IGUSE ALUSED FLGR 04 450 3 EAP Tsiviiliguse

ÕIGUSE ALUSED FLGR. 04. 450 3 EAP Tsiviilõiguse üldosa, 10. 2018

Tsiviilseadustik 1. Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS, 2002) 2. Asjaõigusseadus (AÕS, 1993) 3. Võlaõigusseadus (VÕS, 2002) 4. Perekonnaseadus (PKS, 2010) 5. Pärimisseadus (Pär. S, 2009)

Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) Reguleerib: • Tsiviilõiguse üldpõhimõtted • Tsiviilõiguslikest suhetest osavõtvate isikute õiguslik seisund • Esemed • Tehingud • Esindamine • Tsiviilõiguste teostamine (sh aegumine, hädaseisund, hädakaitse)

Tsiviilõiguse põhimõtted • Olulisim: privaatautonoomia ehk otsustamisõigus suhete kujundamisel • Lepinguvabaduse põhimõte: kas, kellega, mis tingimustel, mis vormis (erand: nt avalikud teenused) • Lepingute siduvuse põhimõte ehk pacta sunt servanda (erand: VÕS § 97, samuti pettus, eksimus, ähvardus) • Tsiviilõigusnormide dispositiivsus: võimalus normidest poolte kokkuleppel kõrvale kalduda, v. a. kui see on selgesõnaliselt keelatud avalikes huvides vs imperatiivsus (range kohustuslikkus võimaluseta kõrvale kalduda) • Mõistlikkuse põhimõte (VÕS § 7) : mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud mõistlikuks peavad (nt kohustuse täitmise viisi, koha, aja kindlaksmääramisel) • …?

Seaduse tõlgendamine TsÜS § 3. Seaduse tõlgendamine • Seaduse sätet tõlgendatakse koos seaduse teiste sätetega, lähtudes seaduse sõnastusest, mõttest ja eesmärgist. • Tõlgendusmeetodid: • Grammatiline • Süstemaatiline • Teleoloogiline • Ajalooline + õiguse analoogia

Tsiviilõigussuhe • Tsiviilõigussuhted on tsiviilõigusega reguleeritud õigussuhted tsiviilõiguste kandjate ehk isikute (subjektide) vahel • Tsiviilõigussuhte sisu on selles osalevate isikute konkreetsed subjektiivsed õigused ja kohustused

Subjektiivsed tsiviilõigused Tsiviilõigused jagunevad varalisteks ja mittevaralisteks (ehk isiklikeks õigusteks): 1) Rahaliselt hinnatavad õigused: eelkõige lepingulised nõuded, aga ka pärimisõigusest ja perekonnaõigusest tulenevad nõuded 2) Isiklikud õigused: nt inimese au, nimi, kujutis, eraelu puutumatus vmt

Nõue ehk nõudeõigus Nõue on isiku subjektiivne õigus nõuda teiselt millegi tegemist või tegemata jätmist Nõude alus võib tuleneda kas seadusest või tehingust Nõuded võivad olla: asjaõiguslikud (õigus nõuda asi võõrast valdusest välja) perekonnaõiguslikud (õigus nõuda ülalpidamist) pärimisõiguslikud (õigus nõuda pärandi üleandmist) võlaõiguslikud (õigus nõuda lepingu täitmist) Vastuväide – vastuargument nõudele

Tsiviilõigussuhte subjektid: Füüsilised ja juriidilised isikud • „Isik“ tsiviilõiguse tähenduses võib olla nii inimene, äriühing või muu juriidiline isik (TsÜS § 24) • Füüsiline isik on inimene • Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt • Otse seaduse alusel (nt Tartu Ülikooli seadus) • Äriseadustiku sätete alusel (aktsiaselts, osaühing) Eraõiguslikud juriidilised isikud on loodud erahuvides (TsÜS § 25 lg 1) Avalik õiguslikud juriidilised isikud on loodud avalikes huvides (TsÜS § 25 lg 2)

Asjaõiguse olemus ja põhimõtted Asjaõigus kui eraõiguse haru reguleerib õigussuhteid, mis on suunatud asjadele (asjaõiguslikud õigussuhted) Põhilised küsimused: 1) Kuidas tekib omand (jt asjaõigused) ehk kellele kuuluvad asjad; 2) missugused õigused on isikul asjade suhtes; 3) kuidas saab isik talle kuuluvaid õigusi kaitsta.

