Thema (Ommagio a Joyce)“- teadvuse vool e sisemonoloog

Iannis Xenakis (1922 -2001)

• See helilooja on erakordne nähtus vähemalt kolmel põhjusel: ta on ainus tuntud komponist, kes on hariduselt hoopis arhitekt, teiseks on ta ainus maailmakuulus 20. saj. Kreeka süvamuusika helilooja ning kolmandaks on ta ainus tuntud helilooja, kelle nimi algab X-tähega

• Rumeenias sündinud kreeka rahvusest Prantsusmaal tegutsenud helilooja oli hariduselt arhitekt. • Partituurid-meenutavad arhitektuurilisi projekte • Organiseeris 1966. a. Pariisis Automaatse ja Matemaatilise Muusika Keskuse ning USA-sse selle osakonna • Esimesena hakkas muusika kirjutamisel kasutama arvutit

• „Metastasis“ • „Persephassa“, „Pléiades“ löökpilliansamblile • „Hibiki-Hana-Ma“ 12 magnetlindile ja 800 kõlarile läbimõeldud režiiga valgusmuusika • „Polytope de Cluny“ elektroonilised kõlad on seotud ühte audiovisuaalsesse tervikusse laserprojektsioonidega.

György Ligeti (1923)

• Sündis Transilvaanias (praegune Rumeenia ala)Ungari juutide perekonnas. Looming ei jõunud publikuni stalinistliku reziimi tõttu. • 1956. a. pages helilooja Viini, töötas Kölni Raadio elektronmuusika stuudios. • Orkestraalsed klastrid. Kõik hääled on omavahel polüfooniliselt seotud, kuid ükski pole kõlaliselt eristatav. Tekivad sonoristlikud kõlamassid. Autor ise nimetab oma tehnikat mikropolüfooniaks („Ilmutused“ ja „Atmosfäärid“ orkestrile).

• Mikrorütmipolüfoonia (häppening , kus plõksus korraga 100 eri tempoga metronoomi) • Vokaalmuusikas - tekstiks häälikutest koosnev kujuteldav keel ( „Seiklused“ ) • „Lux aeterna“, „Lontano“- tonaalne harmoonia • Ooper „Suur vikatimees“ – kasutas kogu oma stiilivõtete arsenali.

• „Lux aeterna“ • „Atmosfäärid“ • Etude No. 10, "Der Zauberlehrling“

Steve Reich (1936)

• Minimalismi teerajajaid. • Ameerika helilooja. Lõpetas ülikoolis filosoofia eriala. • Ta on õppinud Aafrikas löökpille, Bali gamelanmuusikat ning on uurinud Jeruusalemmas heebrea traditsioonilisi lauluvorme.

• Faasinihketehnika „Piano Phase“, „Violin Phase“ • Video-ooperid „The Cave“ • „Different trains“ keelpillikvartetile ja lindile • „City life“

Philipp Glass (1937)

• Minimalist, ameeriklane. Lõpetas ülikoolis matemaatikateaduskonna ja filosoofiateaduskonna. • Erihuviks Ameerika põliselanike muusika. “Itaipu“ • Minimalistliku ooperi looja, portree-ooperid.

• „Einstein on the Beach“, „Satyagraha“ jt. • Dance II from Einstein on the Beach • Sünteesis ooperi-ja filmikunsti. “Monsters of Grace“

John Adams (1947)

• Ameerika helilooja • Minimalist-postminimalist. . . • Heakõlalisus - “Midagi kohutavalt võimsat läks kaduma, kui heliloojad eemaldusid tonaalsest harmooniast. Muuhulgas kadus ka publik. “ • Ooperid „Nixon on China“, „The Death of Klinghoffer“ • Viiulikontsert, Klaverikontsert, Klarnetikontsert.

• On the Transmigration of Souls "I want to avoid words like 'requiem' or 'memorial' when describing this piece because they too easily suggest conventions that this piece doesn't share. If pressed, I'd probably call the piece a 'memory space. ' It's a place where you can go and be alone with your thoughts and emotions. The link to a particular historical event - in this case to 9/11 - is there if you want to contemplate it. But I hope that the piece will summon human experience that goes beyond this particular event. "

Louis Andriessen (1939)

• Hollandi postminimalist, eksperimenteerinud nii seeria-, kollaažitehnika kui ka aleatoorikaga. • Louis Andressen • Püüd sulatada ühte n-ö kõrget ja madalat muusikakultuuri. Ta on teinud tihedat koostööd nii jazz – kui ka klassikalise koolitusega muusikutega.

• • „De Staat“ koorile ja orkestrile Muusikaline lavateos „De Materie“ De Materie - Part III - De Stijl Ooperid „Rosa“, „Writing to Vermeer“

Arvo Pärt (1935)

• Uustonaalse suundumuse üks väljapaistvamaid esindajaid maailmas. • Tallinna konservatoorium, prof. Heino Eller • Alustas neoklassitsistlike teostega, millele järgnes avangardismi periood • Esimene Eesti helilooja, kes kirjutas dodekafoonilise teose - 1. sümfoonia, „Perpetuum mobile“ • Kollaažtehnika “Kollaaž teemale B-A-C-H“ • Tšellokontsert „Pro et contra“ • Tintinnabuli-muusika - uustonaalne periood.

• „Ma otsin sellist helide kontsentratsiooni astet, nagu igal rohuliblel oleks lille staatus“ • See on rahu ja lihtsuse muusika • Religioosne temaatika polnud tollases Nõukogude Liidus soositud ning eneseteostusvõimalused jäid heliloojale kitsaks, emigreerus 1980. a. Lääne –Berliini. • Tintinnabuli-stiilis : „Pari intervallo“, „Fratres“, „Tabula rasa“ • Sakraalmuusika „Litaania, „Kanon pokajanen“

• Fratres • Tabula rasa • Für Alina