RIIK kui maailma poliitilise kaardi kujundaja RIIK n

RIIK kui maailma poliitilise kaardi kujundaja

RIIK n n . . ON ühiskondlike gruppide (indiviidide) kogum, mis eksisteerib lähtuvalt teatud ühiskondlikest vajadustest kujunenud organisatsioonist ja protseduurireeglitest ning omab selgelt määratletud juhtimis- struktuure …ON kindla territooriumiga sõltumatu üksus

Riigi mõiste tuli kasutusele uusajal (1500 – 1914/1918) n Enne olid terminiteks: politeia –Vana Kreeka linnriik civitas – Vatikan res publica –Vana Rooma vabariik

Riigi tunnused: 1. Maaala 2. Kodanikkond 3. Majanduslik tegevus 4. Sotsiaalsüsteem. Transpordisüsteem 5. Rahvusvaheline tunnustus 6. Valitsus

Maailmas 194 riiki (2008 a. seisuga) De jure – ametlikult De facto – tegelikult (nt. Tšetšeenia, Tiibet, Balti riigid 1940 -1991, Lõuna. Ossetia, Abhaasia jpm. ) n

Rahvaste enesemääramise õigus Kuulutati välja Pariisi rahukonverentsil 1919. -1920 a Igal rahval on õigus määrata oma riigi eksisteerimise vorm ja poliitiline staatus, luua poliitilisi institutsioone ja arendada oma äranägemise järgi majandust ja kultuurielu.

Sõltuvad alad (~ 60) n n mõne riigi territooriumi lahutamatud osad (nt. Ahvenamaa, Gröönimaa, Fäärisaared, Aruba, Sotimaa, Gröönimaa, Gibraltar jpm. ) Enamjaolt liiga väikesed, kauged või nõrgad iseseisva riigi moodustamiseks

Riigi piir n n n Maapiir – määratud rahvusvahelise lepinguga Merepiir – määrab riik ise (3 -12 miili) Õhupiir –kulgeb maa - ja merepiiri kohal.

VIISA n n . . luba riiki siseneda. Transiit , turisti, äri, ajutine, tudengi, töö-puhkuse, diplomaatia, ajakirjaniku, immigrantviisa jpm

Schengeni tsoon (24 riiki) n n piirikontroll puudub: Belgia, Prantsusmaa, Saksamaa, Luksemburg, Holland, Itaalia, Portugal, Hispaania, Kreeka, Austria, Island, Norra, Rootsi, Taani, Eesti, Läti, Leedu, Tšehhi, Ungari, Malta, Poola, Slovakkia, Sloveenia ja Soome Soovivad ühineda: Bulgaaria, Rumeenia, Sveits.

RIIKIDE LIIGITUS n n n Suurriigid - Hiina, Jaapan, Prantsusmaa, Saksamaa, SB, USA, Venemaa Väikeriigid ja kääbusriigid- nt. Liechtenstein, Nauru, Andorra jpm Linnriigid- Vatikan, Monaco, San Marino ja Singapur

Pindalalt suurimad riigid 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. Venemaa 17 075 tuh/km² Kanada 9958 tuh/km² USA 9629 tuh/km² Hiina 9572 tuh/km² Brasiilia 8547 tuh/km² Austraalia 7692 tuh/km² India 3287 tuh/km² 130. Eesti 45 227 km²

Rahvaarvult suurimad riigid Hiina 1330 mln/el 2. India 1148 mln/el 3. USA 303 mln/el 4. Indoneesia 237 mln/el 5. Brasiilia 196 mln/el 6. Pakistan 172 mln/el 7. Bangladesh 153 mln/el 8. Venemaa 140 mln/el 150. Eesti 1 307 000 el 1.