Asjaõiguse põhimõtted • Asjaõiguse liikide ammendava loetelu põhimõte (numerus clausus) • Määratletuse ehk spetsiaalsus põhimõte: asjaõigus kehtib konkreetsele asjale mitte asjade kogumile • Abstraktsioonipõhimõte: müügileping+ asjaõigusleping (tavapäraselt ühtse aktina) • Avalikkuse põhimõte: vallasasjadel valdus, kinnisasjadel kinnistusraamat

Esemed ja vara TsÜS § 48. Eseme mõiste Esemeks on asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks (st. õiguslikus mõttes üleantavad, omandatavad, vallatavad või kasutatavad ning millel on inimestevahelises suhtlemises omistatud väärtus). TsÜS § 66. Vara mõiste Vara on isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum, kui seadusest ei tulene teisiti.

Omand PS § 32 omandipõhiõigus AÕS § 68 lg 1 Õigus vallata, kasutada ja käsutada, kinkida, loobuda… Omandi ülemineku kolm tingimust: Omand üleminekuks ühelt isikult teisele peab olema täidetud kolm tingimust: 1. asja füüsilise valduse üleandmine. Kinnisasja puhul: kanne kinnistusraamatusse 2. kokkulepe omandi ülemineku kohta (asjaõiguslik tehing ehk käsutus). Kinnisasja puhul nõutud notariaalne vorm (vt AÕS § d 92– 94) 3. Käsutusõiguse olemasolu. Üleandja peab olema õigustatud isik (omanik või tegutsema omaniku nimel ja heakskiidul) • • •

Omandamine kokkuleppeta 1) Asja leidmine: tingimusel, et on täidetud seadusest tulenevad kohustused: teha ühe aasta jooksul mõistlikke pingutusi asja omaniku otsimiseks ja leidu mitte varjata, samuti teatada üle 50 euro väärtusega leiust politseile (vt AÕS § d 98– 101) 2) Peidetud vara omandamine: kõik kinnistu seest leitu kuulub kinnistu omanikule (vt AÕS § d 103– 104). 3) Omandamine igamise teel: vallasasja omanikuks on võimalik saada ka seeläbi, kui hoida asja enda käes viis aastat järjest nagu omanik, seejuures ise teadmata, et tegelikult ei olda omanikuks saadud (vt AÕS § d 110– 1141).

Valdus • AÕS § 32 kohaselt on valdus tegelik võim asja üle. Valdaja on isik, kelle käes asi on või kel on muul viisil asjale juurdepääs ja võimalus teostada asja üle oma võimu.

Intellektuaalomand • Intellektuaalomand ei ole käegakatsutav, vaid tähendab õigusi inimese vaimse tegevuse tulemusele (nn mõttetöö viljade kaitse) • • • Teosed Leiutis > patent või kasulik mudel Tähised (nt kaubamärgid, tunnuslaused) Tööstusdisain (tähekuju, muster vmt) Gegraatilised tähised (Parma sink, Värska vesi)

Kontrollküsimused • • • Mis vahe on mõistetel „eraõigus“ ja „tsiviilõigus“? Mida tähendab normi dispositiivsus? Kas osaühing on „isik“? Mis vahe on mõistetel „asi“ ja „ese“? Kas inimese keha saab olla õiguse esemeks? Kas õigus on asi? Kas tsiviilõigusliku suhte subjektiks saab olla juriidiline isik? Kas tsiviilõiguse mõttes on surnu käsitletav isikuna? Kas juriidiline isik saab olla õigusvõimeline? Millal ma saan ostetud maja omanikuks? a) lepingu sõlmimisel b) kande tegemisel kinnistusraamatusse.

Kodus lugemiseks: • Reinsalu. Lepingukeele keerukus. Õiguskeel 2012/2.