Pilte 20 sajandi I poolest ERNEST HEMINGWAY TPL

Pilte 20. sajandi I poolest ERNEST HEMINGWAY TPL

Ernest Hemingway (1899– 1961) Ameerika prosaist, arvukate romaanide, lühijuttude, reisikirjade ja reportaažide autor (töötas ajalehtede kirjasaatjana). Nobeli preemia 1954.

Beebi-Hemingway pärines Chicagost. Arstist isalt päris kiindumuse sporti ja raskemeelsuse. Hemingwayde perekond aastal 1905, Ernest on paremalt esimene.

Noor Hemingway Milanos Hemingway osales vabatahtlikuna I maailmasõjas, elas 20. aastail Pariisis, kust käis reporterina Kreeka. Türgi sõjas, Saksamaal ja Itaalias, viibis sõjakorrespondendina Hispaania kodusõjas (19361939), nii rindel kui tagalas.

Haavatud Hemingway

Passipilt 1921. aastast Ernest Hemingway

Ernest ja Hadley Hemingway, 1922 1921. aasta sügisel sõitis Hemingway oma naisega Pariisi. Seal tutvus ta mõjuka seltskonnaga, teiste hulgas Ezra Pound, Gertrude Stein, Francis Scott Fitzgerald. Seda aega kajastab mälestusteraamat “Pidu sinus eneses”. Pariisi-perioodil ilmusid Hemingway esimesed ilukirjanduslikud teosed. Tuntuse tõi romaan “Ja päike tõuseb” (1926).

Hemingway Hispaanias: kohvik Pampalonas, 1925 Hemingway reisis palju, tundis hästi Hispaaniat, härjavõitlust, käis Aafrikas safaril.

Perekond Hemingway aastal 1926: Ernest, Hadley ja Bumby (mõni kuu enne lahutust)

Ja päike tõuseb (1926) The Sun Also Rises "Teie kõik olete kadunud sugupõlv. " Vestlusest Gertrude Steiniga Selle romaani järel hakati I maailmasõjas osalenud noori nimetama kadunud sugupõlveks (Lost Generation). Autor kujutab noori, kelles sõja koledused ja mõttetus on hävitanud lootused ja usu tulevikku, kelle hing oli laastatud, kes ei suuda leida elu mõtet ja kes tapavad aega kõrtsides elu põletades. Hemingway elas raamatu kirjutamise ajal Pariisis.

Hemingway Pariisis, 1924

Ernest ja Pauline Hemingway, Pariis, 1927 Hemingway jõudis elu jooksul abielluda neli korda.

Hüvasti, relvad (1929) A Farewell to Arms kadunud sugupõlve romaan Teose kangelane leitnant Frederic Henry on nagu teose autorgi vabatahtlik Itaalia rindel. Saanud haavata ning veendunud sõja mõttetuses, ta deserteerib. Koos oma armastatu Catherine'iga põgeneb ta neutraalsesse Šveitsi. Kuid sealgi ei säästa teda saatus: Catherine sureb sünnitusel. Inimene ihuüksi vastamisi saatusliku, paratamatu kurjaga, mida kehastavad nii ühiskondlikud kui ka kosmilised jõud, ─ selline on Hemingway kangelane.

Hemingway ja Pauline oma Key Westi kodus Californias

Hemingway safaril, 1934

Hemingway safaril

Hemingway Hispaania kodusõjas, 1937 Hemingway koos taani filmitegija Joris Ivensi ja Ludwig Renniga (saksa kirjanik rahvusvaheliste vägede ohvitseri rollis).

Kellele lüüakse hingekella (1940) For Whom the Bell Tolls Romaan Hispaania kodusõjast, milles Hemingway ise osales.

Hemingway ja tuunikala

Hemingway perega, 1935 Ernest, Pauline, Bumby, Patrick , Gregory ja hulk surnud marliine

Hemingway ja haide söödud marliin

Hemingway ja marliin

Hemingway poegadega Kuubal, 1942– 1943. Hemingway ja ta pojad Patrick (vasakul) ja Gregory koos oma kolme kassiga u 1942– 43. Hemingwayd pidasid Kuubal kasse aastail 1942– 1960.

Hemingway II maailmasõjas Hemingway koos kolonel Charles (Buck) T. Lanhamiga Saksamaal, 1944 Pärast lahingut Hürtgenwaldis jäi kirjanik kopsupõletikku.

