IGUSE ALUSED FLGR 04 450 3 EAP Tehingud

ÕIGUSE ALUSED FLGR. 04. 450 3 EAP Tehingud ja lepinguõigus, 17. 10. 2018

Tsiviilseadustik 1. Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS, 2002) 2. Asjaõigusseadus (AÕS, 1993) 3. Võlaõigusseadus (VÕS, 2002) 4. Perekonnaseadus (PKS, 2010) 5. Pärimisseadus (Pär. S, 2009)

Tehing • Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. • Kohustustehing vs käsutustehing • Ühepoolne (nt testament) vs mitmepoolne tehing (leping) Ps! Ühepoolne vs ühekülgne tehing (kinkeleping kohustab ühekülgselt) • Varaline (nt müük, laen) vs mittevaraline (abielu sõlmimine) • Praktikas olulisim tehingute liik: leping (pärimisleping, abieluvaraleping, võlaõiguslikud lepingud)

Kohustustehing ja käsutustehing Omandi üleminek=> 1) Müügileping VÕS § 208 lg 1 (kohustustehing) + 2) Asjaõigusleping (käsutustehing): sageli vormivaba ja kaudse tahteavalduse teel TsÜS § 6 lg 4: Käsutustehingu kehtivus ei sõltu õiguse ja kohustuse üleandmiseks kohustava tehingu kehtivusest (abstraktsioonipõhimõte) (Eseme käsutamine = selle juriidilise saatuse määramine) VÕS § 1028 lg 1: Kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära.

Tahteavaldus • Tahteavalduses väljendub tahe, mis on suunatud õiguslike tagajärgede kaasatoomisele • Tahe= soov esile kutsuda õiguslikke tagajärgi TsÜS § 68. Tahteavalduse liigid (1) Tahteavalduse võib teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. (2) Otsene on tahteavaldus, milles sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg. (3) Kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. (4) Vaikimist või tegevusetust loetakse tahteavalduseks, kui vaikimise või tegevusetuse lugemine tahteavalduseks tuleneb seadusest, isikute kokkuleppest või nendevahelisest praktikast.

Tehingu kehtetus Tühine tehing (TsÜS § 84 -89) vs tühistatav tehing (§ 90 -101) Tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tühine on: - Heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing - Seadusega vastuolus olev tehing - Käsutuskeeldu rikkuv tehing - Näilik tehing Tehing on tühistatav, kui see on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul

Tehingu kehtetus Tehing on tühistatav, kui see on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul. Eksimus on ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest (TsÜS § 92) Pettus on isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel, eesmärgiga kallutada isik tehingut tegema (TsÜS § 94).

Võlasuhe VÕS § 2. Võlasuhte mõiste (1) Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. • Lepinguline võlasuhe vs lepinguväline võlasuhe (vt VÕS alates 10. osa) • • • Tasu avalik lubamine Käsundita asjaajamine Alusetu rikastumine Kahju õigusvastane tekitamine Vastutus suurema ohu allikaga tekitatud kahju eest (ehitis, loom, mootorsõiduk) Tootja vastutus

Lepingu mõiste VÕS § 8. Lepingu mõiste (1) Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. (2) Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

Lepingu sõlmimine VÕS § 9. Lepingu sõlmimine (1) Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud (VÕS § 16) Nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping (VÕS § 20)

Kohustuse täitmine VÕS § 76. Kohustuse täitmine (1) Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. (2) Kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. (3) Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. (4) Kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt.

Kohustuse rikkumine VÕS § 100. Kohustuse rikkumise mõiste Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101. Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral • (1) Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja: 1) nõuda kohustuse täitmist; 2) oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda; 3) nõuda kahju hüvitamist; 4) taganeda lepingust või öelda leping üles; 5) alandada hinda; 6) rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

Kõrvalkohustused § 158. Leppetrahvi mõiste (1) Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. • (2) Leppetrahvi kohta sätestatut kohaldatakse ka teole, mille lepingut rikkunud lepingupool peab kahjustatud lepingupoole huvides tegema. • (3) Käesolevas jaos sätestatut kohaldatakse vastavalt juhtudel, kui lepingupooled on eelnevalt kokku leppinud hüvitatava kahju summas, mida peab maksma oma kohustust rikkunud lepingupool.