Jrve maastikukaitseala Jrve Mndjala luited Kursus Saaremaa Loodus

Järve maastikukaitseala Järve - Mändjala luited Kursus: Saaremaa Loodus Inge Vahter Saaremaa Ühisgümnaasium Kuressaare 2007

Asukoht • 8 km kaugusel Kuressaarest edela suunas • luited kulgevad piki Sääre maanteed, asuvad maantee ja mere vahel • luidete ala on joonisel tähistatud punase joonega

Luidete iseloomustus Järve rannaastang • Geoloogiliselt noor rannavöönd • luidestunud rannik 2 -6 (8 m) kõrguse rannaastanguga • luited madalate küngastena • praeguseks luidete teke lakanud

Ala iseloomustus • Järve - Mändjala luited on tuntud puhkeala ja suvituspiirkond, seetõttu on ala inimeste poolt suhteliselt palju mõjutatud • vaatamata sellele on ala üsna hästi säilinud

Ala iseloomustus • Rannajoont muudavad tugevad tuuled ja tormid • eriti suurt mõju avaldas rannale 9. jaanuari 2005. a torm

9. jaanuari 2005. a tormi tagajärjed • Pärast liiva ärakannet on paljandunud settinud karpide “vööndid” • tekkinud järsaku kõrgus on kohati mitu meetrit

9. jaanuari 2005. a tormi tagajärjed • Mitmes paigus on pärast liiva ärakannet näha rannal kasvavate mändide juurte pikkust • paljandunud juurte pikkuseks on mõõdetud keskmiselt 5 -6 m

Luidetel kasvavad haruldasemad taimed Gmelini kilbirohi Nõmmnelk Aas-karukell Tumepunane neiuvaip jt

Nõmmnelk (Dianthus arenarius L. ) Liivanelk • Kuulub Natura 2000 loodusdirektiivi II lisasse, loodusdirektiivi IV lisasse • asub Eestis oma areaali loodepiiril, kokku 6 leiukohta • Järve luited - suurim leiukoht Eestis

Nõmmnelgi levik

Nõmmnelk • Õitseb juunist augustini • Eestis kasvab 2 alamliiki • hemeradiafoor inimtegevuse suhtes teatud piirini ükskõikne • liiva kinnitaja • endeem • Biotoop: kuivad männimetsad, nõmmed, liivikud, luited, valgusküllased paigad, loopealsed • ohustavad tegurid: tallamine, korjamine, ala võsastumine, metsastumine, liblikaröövikud, ümberistutamine

Gmelini kilbirohi (Alyssum montanum L. ) • LK - II kaitsekategooria • Eesti punane raamat III kategooria • ainsad kasvukohad Saaremaal • Järve luited suurim leiukoht • Eestis oma areaali loodepiiril Rand-hullutõverohi, kivirohi

Gmelini kilbirohu levik

Gmelini kilbirohi • Õitseb mais - juunis • edukas edasiviljeleja • hemeradiafoor inimtegevuse suhtes teatud piirini “ükskõikne” • kohati ohtraim luitetaim • Biotoop: neutraalse reaktsiooniga kuivad liivad, luited, kadakapõõsaste ümbrus, valgusküllased paigad • ohustavad tegurid: tallamine, korjamine, ehitustegevus ümberistutamine

Aas-karukell (Pulsatilla pratensis L. ) • LK - III kaitsekategooria • Eestis oma areaali põhjapiiril Karukäpad, karvalilled, kurjaelaja juur, piibutops

Aas-karukell • Õitseb mais - juunis • värvus muutub õite vananedes • ühekojaline • tuullevija • mürgine (nahapõletused, villid) • paljuneb aeglaselt • Biotoop: kuivad, madala taimestikuga nõmmed, liivased metsaservad • ohustavad tegurid: korjamine, tallamine, ehitustööd

Tumepunane neiuvaip (Epipactis palustris L. ) Hurmeline neiuvaip, liivaneiuvaip • LK - III kaitsekategooria • hurmeline – tuleneb sõnast hurmav • kasvab peamiselt Põhja- ja Lääne-Eestis, eriti läänesaartel

Tumepunane neiuvaip • Õitseb juulis • õite värvitoon erinev • vanilli lõhnaga – nn ”randvanill” • Biotoop: hõredad, kuivad männikud, klibused rannavallid, lubjarikkad valgusküllased alad • ohustavad tegurid: korjamine, tallamine, ehitustegevus

Ohud taimedele • Tormid • Inimtegevus • Mitmete taimeliikide püsimiseks antud piirkonnas tuleks sisse seada maakasutuspiirangud • Mõnede taimeliikide püsimiseks oleks soovitatav teha seemnete külvi (gmelini kilbirohi)

Järve - Mändjala luidete uurijad SÜG-st • Liisi Leis – 2002 gmelini kilbirohi • Krista Takkis – 2002 nõmmnelk

Kodune ülesanne • Milliseid kahjustusi on viimaste aastate tormid Järve luidetele tekitanud? (oma vaatlused, Internet, ajakirjandus) • Uuri lähemalt paljandunud karpide“vööndeid” ja püüa määrata, milliseid karbiliike neis esineb. • Koosta ühest leitud karbiliigist lühiettekanne. • Milliseid hoiatavaid silte oleks Sinu arvates vaja Järve luidete piirkonda paigutada? Joonista üks vastava sildi näidis ja räägi, miks ja kuhu Sa selle paneksid.

Kasutatud kirjandus • Leis, L. 2002. Gmelini kilbirohu (Alyssum montanum L. ) bioloogiast ja levikust Mändjala – Järve luidetel. Uurimistöö. • Takkis, K. 2002. Nõmmnelgi (Dianthus arenarius L. ) bioloogiast ja levikust Mändjala - Järve luidetel. Uurimistöö.