ENKLAAV n . . e. riik või selle osa mida ümbritseb täielikult teise riigi territoorium Lesotho kuningriik Alaska

Riigi territooriumi kuju eripära n n n Mõjutab majanduslikku käitumist Tšiili –põhjast lõunasse 4300 km, idast-läände 150 -355 km Indoneesia – 13 677 saart, 1500 asustatud Tšiili

RIIKIDE MAJANDUSSÜSTEEMID

Majandussüsteemid n n Tavamajandus Plaani e. käsumajandus Turumajandus Segamajandus

Majandusvabaduse indeks n n n Näitab mil määral riigi poliitikad ja institutsioonid toetavad majandusvabadust. tugineb erinevatel kriteeriumitel (avatus konkurentsile, võimalus kaupu vahetada, reisida, valitsuse suurus jm) I koht Hongkong II koht Singapur 12 koht Eesti

RIIKIDE ARENGUTASEME NÄITAJAD

RIIKIDE ARENGUTASEME NÄITAJAD Rahvamajanduse koguprodukt (RKP ingl. GNP) RKP– aasta jooksul riigi tootmisressurssidega toodetud kaupade ja teenuste kogumaksumus, millele on juurde arvatud ekspordi ja impordi saldo. Sisemajanduse koguprodukt (kogutoodang) (SKP või SKT ingl. GDP). SKP(SKT) – aasta jooksul riigi majandusterritooriumil toodetud kaupade ja teenuste turuväärtus.

SKP(SKT) leidmise meetodid n n n tootmise meetodil, mille aluseks on kogutoodangust vahetarbimise mahaarvamine; tarbimise meetodil, kus aluseks on lõpptarbimine, investeeringud ja ekspordi-impordi saldo; sissetulekute meetodil, mille puhul leitakse SKP järgmiste komponentide summana: hüvitised töötajatele, põhivara kulum, tootmis- ja impordimaksud (neto), tegevuse ülejääk ja segatulu.

SKP kasutamisel majandusindikaatorina peab arvestama: · SKP hõlmab ainult lõpptarbimist; · SKP hõlmab ainult riigi territooriumil toodetud kaupu; · SKP kasvu võib mõjutada inflatsioon; – Jooksev- ja püsivhinnad · Rahvastikumuutusi – per capita SKP · Kvaliteedimuutusi; · SKP ei hõlma tarvitatud kaupu; · Kahjulikud kaubad ja teenused sisalduvad SKP-s; · Turuvälist tootmist.

Maailmapanga riikide klassifikatsioon =Madala sissetulekuga riigid =Keskmisest madalama sissetulekuga riigid =Keskmise sissetulekuga riigid =Kõrge sissetulekuga riigid

Inimarengu indeks IAI Osakomponendid: =rikkus (SKP elaniku kohta); =haritus (kirjaoskuse tase pluss kooliskäimise võimaldamine ja tarve); =elu kestus (sünniaegne ootus).

Inimarengu indeks n n n Ühtse näitarvu saamiseks nende lähteandmete alusel arvutatakse esmalt eraldi eluea, harituse ja elatustaseme osaindeksid. Nende sisu võib selgitada järgmise kujundiga: piltlikult osaleksid maailma riigid nagu kolmes (pikaealisuse, harituse ja elatustaseme) lõputus võidujooksus, kus edukust mõõdab läbitud distantsiosa pikkus. Distantsi alg - ja lõpp-punktid (pigem küll vahefinišid) on valitud sellised, et nende vahele jäävad kõik maailma riigid veel pikaks ajaks. 0 ja 1 vahele jääv osaindeks näitab, kui suure osa "võistlusmaast" üks või teine riik on läbinud. Inimarengu indeks leitakse kolme osaindeksi aritmeetilise keskmisena.