Hemingway oma jahi pardal, 1950

Vanamees ja meri (1951 -1952) The Old Man and the Sea See lühiromaan jäi autori viimaseks suurteoseks. Teos ei ole pelgalt ühe Kuuba kaluri kurva lõpuga püügiretke kirjeldus, vaid mitmeplaaniline ja -tähenduslik allegooria, mis kujutab inimest tema eluvõitluses, eriti aga inimese ja looduse igipõlist vastandlikkust ja samal ajal ka ühtekuuluvust. Hemingway pälvis Pulitzeri preemia (1953) ja Nobeli kirjanduspreemia (1954)

Hemingway ja hispaania matadoor Antonio Ordonez

Poksiv Hemingway

Hemingway lühijutukogumikud: • “Meie päevil” (1923, täiendatud trükk 1925), • “Mehed naisteta” (1927) • “Võitja ei saa midagi” (1933). Hemingway Havannas

Hemingway ja Gary Cooper Sun Valley’s aastal 1959 Hemingway ja filminäitleja Gary Cooper sõbrunesid 1943. aastal, kui Cooper mängis filmis “Kellele lüüakse hingekella” Robert Jordanit

Hemingway Ida-Aafrikas, 1954

Elu lõpu poole elas kirjanik Kuuba saarel. 1960

“Drinking is a way of ending the day. ” (E. Hemingway)

Parandamatult haigena lõpetas Hemingway elu enesetapuga. Ernest Hemingway (tagaplaanil)

Pidu sinus eneses (ilmus 1964) A Moveable Feast Hemingway mälestusteraamat 1920. aastate Pariisist “Kui sul on elus hästi vedanud ja sa oled noore mehena elanud Pariisis, siis jääb ta sinuga, kus sa ka oma ülejäänud elupäevad veedad, sest Pariis on pidu sinus eneses. " Ernest Hemingway ühele sõbrale, 1950

Hemingway stiil Maailmakuulsuse tõi Hemingwayle tema selgust, lihtsust ning sügavust taotlev stiil: see on otseütlev, kohati räme, äärmiselt lakooniline, pearõhk on alati alltekstil. Kirjanik on seda võrrelnud jäämäega, millest ainult üks kaheksandik veest välja ulatub, kuid rõhutanud sealjuures, et kirjanik peab ise ka väga hästi tundma seda, mis ütlemata jätab.

Hemingway

Hemingway teosed eesti keeles � � � � "Francis Macomberi lühike, õnnelik elu" (novell), ilmunud koos Rafael Sabatini lühijutuga "Veneetsia mask"). J. Loosalu kirjastus, Tallinn 1937, 48 lk "Jumalaga, relvad!" (romaan). Tõlkinud Jüri Variste. Sari Sõjaromaane ja memuaare, Eesti Kirjastuse Kooperatiiv, Tartu 1937, 320 lk "Jumalaga, relvad!". Tõlkinud V. Ristkok (= Valve Saretok), Orto, Toronto 1955, 270 lk "Vanamees ja meri" (lühiromaan). Tõlkinud Ellen Laane. ERK, Tallinn 1957, 104 lk "Mehed ilma naisteta" (novellid). Tõlkinud Johannes Seppik, LR 1959, nr 39, 52 lk "Ja päike tõuseb" (romaan). Tõlkinud Valda Raud. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1961, 214 lk; 2 trükk: ER 1978; 3. trükk: Pegasus, Tallinn 2007 "Kilimandžaaro lumi" (novell, tõlkinud Lia Rajandi) – raamatus "Broadway öö" (valimik ameerika novelle), Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1962, lk 51– 77 "Aafrika haljad künkad". Tõlkinud Juhan Lohk. Sari Maailm ja mõnda, Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1963, 224 lk

Hemingway teosed eesti keeles � "Pidu sinus eneses". Tõlkinud ja järelsõna: Enn Soosaar. LR 1965, nr 29/31, 156 lk; 2. trükk: Kupar 1993; 3. trükk: Pegasus 2010 � "Francis Macomberi üürike õnn" (valitud lühijutud). Tõlkinud Juhan Lohk, Eesti Raamat, Tallinn 1965, 384 lk � "Kellele lüüakse hingekella" (romaan). Tõlkinud Enn Soosaar; järelsõna: Konstantin Simonov. Eesti Raamat, Tallinn 1970, 528 lk, 2. trükk 1977 � "Hüvasti, relvad!" (romaan). Tõlkinud ja järelsõna: Enn Soosaar. Eesti Raamat, Tallinn 1983, 270 lk; 2. trükk: Pegasus 2008 � "Vanamees ja meri". Tõlkinud ja järelsõna: Enn Soosaar. Eesti Raamat, Tallinn 1985, 88 lk; 2. trükk: Pegasus 2007 � "Kellel on ja kellel pole" (romaan). Tõlkinud Mart Kangur, Kupar, Tallinn 2001, 232 lk � "Üle jõe ja puude varju" (romaan). Tõlkinud Henn Käämbre, Sari Pegasuse klassika, Pegasus 2008, 308 lk � "Saared hoovuses" (romaan). Tõlkinud Henn Käämbre. Sari Pegasuse klassika, Pegasus 2010, 558 lk � "Eedeni aed” (romaan). Tõlkinud Henn Käämbre. Sari Pegasuse klassika, Pegasus 2011, 280 lk