Riik Leif Kalev Avaliku iguse magistrikursus Kolm lhenemisviisi

Riik Leif Kalev Avaliku õiguse magistrikursus

Kolm lähenemisviisi riigile Sotsioloogiline: riik on ühiskonnarühmade kogum Õiguslik: kindla maa-ala ja rahvaga sõltumatu üksus, mida iseloomustavad avaliku võimu korraldus ja jõumonopol. Struktuurfunktsionaalne: masin/mehhanism poliitiliste otsuste elluviimiseks (väärtuste autoriteetseks jagamiseks ühiskonna heaks)

Riigi funktsioonid politoloogias 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. Huvide liigendus Huvide koondamine Poliitiline sotsialiseerimine Poliitiline kommunikatsioon Õigusloome Õiguse rakendamine Vaidluste lahendamine

Riigi tegevuse ulatus ® Konservatiivne riigikäsitlus – minimaalriik ® Liberaalne riigikäsitlus – piisavalt sekkuv riik ® Radikaalne riigikäsitlus – maksimaalne riik

Modernse riigi sidususe tegurid n n Modernne riik territoriaalse ja intellektuaalse sidususe ruumina, mis kujuneb erinevate toimijate ühiskonnaja riigiprojektide koondtulemina (Giddens, Jessop, Taylor), ühise avalikkussfäärina (Habermas) Riigiinstitutsioonide eriline roll “riigi ehitajatena” ja legitiimsusvajadus (Weber, Elias, Mann, Giddens) Riigiehitamine (16. -18. saj) ja rahvusriigi ehitamine (19. -20. saj) Lääne-Euroopas: riigiaparaadi areng ning sidususe/osalemise teke (Raadschelders) Riik uusajal kujunenud erilise rahustatud (patsifikeeri -tud) territoriaalse ühtluse poliitilise vormina (Schmitt)

Kodaniku ja valitsuse suhete areng Periood 16. -18. saj 19. -20. saj Üldiseloomustus Riigiloome Rahvusriigi ehitamine Valitsemistüüp Kaudne Otsene Keskvalitsuse sihistatus Väljapoole Sissepoole Kodanikuosalus Väljundiline Sisendiline Avalikud kulud Sõjapidamiseks Heaoluks Kodaniku roll Kodanikukohustused Kodanikuõigused Võimalik tulem Imperiaalne voha Nõudluse ülekoormus

Riigikäsitluste ajaline areng n n n Absolutism 16. -18. saj. Jumalast pühitsetud valitseja jumaliku maailmakorra asemele. Ühtne riik ja valitsus Suveräänikäsitluse muutumine 17. -18. saj. Rahvas jumalast pühitsetud valitseja asemele Liberaalne õigusriik 18. -19. saj. Inimeste vabadusruum riigivõimu iseloomust sõltumata. Inimõigused Demokraatlik õigusriik 19. -20. saj. Inimeste võimalus kujundada riigivõim, st valida riigivõimu kandjad Sotsiaalne õigusriik 20. -21. saj. Inimeste võimalus inimväärseks eluks ja oma võimete väljaarendamiseks

Maailmastumise väljakutsed n n Võimu koondatus: modernsus tähendas teisenemist sõdivatelt riikidelt end kaitsvatele riikidele, ent nüüd on küsimärgistunud kõigi riikide võime oma elanikke kaitsta Jõukuse koondatus: muutust kaubandus-keskselt riigilt modernsele arenguriigile ähvardab nüüd majanduslik maailmastumine Kultuuri koondatus: kujutluskogukondadest arenenud modernsed rahvusriigid seisavad nüüd vastakuti kultuurilise killustumisega Sotsiaalne koondatus: modernset üleminekut demokraatlikku heaoluriiki asendab üha enam sotsiaalne segadus

Õigusliku käsitluse eetos n Riigi õiguslik käsitlemine võib põhineda järgmistel sisulistel vaatenurkadel: Riik rahvast kui suverääni realiseeriva kehamina n Riik avaliku võimuna (selle teostamise tarindina) n Riik juriidilise isikuna (organisatsioonina) n Riik maailmaareeni põhitoimijana, suveräänsuse kandjana teatud maa-alal n Riik tugevama õigust (sundi) teostava masinavärgina n

Riigi tähendus õigusele n Riik on tarind (konstruktsioon), mille abil ühiskondlik võim muutub õiguslikuks võimuks n n n Osalt saab ühiskondlikust võimust avaliku võimu institutsioonide ja ametikandjate kasutatav avalik võim, osalt üksikisikute ja õigussubjektide subjektiivsed õigused, mida tagab vajadusel riigivõimu sund Ühiskondlik võimuvõitlus muundub riigis suuresti võitluseks õigussüsteemi sisu üle Riik kui suveräänne sundühendus ja riik kui avaliku võimu tehnilise korraldamise mehhanism (sh juriidiline isik)