Inimarengu indeks

2005. aasta inimarengu indeks roheline – kõrge, kollane – keskmine, punane – madal hall - pole määratud

Globaliseerumine (üleilmastumine) – Globalization n Peter Dicken: majanduslik, poliitiline ja kultuuriline kord, kus riikide tähtsus majanduse suunamises väheneb Eiki Berg: maailma eri riikide ja piirkondade vaheliste kontaktide, kaubavahetuse ja inimeste liikumise eksponentsiaalne kasv peamiselt 1970 ndatest Ruud Lubbers: protsess, kus geograafilistel vahemaadel ei ole olulist tähtsust piiriüleste majanduslike, poliitiliste ja sotsiaal-kultuuriliste suhete rajamisel ja säilitamisel

Neli lähenemist globaliseerumisele n n I Maailmasüsteemide teooria. Wallerstein jt. peavad globaliseerumist kapitalistliku maailmakorra (USA) ekspansiooniks üle kogu maailma II Neoliberaalid rõhuvad vastastikku sõltuvate riikide süsteemile, mida ohjavad rahvusvahelised (“turu- ja tehnoloogiaseaduste” alusel toimivad) organisatsioonid III Poliitteooria pooldajad usuvad, et maailmas on tekkimas kõikehõlmav „maailmapoliitika” IV Kultuuriteooria. Ühiskonnad sulanduvad terviklikuks “maailmaühiskonnaks”, maailma surumist üheks kõikehõlmavaks kultuuriks, milles varasemad kultuurid avalduvad allkultuuridena

DEFINITSIOON Glokaliseerumine (ülmastumine) – Glocalization n n Iseloomustab globaliseerumis- ja lokaliseerumisprotsesside koostoime Tähendab regioonide võimet globaliseeruvas maailmas toime tulla ja sellest protsessist kasu lõigata: – kasutada kohalikke tugevusi ja ressursse ning – rakendada uusi tehnoloogiaid ja üleimastumisega kaasnevat kapitali kiiret liikumist n Areng sõltub piirkonna võimest luua ja müüa nišitooteid ja -teenuseid globaalsel turul – olla maailmas konkurentsivõimeline

Tegutseda globaalselt ja lokaalselt n Riigis või regioonis endas peituvad piirkonna konkurentsivõimet määravad arengu eeldused: – (Ettevõtlus)kultuur – Institutsionaalne struktuur ja võimekus n n Kohaliku/regionaalse taseme tähtsus konkurentsivõime loomisel globaliseerumisel pigem kasvab Glokaliseerunud regioon lähtub nii piirkondade eripäradest kui ka globaalse maailma loodud keskkonnast – mõeldakse ja tegutsetakse nii globaalselt kui ka lokaalselt

VÄLISINVESTEERINGUD JA -INVESTEERIJAD Välisinvesteering on rahvusvahelise ettevõtte kapitalipaigutus Välisinvesteeringud ja nendega saavutatud tootmise ja turgude rahvusvahelistumine ongi loonud globaalse majanduse

DEFINITSIOON Rahvusvaheline (hiid)ettevõtte - RVE – Transnational corporation - TNC – Multinational enterprise - MNE n n n (1) osaleb majandustegevuses enam kui ühes riigis (2) kasutab maade ja regioonide vahelisi geograafilisi erinevusi (3) on geograafiliselt paindlik, nihutades ressursse ja eri operatsioone erinevate maailma kohtade vahel

RVE peamised tegevusvaldkonnad n n n Kõrgtehnoloogia (IT, mikroelektroonika, ravimid jms. ) on kõrge riski valdkond, kus uurimis- ja arendustööks vajatakse väga suuri ressursse. Õnnestumine tagab ka väga suure kasumi Suuremahulised tarbekaubad (autod, koduelektroonika, telerid, külmikud jms. ) tootmisel on võimalik tööoperatsioone jagada odava töö maadesse ning müügitöös kasutada massreklaami Brändi-tarbekaupade masstootmine (sigaretid, karastusjoogid, hügieenitarbed jms. ) – müügieduks on ennekõike vaja mahukat meediareklaami

