Rahvas Leif Kalev Avaliku iguse magistrikursus Rahva miste

Rahvas Leif Kalev Avaliku õiguse magistrikursus

Rahva mõiste 1 Rahvas (Staatsvolk) kui riigi suveräänsuse lõplik kandja, võimu õige allikas. Riik/rahvuskeham /kodanikkond (kansakunta) kui dünaamiline toimija, mis on moodustanud või püüab moodustada suveräänset poliitilist ühendust, riiki n Rahva kontseptualiseerimine: n Passiivne (ÜK) n Aktiivne/eneseteadlik (SPR ja muutus) n Aktiivne ja kultuuriliselt määratletud (Sks) n

Rahva mõiste 2 Suur Prantsuse Revolutsioon: rahvas kui poliitiliselt organiseerunud, oma minevikust ja eripärast teadlik, toimiv subjekt n Identiteedialus: rahvustunne vs. Habermasi põhiseaduspatriotism (1776/1787/1789) n Ühisidentiteet (kollektiivne identiteet) n Riigi sümbolid n Ühtsus, keel ja kultuur n

Kaks suveräänsuse käsitlusliini n Rahvasuveräänsus – seotud rahvaste enesemääramisõigusega (lisaks demokraatiateooria, ühiskondliku lepingu teooria) n Riiklik suveräänsus – seotud osaluse ja tunnustatusega rahvusvaheliste suhete süsteemis (valitseja võimu ülima allikana)

Kodakondsuse mõiste Kodakondsus on isiku ja riigi vaheline poliitiline ning õiguslik side, mille kaudu määratakse vastastikused õigused ja kohustused n Kodakondsus tähendab isiku kuulumist riigiks organiseerunud ühiskonda ja allumist seal kehtivale õiguskorrale n Riigiti on kodakondsusel mõneti erinev sisu (õiguste ja kohustuste ulatus) n

Riigi ja inimese suhete mudelid Süsteem Feodalism Maa Isik Suhte alus Vastastiksidemed Monarhia Lojaalsus valitsejale Türannia Süsteemi kese Idee Usund/ ideoloogia Rahvus(-riik) Rahvuse asuala Idealiseerimine Kodakondsus [Riigi õigusruum] Õigused ja kohustused

Kodanikud kui riigi rahvas n Modernse riigi kolm alustala: n n n maa-ala rahvas sõltumatu (suveräänne) avalik võim Rahvas on muude riigi algetega lahutamatult seotud elukoha, jurisdiktsiooni, lojaalsuse jm kaudu. Valdavalt, ent mitte kõikjal ka etnilisuse kaudu – rahvusriik, community of fate Riigi rahvas ja kodanikkond peavad kattuma, välja arvatud üksikud erandid (diplomaadid). Rahva hulka mittesobijad, mittekodanikud, otsigu oma kohta mujalt (väljaarvamine)

Kodakondsuse põhitegurid Kodaniku ja riigi vastastikune tihe side n Mõlemapoolsed õigused ja kohustused n Enumeratiivne, fikseeritud inimring, pass n Vastastikune lojaalsusnõue n Välistab teised sama tasandi sidemed n Seotud riigivõimu suveräänsuse käsitlusega ja riigi põhjendusega kodanike kaitsja ja ühiselu hõlbustajana n

Avaliku võimu ja rahva seosed Kodanik on kohustatud Riik pakub vastu Maksma makse jm Avalikke teenuseid (üldised, heaolu- jm) Riigiorganite moodustamise õigust (valimised, OD) Õiguste kaitset, mõtte-, sõna-, ühinemis- ja elukohavabadust Eneseteostuse (sh töö valiku) vabadust Alluma riigiorganitele Olema lojaalne Omandama standardhariduse

Kodakondsuse sisustamine Rahvuslik Kontsep. Kodakondsuse tualiseemäärab rimise aluskultuuriloogika kogukond, mis on teda organiseerivast riigist eraldi ning põhineb keelel, usundil, ühisel päritolul või ajaloolisel kogemusel Vabariiklik Kodakondsus põhineb teadlikul isiklikul poliitilisel valikul, pühendunud ja aktiivsel osalemisel poliitilises kogukonnas Sotsiaalne Kodakondsuse aluseks on elamine teatud maa-alal, mis annab kuuluvuse selle demokraatlikku kogukonda (“liikmelisus ühiskondlikus lepingus”)

Õhuke ja sügav kodakondsus Õhuke kodakondsus Õigused eesõigustena Passiivne Riik kui parim halbadest valikutest Avalik seisund Iseseisvus, eristatus Vabadus valiku kaudu Õiguslik Sügav kodakondsus Õigused ja kohustused terviklikus seoses Aktiivne Poliitiline kooslus hea elu allikana Läbib avalikku ja eraelu Vastastiksõltuvus Kodanikutunde kaudu Moraalne

„Hea kodanik”, Eesti 2003 (a) n n n tunnetab oma kohta maailmas ja teiste inimeste seas ning mõistab, et elusolendid on asjadest tähtsamad aitab lähedasi ja võõraid ning toetab nõrgemaid astub välja ebaõigluse ja vägivalla vastu teeb tööd ja õpib kogu elu austab oma riiki ja selle tähtpäevi, tunneb põhiseadust ja õigussüsteemi ning täidab seadust ka väikestes asjades

„Hea kodanik”, Eesti 2003 (b) n n n tunneb huvi ühiskonnas toimuva vastu, on poliitiliselt teadlik, ilmutab kodanikuaktiivsust ega pea end tähtsusetuks inimeseks austab inimväärikust, võrdõiguslikkust ja teiste õigust olla erinev hoiab loodust, mõtleb ka teistele elusolenditele ja järeltulevatele põlvedele tunneb ajalugu ning austab oma ja teiste rahvaste kultuuri on aus, lahke, sõbralik ja peab lugu heast naljast

Eesti kodaniku eriõigused n n Ühtegi Eesti kodanikku ei tohi Eestist välja saata või takistada Eestisse asumast (§ 36) Ühtegi Eesti kodanikku ei tohi välisriigile välja anda, välja arvatud rahvusvahelistes lepingutes sätestatud tingimustel ja korras vabariigi valitsuse otsusel (§ 36) Ainult Eesti kodanikud võivad kuuluda poliitilistesse erakondadesse (§ 48) Teovõimeline Eesti kodanik, kes on saanud 18 aastat vanaks, saab õiguse osaleda Riigikogu valimistel ja rahvahääletusel (§ 57, 60)

Näiteid Eesti kodanikele reserveeritud ametikohtadest n n n President, õiguskantsler, riigikogu liikmed, presidendi valimiskogu liikmed Ülikooli või rakenduskõrgkooli rektorid, Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikud Riigi ja kohaliku omavalitsuse ametnikud, valla- ja linnasekretärid Politsei-, piirivalve- ja kaitseväeteenistujad Kohtunikud, prokurörid, kohtutäiturid, notarid, advokaadid (osaliselt avatud EL-i kodanikele) Eesti Panga president ja nõukogu liikmed, Eesti Raadio ja Televisiooni nõukogu liikmed

Eesti kodaniku erikohustused n n Eesti kodanik peab olema ustav põhiseaduslikule korrale ja kaitsma Eesti iseseisvust. Kui muid vahendeid ei leidu, võib ta osutada omaalgatuslikku vastupanu. (§ 54) Eesti kodanikud on kohustatud osa võtma riigikaitsest seaduses sätestatud alustel ja korras. Usulistel või kõlbelistel põhjustel kaitseväeteenistusest keelduja on kohustatud läbi tegema asendusteenistuse seaduses ettenähtud korras. (§ 124)