Ultima ratio põhimõte n Ultima ratio e. otsustav põhjendus – õigusnormid väljendavad kodanike läbikaalutud üldhuve ja kaaluvad üles kitsad isiklikud huvid: Moraalne autoriteet – tuleneb legitiimsetest õigusloomemenetlustest demokraatias n Tagatus sunniga – kõikides režiimides, väljendub riigi põhimõttelises vägivallamonopolis (eraturvakäitised on lõppkokkuvõttes marginaalse mõjuga), reaalses sunniähvarduses ja mõjutamise tegelikus teostamises n

Jurisdiktsioon n Ultima ratio võimu omamine. Põhiliselt seotud alaga, ent mitte alati (kohtumõistmisõigus ja immuniteet e. puutumatus: täielik ja piiratud, suverääni ja diplomaadi) n n Seadusandlik jurisdiktsioon Täidesaatev jurisdiktsioon Kohtulik jurisdiktsioon Kriminaaljurisdiktsioon: n n n Alapõhimõte (kui on teostatud riigi alal) Kodakondsuspõhimõte (kui vähemalt üks osapool on riigi kodanik) Passiivse isiku põhimõte (kui kannatanu on riigi kodanik, vaieldav) Kaitse põhimõte (kui on erilise tähtsusega riigi püsimisel) Universaalsuse põhimõte (igal riigil jurisdiktsioon teatud kuritegude üle, nt inimsusevastased kuriteod)

Riigi tunnused n 1933. a. Montevideo konventsiooni kohaselt: Rahvas e. alaline elanikkond (vähemalt mingi osa elanikkonna püsiv ühendus alaga) n Kindlaksmääratud ala (kontroll vähemalt territooriumi tuumiku üle) n Valitsus (peab suutma teostada tõhusat kontrolli ala üle, va õigusvastase agressiooni jms korral) n Rahvusvaheline subjektsus (võime astuda suhetesse teiste riikidega vähemalt põhimõttelise võimalusena) n

Riik organisatsioonina Riigil on: 1) kõik tüüpilise organisatsiooni tunnused 2) võime moodustada teiste võrdväärsete subjektidega rahvusvahelisi ühendusi ja teatud juhul sanktsioneerida siseriiklike subjektide ühenduste loomist (nt. Assembly of European Regions) Organisatsioon tähendab sisemiselt süsteemset ja struktureeritult korraldatud ühikut eesmärgipäraseks tegutsemiseks.

Riik erilise organisatsioonina Põhitunnused täna: n ala (territoorium) n rahvas n avalik võim n (sõltumatus e. suveräänsus) Põhitunnused Vana. Kreekas: n ala n elanikkond n valitsusvõim riigivõimu suveräänse aparaadina

Suveräänsuse mõiste n Poliitilises koosluses on lõplik ja täielik võimukandja (authority) ning väljaspool seda pole veel lõplikumat ja täielikumat n n Suveräänsuse välimine külg: westfaalilike lõpliku võimuga rii-kide konkurents (subjektsus rahvusvaheliste suhete süsteemis) Suveräänsuse sisemine külg: westfaaliliku lõpliku siseriikliku õigusvõimu nõue ja suutlikkus seda teostada avaliku võimu aparaadi kaudu teatud alal teatud rahva suhtes: poliitiline ja õiguslik korraldus, sh halduskorraldus, teabekorraldus, jälgimisvahendid, maksustamine, arvepidamine, sotsiaalse kontrolli tehnoloogiad

Võim Max Weberi järgi ® Võim tähendab igasugust võimalust sotsiaalse suhte raames teostada oma tahet, vaatamata vastuseisule ja sõltumatult sellest, millele niisugune võimalus rajaneb ® Võim on võimalus peale suruda oma tahet teiste käitumisele ® Võim on tõenäosus, et käsku täidetakse

Domineerimine Weberil Domineerimine tähendab võimalust leida kuulekust teatud korralduse suhtes antud isikute poolt, sõltumata sellest, millele selline võimalus rajaneb n Domineerimise all tuleb mõista olukorda, kus ühe poole väljendatud tahe (korraldus) soovib mõjutada ja tegelikkuses ka mõjutab teise poole tegevust selliselt, et see kulgeb sotsiaalselt arvestataval määral nii, nagu oleks teine pool võtnud korralduse sisu selle sisu enda pärast oma tegevuse aluseks n