RV teenuste kasv n n Välisinvesteeringuid suunatakse üha enam teenustesse. Kõige enam VOI tehakse järgmistes valdkondades: – finantsteenused (pangandus, kindlustus jms. ) – äriteenused (konsultatsioonid, reklaam) – kaubandusteenused (hulgimüük, turustus, jaotus), – telekommunikatsioon – transport ja ehitus – hotellid ja turism – isikuteenused (jaekaubandus, kiirtoit)

Välisotseinvesteringud maailmas (saajad) Ida-Euroopa kasvatas 3 miljardilt 1990 (1% SKPst) 188 miljardile 2002 (21% SKPst)

VÄLISINVESTEERINGUD JA MAJANDUSPOLIITIKA Pole ühtegi riiki, mis oleks olnud pikaajaliselt edukas arenduspoliitikat rakendamata Mida vaesem riik, seda olulisem on edus olnud sihikindla ja jõulise poliitika roll

DEFINITSIOON Majandusarengu poliitika (MAP) – Industrial policy n n n Majandusarengu poliitika reguleerib riiklike vahenditega investeeringuid, tööturgu, tehnosiiret, väikeettevõtluse arengut ja tootmise ümberkorraldamist MAP on WTO regulatsioonide tõttu muutunud: vahetu sekkumine on asendunud kaudsega VOI poliitika on osa MAPist

MAP institutsionaalne raamistik n n n Riik võib osaleda ettevõtluses omanikuinvestorina ja suunatata valdkondade arengut seda vahetult kontrollides (vähenenud) Riik mõjutab majandust seaduste, regulatsioonide ja maksudega (jätkuv) Riik (regioon) loob agentuurid, mis ettevõtteid nõustavad, korraldavad nende suhteid, aitavad leida uusi turge ja tehnoloogiaid jne. (kasvanud)

MAP meetmed 1 n Investeeringutoetused (sh. VOI) – Kapital – Maksud n Tööpoliitikad – Toetused – Koolitus n n Riigi tellimused Tehnoloogiapoliitika

MAP meetmed 2 n n n Väikeettevõtete toetused Restruktureerimispoliitikad Investeeringute kaasamine, sh. VOI Konkurentsipoliitika Ettevõtlusseadused Maksustamispoliitika

MAP meetmed 3 n Töötururegulatsioon – Ametiühingute seadused – Immigratsioonipoliitika n n Tehno- ja tootestandardid Riiklik osalus ja muud sisendid Keskkonnaregulatsioonid Tervise- ja turvaregulatsioonid

Selektiivsed MAP-poliitikad n Sektor/klastripoliitika – Toetada taanduvaid harusid (vältida sotsiaalprobleeme) – Stimuleerida/kaitsta uusi perspektiivseid harusid – Hoida alles strateegilisi tööstusi (kütus, teras) n Regionaalpoliitika – Taanduvate alade restruktureerimine – Uute, toorme- või potentsiaalselt kasvavate piirkondade investeeringud (arengumaades, Siber) – Investeeringute hajutamine keskustest

VOI poliitikad 1 n Sisenditingimused – Haruline (sektorite) ja osaluse kontroll ja piiramine – Kohalike kaasamine juhtimisse n Tegevustingimused – Kohaliku allahanke nõuded – Ekspordi nõuded – Tehnosiirde nõuded – Regionaalsed investeeringutingimused

VOI poliitikad 2 n Kasumi väljaviimise tingimused – Kapitali väljaviimise tingimused – Kasumi maksustamine n VOI soodustamine ja reklaam – Enamus maid on tingimusi leevendanud – Loodud on agentuurid, mis peavad RVEdega läbirääkimisi

MAP NÄITED Riigid on poliitikate teostamisel ja nende tulemuslikkuses vägagi erinevad VOI suhtes ollakse siiski üha soosivamad

Euroopas MAP üldiselt n n Iseloomulik riiklike poliitikate rakendamine majanduse korraldamisel Regionaalsed struktuuripoliitikad tööpuuduse vähendamiseks ja keskuspiirkonna dominandi tasakaalustamiseks 1980 ndatest välisinvesteeringute meelitamine ja privatiseerimine Regioonidele antakse enam otsustusõigust - devolution

