Kodakondsusja migratsiooniosakond VARJUPAIGAMENETLUS 01 03 2012 Anneli Viks

Kodakondsus-ja migratsiooniosakond VARJUPAIGAMENETLUS 01. 03. 2012 Anneli Viks rahvusvahelise kaitse talitus

teemad Menetluse eesmärk Mõisted Menetluse skeem Olulisemad põhimõtted Statistika 2

Igaühe individuaalne õigus tagakiusamise eest varjupaika taotleda (Inimõiguste ülddeklaratsiooni art 14) vs riigi suveräänne õigus kontrollida ligipääsu oma territooriumile 3

mõisted (1) • Põgenik (refugee) välismaalane, kes on lahkunud oma kodakondsusjärgsest riigist või alalisest asukohast mingi erakorralise sündmuse tõttu (nt looduskatastroof, sõjaline konflikt jne). • Varjupaigataotleja (asylum applicant) välismaalane, kes taotleb Eestis viibides varjupaika ja kelle taotluse suhtes ei ole jõustunud lõplik otsus (ei ole ammendunud kõik edasikaebamise võimalused). 4

mõisted (2) PAGULANE (refugee, recognized refugee, convention refugee) välismaalane, kellele on antud kaitse 1951. aasta Genfi pagulasseisundi konventsiooni alusel, st on tuvastatud - põhjendatud tagakisukartus - rassi, - usu, - rahvuse, - ühiskondlikku rühmitusse kuulumise või - poliitilise meelsuse alusel. 5

mõisted (3) TÄIENDAVA KAITSE SAAJA (subsidiary protection) välismaalane, kes ei kvalifitseeru pagulaseks, kuid kelle välja või tagasisaatmine kodumaale võib talle kaasa tuua tõsise ohu, nt: – surmanuhtlus – piinamine, muu ebainimlik või inimväärikust alandav kohtlemine ja karistamine rahvusvaheline või riigisisene relvakonflikt – 6

mõisted (4) Ajutise kaitse saaja (temporary protection) erandlik menetlus põgenike massilise sisserände korral, eeldab Euroopa Komisjoni ja VV otsust, tegutsemine vastavalt riiklikule kriisiplaanile. Ei ole ELis peale direktiivi vastuvõtmist (2003) kordagi rakendatud Rahvusvaheline kaitse ühisnimetaja kolmele kaitseliigile 7

õigusaktid Rahvusvahelised õigusaktid: – 1951. aasta Pagulasseisundi konventsioon (Genfi konventsioon, Eesti liitus 1997. a) – Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon, piinamisvastane konventsioon, lapse õiguste konventsioon jt rahvusvahelised lepingud Euroopa Liidu õigusaktid – – 4 määrust 5 direktiivi Eesti siseriiklikud õigusaktid – Haldusmenetluse seadus – Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus – Vabariigi Valitsuse määrused (4) – Siseministri määrused (5) – PPA peadirektori käskkirjad (2) 8

vastuvõtusüsteem 9

menetluse skeem 10

nn Dublini menetlus EL nõukogu määrus nr 343/2003 (aluseks on Dublini konventsioon 15. 06. 1990) kehtestab kriteeriumid ja mehhanismid taotluse läbivaatamise eest vastutava LR määramiseks 2011. a vastas Eesti 72 palvele vastu võeti 13 isikut, ootele jäid 31 isikut. Eesti on saatnud 24 palvet, millest 10 isikut said üle antud.

menetlustoimingud Esmased menetlustoimingud • isiku tuvastamine • fotografeerimine • sõrmejälgede võtmine e daktüloskopeerimine • õiguste ja kohustuste tutvustamine • isiku ja tema asjade läbivaatamine • varjupaigataotluse ankeedi vastuvõtmine ja sisestamine • varjupaigataotleja tunnistuse väljastamine • Vajadusel : - isiku vanuse määramine - esindaja määramine (saatjata alaealised) - tervisekontrolli korraldamine - DNA proovi võtmine 12

menetlustoimingud Sisulised menetlustoiminguid • päritolumaa info otsimine ja analüüsimine • intervjuu / küsitlus(ed) • tõendite hindamine (sh ekspertiisid) • ütluste usutavuse hindamine • siseveendumuse kujundamine • rahvusvahelise kaitse vajaduse suhtes otsuse langetamine ja vormistamine kirjaliku motiveeritud haldusaktina 13

olulisemad põhimõtted • • tõendatuse skaala suur diskretsiooni ulatus otsus inimese saatuse ja elu üle sõltumatus, erapooletus, hea haldustava esikohal lapse parimad huvid tavapäraste tõendite puudus kahtluse korral taotleja kasuks kategooriline keeld võtta mistahes moel ühendus taotleja päritoluriigiga • otsusega antakse hinnang taotleja ütlustele, mitte riigi poliitilisele ja inimõiguste järgimise alasele olukorrale või selle struktuuride toimimisele • oluline roll koostööl tõlkidega • arvestamine kultuuriliste erinevustega 14

rahvusvahelise kaitse sisu kaitse liik pagulane menetluse tähtaeg elamisloa pikkus elamisloa pikenda mine Kuni 6 kuud 3 aastat 1. Elamisloakaart 2. Pagulase reisidokument 1 aasta 1. Elamisloakaart 2. Välismaalase pass (põhjendatud vajadusel pikendamine 6 kuud) täiendav kaitse ajutine kaitse 2 kuud 1 aasta dokumendid 6 kuu 1. Elamisloakaart kaupa kuni 2. Reisiluba 3 aastat 15

varjupaigataotleja tunnistus ja PRD

statistika

statistika Seisuga 31. 08. 2011 18

statistika Seisuga 31. 08. 2011 19

statistika Seisuga 31. 08. 2011 20

statistika Seisuga 31. 08. 2011 21

kokkuvõte • • • eelnev on väga üldine vaade – reaalne varjupaigamenetlus on oluliselt nüansirohkem valdkond on tugeva rahvusvahelise tähelepanu all UNHCR, EL, erinevad NGOd varjupaigamenetluses ei selgu üldjuhul lõplik tõde, määravaks saab kaitse vajaduse tõenäosus tegemist on detailselt reguleeritud põhjaliku menetlusega kaitse sisuks on tähtajaline elamisluba, dokumendid ja minimaalsed sotsiaalsed garantiid Eestis on EL LR seas kõige vähem varjupaigataotlejaid

Tänan! 23