Autoriteedi ideaaltüübid Weberil Domineerimine e autoriteet: ® traditsiooniline: harjumus ® karismaatiline: juhi isikuomadused ® ratsionaal-legaalne: mõistuskaalutlused n Legitiimsele võimule allutakse vähemalt osaliselt, seetõttu, et (alluv) toimija peab seda teatud mõttes kohustuslikuks või ideaalseks n n Weber: legaal-ratsionaalse domineerimise ilmumine on moderniseerumise kaasnähe ja oluline alge Weber: karisma argistumine: tavaliselt traditsiooniliseks

Legitiimsus ® Legitiimsus: siduvana käsitlemise maine ® Legitiimsus (tunnustatus) erineb legaalsusest (seaduslikkusest) Tunnustatus võib olla: ® rahva poolehoid, toetus ® rahva vastuseisu puudumine, leppimine

Välimine suveräänsus n Riik omandab rahvusvahelisõigusliku tähenduse, kui ta on täieõiguslik/tunnustatud osaline riikide süsteemis n Modernse riigi suveräänsus sõltub algusest peale refleksiivselt jälgitud riikidevaheliste suhete komplektist. „Rahvusvahelised suhted” ei seo valmiskujul riike, mis suudaksid oma suveräänsust säilitada ka ilma nendeta – nad on alus, millel põhineb rahvusriikide toimimine. (Giddens 1985: 263 -264) n

Riigi ala e. territoorium 1) maakera pinna osa (maismaa) n 2) akvatoorium: n siseveekogud: jõed, järved, kanalid jne. n territoriaalmeri koos selle all oleva n 3) mandrilavaga n 4) nende all olev maapõu n 5) nende kohal olev õhuruum n 6) tinglikult riigi alaks loetavad objektid n

Riigi tinglik ala Avamere põhja pandud rajatised (kaablid, torujuhtmed jt. ) ja avameres talle kuuluvad rajatised (tuletornid, naftapuurtornid jne. ) n Riigi registrisse kantud õhu- ja kosmosesõidukid n Riigi lipu all sõitvad laevad n Sõjalaevad ja -lennukid igal pool, kus nad ka ei viibiks n Kauba- jt tsiviillaevad ja -lennukid (avamerel ja neutraalses õhuruumis) n

Riigipiir Piiritleb jurisdiktsiooni ulatuse ruumis. Tähistus, millega dokumentaalselt (ametlik kaart, piirilepingud) ja looduses märgitakse riigi territoriaalse ülemvõimu kehtivus ruumis. Tähistamise aluseks on: looduslikud pinnavormid (õigusteoorias loomulikud piirid) n inimese rajatud tehislikud tähised looduses (kunstlikud piirid) n

Riigi jurisdiktsiooni alla ei kuulu n n n Teiste riikide välisesindused (diplomaatiline puutumatus e. immuniteet) Teiste riikide sõjaväebaasid Teiste riikide sõjalaevad riigi sadamates ja territoriaalvetes, va. agressioon Teiste riikide sõjaõhusõidukid riigi õhuruumis, kui nad kasutavad ülelennuluba määratud õhukoridoris Teised õigusliku erirežiimiga alad nii ajalooliselt (asundus e. settlement, konsulaarjurisdiktsioon) kui tänapäeval

Territoriaalse suveräänsuse tekkimise viisid 1 Juurdekasv e. akretsioon (accertion) – loomulik lisandumine inimtegevuse või looduse toimel n Loovutamine e. tsessioon (cession) – lepinguga, nt rahulepingud, asumaade iseseisvumine n Hõivamine e. okupatsioon (occupation) – õiguslikult mõjusalt on võimalik hõivata vaid eikellegimaad (terra nullius), mis hetkel Maal puudub. Avastamine pole piisav, vaja on ala tõhusat hõivamist mõistliku aja jooksul n

Territoriaalse suveräänsuse tekkimise viisid 2 n n n Igamine e. põlistamine e. preskriptsioon (prescription) – õiguspäratu hõivamise legitimeerumine aja jooksul, eesmärgiga tagada rahvusvaheline stabiilsus. Kui endine suverään on alles, on vaja tema nõusolekut Vallutamine e. anastamine e. anneksioon (subjunction, conquest) – ala omandamine jõuga, pole tänases rahvusvahelises õiguses tunnustatud Õigusotsustus e. adjudikatsioon (adjudication) – ala loovutamine/omandamine rahvusvahelise kohtu, vahekohtu vm. ühenduse otsuse alusel