Prantsusmaa n n n Tugev arendusriigi traditsioon Oma ettevõtete arendamine, võõraste tõrjumine Riigi tugev sekkumine omanikuna Pankade oluline roll Riiklike programmidena toimub kiiresti kasvavate harude arendamine: 4 Grands Programmes tuuma-, lennunduse-, kosmose ja elektroonikatööstuses

Saksamaa n n n Föderaalriik, kus keskvalitsus on rakendanud jõulist MAP, sh. regionaalpoliitikat (Ruhr, Ida-Saksamaa) iseloomulik ettevõtluse tugev kodune konkurents – ka Landide vahel Samas on huvigrupid, ennekõike regionaalsed kaubanduskojad, nõus paljudes asjades kokku leppima, pidama läbirääkimisi ametiühingute ja ameti/ülikoolidega Landid teostavad tugevat arenduspoliitikat 1990 ndatel on Saksa majandust aga tugevasti pidurdanud liitumine SDV-ga ja organisatoorne lukustumine

Ühendkuningriik n n Erineb oluliselt Mandri-Euroopast, enam vabaturgu Sõjajärgne poliitika polnud järjepidev – Majandus sattus suure riigi osakaaluga 1970 ndate lõpuks väga raskesse seisu n Thatcheri massprivatiseerimine – Kahandas riigi osaluse, sh. ka transpordis ja energeetikas – Tõi sisse palju USA ja Jaapani kapitali n n London sai Euroopa rahaturgude keskuseks Leiborid üritavad taas enam rakendada arendava riigi mudelit ja arendada eduka Šoti VOI/väikeettevõtluspoliitikate näitel enam regioone

USA n n Föderaalvalitsus on praktiseerinud üldjuhul mittesekkumist Siiski on Washington: – – n päästnud suurettevõtteid: Lockheed Martin 1971, Chrysleri 1979 toetanud traditsioonilisi sektoreid (tekstiil, metall) esitanud suuri relva- ja teadustellimusi diskrimineerinud sisenejaid Otsesekkumine osariigi ja omavalitsuse tasandil, mis on viinud nende vahel kohati teravale konkurentsile: – pea kõik osariigid eraldavad raha nn. promotsioonifondidesse – on sisse seadnud agentuurid ja kontorid väljaspool saamaks endale investeeringuid, jne.

Jaapan n n Majanduspoliitika Läänest oluliselt sekkuvam Väga pragmaatiline Üles ehitanud tugeva tööstusbaasi ja kaubandussüsteemi Riik (METI) ei ole sekkunud siiski otsese omaniku, vaid strateegilise juhendajana 1990 ndail oli aga Jaapani majandus kriisis – suurtööstuse korraldamisel üliedukal hierarhilisel mudelil on infoühiskonnas raskusi – uued võtmeharud vajavad enam loovust

Ministry of Economy, Trade and Industry - METI n Prognoosid ja struktuurisoovitused, – sh. “soovituslike” plaanide koostamine erasektorile ning Jaapani ja väliskonkurentide konkurentsivõime analüüside tegemine n Soovitused kapitalimahutuste tegemisel – strateegilistes majandusharudes, millega METI kaasab valitsuse ja valitsuse osalusega pangad n Valib tuleviku võtmeharud – koostab nende arengupoliitika ning meetmed a la “beebitööstuste” kaitsmine. Protektsionism hüljati 1980 ndatel ja asendati finantsabi, maksusoodustuste ja “uurimiskartellide” moodustamisega n Tööstuspoliitika taanduvate harude tarvis: – määrab “struktuurselt taanduvad” harud, – vastutav ministeerium koostabiliseerimisplaani METI tööstusstruktuuri nõukoguga konsulteerides, – tootmise sulgemise kulud kantakse nii avaliku kui ka erasektori poolt

Soome, Rootsi (Norra ja Island) n Eelised: – Rikkalikud loodusressursid – Põhjamaine põhjalikkus ja tööharjumus n n Hästi toimiv ja suur riigimajandus Kodumaised ressursipõhised suurettevõtted, nende pidev innovatsioon ja uute tootegruppide rakendamine Investeeringud haridusse, T&A & ICT süsteemidesse Selektiivsed MAP ja VOI-poliitikad

Taani ja Holland n Eelised: – Eeliseid pole – peale avatud asendi – Kaubandustraditsioon suurte naabritega n Valdavad väikeettevõtted, nende võrgustikud ja tootmise pidev innovatsioon – Välja kasvanud ka rida suurettevõtteid, mis ei domineeri siiski sedavõrd kui Põhjamaades n n Hästi toimiv riik ja EV tugisüsteem Liberaalne majandus kombinatsioonis tõhusa haridus- ja sotsiaalsüsteemiga

Šoti-Iiri-Wales – “keldi tiigrid” n Eelised: – 99% inglise keele valdamine – Arvukas kogukond USAs ja Kagu-Inglismaal n Aktiivne valikuline VOI kutsumine – Arenguagentuuride loomine – (Regionaalsed) struktuuripoliitikad n Kohalike teadmisvõrgustike loomine – Panustamine haridusele, ja ITCle – Väikeettevõtete ja ettevõtlikkuse poliitikad – (Toote)arendusinstitutsioonide loomine

Uustööstusmaade strateegiad (MAP) n n Toorainete eksport Impordiasenduspoliitika arendamaks oma kapitalikaupade tootmist – tollibarjäärid – I – ülikõrged tollid, välisettevõtete tõrjumine – II – kaubanduse liberaliseerimine, selektiivne VOI • (Enam Ladina-Ameerika NIC – newly indust. countries) n Eskpordipoliitika: tõusvate tootegruppide ekspordile orienteeritus ja täistsüklite väljaarendamine – I – tehnoloogiate import – II – tehnoloogiate loomine • (Enam Aasia NIC, nn. Aasia tiigrid)

Taiwan – Hiina Vabariik n Eelised: – töökas kultuur – ettevõtlikud põgenikud, võrgustikud USAs – diktatuur, mis tagas stabiilsuse – USA tugi kombineeritult Puna-Hiina ohuga n n n Riiklik MAP ekspordi soodustamisel Valivad VOI poliitikad Investeeringud: – Tootmisinfrasse – Haridusse

Singapur n Eelised – asend – “demokraatlik diktatuur”, mis tagas stabiilsuse – töökas kultuur ja hiinlaste ettevõtlusvõrgustikud n n Jõulised VOI ja struktuuripoliitikad Investeeringud – Administratsiooni – Tootmis- ja logistilisse infrasse – Haridusse

KOKKUVÕTE

Suur- ja väikeriikide MAP võrdlus n Suured: – – n Siseturu kaitse ja impordiasendus Täistsükliline tootmiste väljaarendamine Oma ettevõtete toetamine ja suunamine Avalikud investeeringud haridusse ja T&Asse Väikesed: – – – Haridus: keeled, IT, tehnoloogia, ärikorraldus Teadmusvõrgustike ja T&A arendamine Valivad VOI-, ekspordi- ja struktuuripoliitikad Fokuseerimine kitsale kompetentsile ja nišile Ekspordiedendus

Järeldused Eestile n Eelised – Lähedus Helsingile ja Stockholmile – Asend Lääne-Vene toorme-tehnoloogiakanalil n n Veelgi väiksem kui Euroopa väikeriigid Vajadus poliitikateks: – Fokuseeritud hariduspoliitika – Ettevõtete horisontaalset koostööd tugevdavad institutsioonid ja meetmed – tehnoloogia ja ekspordi edendus – Selekteeriv VOI- ja struktuuripoliitika klastriarendus