Invasiivsed vrliigid Eestis 2 loomade sissetoomine Kursus Saaremaa

Invasiivsed võõrliigid Eestis 2. loomade sissetoomine Kursus: Saaremaa Loodus Inge Vahter Saaremaa Ühisgümnaasium Kuressaare 2007

Veeloomad n n n Iga vees elav organism võib olla võõrliik (bakterid, seened, füto – ja zooplankton, põhjaselgrootud, vetikad, kalad). Iga võõrliigi puhul on ellujäämise ja paljunemise edukus seda suurem, mida sarnasemad on vee – ja kliimaolud liigi looduslikus levilas ja uues piirkonnas. Veekeskkonnas levivaid võõrliike nimetatakse ka bioloogiliseks reostuseks.

n n Tänapäeval on see üks suuremaid ohte vee ökosüsteemile: 1) sissetoodud liik võib põhjustada pöördumatu muutuse veekogus; 2) bioinvasiooniga võivad kaasneda inimesele ohtlikud patogeenid näiteks koolera bakterid; Invasiooni võimalused: 1) laevade ballastvee ja laevakerede kaudu; 2) inimeste rajatud kanalite kaudu; 3) võõrliikide sattumine loodusesse eksperimentide käigus; 5) koduakvaariumide tühjendamine looduslikku veekogusse; 6) kasvandustest põgenemine jne.

n n Võõrliike peetakse uudse ohuallikana nii bioloogilisele mitmekesisusele kui ka majandusele: 1) laevavee ja sadamarajatiste veealuseid osi tuleb puhastada võõrliigi isenditest; 2) töönduslikud kalavarud kahanevad; 3) oht turismile. Ameerika Ühendriigid kaotavad aastas tahtmatult sissetoodud veeorganismide tõttu kümneid miljoneid dollareid.

n n Võõrliike, mis tuuakse sisse tööndusliku elusvarude rikastamiseks, toovad tulu. Eestis on teave vete võõrliikide kohta ebaühtlane, rohkem teatakse füto – ja zooplanktoni, zoobentose ning kalade kohta, väiksematest organismidest on vähe teada. Rohkem on teada mereorganismide kohta, mageveekogude organismide kohta vähem. Läänemeres on registreeritud umbes 100 inimese tahtel või juhuslikul kaasabil sisse toodud liiki.

Sissetoodud veeloomad n n n n n vesikirp (Cercopagis pengo) vikerforell hõbekoger karpkala liiva uurikkarp tavaline ehk rändkarp hiina villkäppkrabi hulkharjasuss (Marenzelleria neglecta) jt.

Hiina villkäppkrabi n n n Pärineb Hiina idarannikult. Elab riisipõldudel. Nimetus on tulnud isaste sõrgadel esinevatest “karvapadjanditest”.

n n n n 1912. a – toodi laevade ballastvees juhuslikult sisse Elbe jõgikonda. Edaspidi levis kiiresti mööda Euroopa läänerannikut. Praegu leidub arvukalt Saksamaal, Belgias, Hollandis, Prantsusmaal, Taani ja Rootsi jõgedes. 1933. a – leiti esimest korda Eestis Vormsi saare lähistel. Praegu levib Eesti rannikumeres hajusalt, kuni 10 m sügavusel. Talub suuri temperatuurikõikumisi, soolsuse ja hapnikukõikumisi, elab ka tugevalt reostunud veekogudes. Olulisim invasioonivõimalus – laevade ballastvesi, ka tahtlik introdutseerimine. Madala soolsusega merevees ei sigi, seetõttu on liigi arvukus meil väike.

n n n Täpsed leviku – ja asustustiheduse andmed Eestist praegu puuduvad. Töönduslikult kasutatav liik: toiduks inimesele, söödana angerjapüügil. Negatiivne toime keskkonnale: 1) purustab urge rajades tamme; 2) lõhub kalapüüniseid; 3) kahjustab püünistesse sattunud kalu; 4) hulgirännete ajal ummistab veekogudega ühenduses olevaid veetorusid; 5) hävitab kalakasvandustes kalu ja nende toitu; 6) võib välja tõrjuda kohalikke liike.

Liiva uurikkarp n n Päritolumaa Põhja. Ameerika idarannik. Läänemerre toodi arvatavasti 11. – 12. sajandil viikingite poolt. Aklimatiseerus uues elukeskkonnas hästi. Tänapäeval üks rannikumere juhtliike.

n n n n Kuni 10 cm pikkune munaja valge kojaga soojalembene karbiliik. Elab rannaäärses madalmeres 30 -100 m sügavusel. Kuulub sügavale merepõhja kaevuvate karpide hulka. Talub hästi vee magestumist. Suudab pikka aega taluda vee väga madalat hapnikusisaldust, isegi täielikku hapnikupuudust. Täiskasvanud isendid ei vaheta tavaliselt elupaika. Filtreerija, kes toitub vees hõljuvatest pudeme – ehk detriidiosakestest, planktonilistest pisiorganismidest. Suure filtreerimisvõime ja asustustiheduse tõttu tõrjub välja sarnase toitumistüübiga kohalikke liike.

n n n n Soodustab kaudselt sinivetikate vohamist. Pidurdab eutrofeerumisprotsesse. Parandab vee läbipaistvust, põhjataimestiku elutingimusi. Suurendab setetes elavate organismide, eriti detriidisööjate arvukust. On töönduslikult tähtis karbiliik: toiduks inimesele, kasutatakse kalapüügil peibutussöödana, Eestis töönduslikult ei kasutata. Läänemere kooslustest ei ole liiva uurikkarpi enam võimalik eemaldada. Liigi introduktsiooni uutele aladele saab pidurdada laevade ballastvee tõhusa käitlusega.

Maismaaselgrootud n n n Põhjamaades ja Eestis on neid hakatud alles hiljuti uurima. Võõrliikide eristuskriteeriumid ei ole päris selged, maismaaselgrootuid on väga palju, osa väga väikesed. Eestis on praeguseks registreeritud 142 introdutseeritud liiki (esialgne nimekiri).

n Invasiivsed, looduslikku ja poollooduslikku keskkonda asustavad maismaaselgrootud võivad tuua suurt kahju, näiteks: 1) nematood männi – languss kahjustab mände ja teisi okaspuid, lagundab puude tüvesid. 2) see on üks kardetavamaid metsakahjureid Jaapanis ja teistes Aasia maades. n Eestis nii suurt kahju ükski selgrootu pole siiani põhjustanud.

Sissetoodud maismaaselgrootud n n n viinamäetigu majasikk kartulimardikas vaaraosipelgas majasääsk jt.

Viinamäetigu n n n Euroopa suurim kojaga maismaatigu. Eestisse toodi keskajal munkade poolt. Päritolumaa on Euroopa lõunapoolsemad alad.

n n n n Aastaid tagasi oli levinud peamiselt läänesaartel ja Lääne-Eesti parkides. Praegu levinud ka mitmel pool Mandri-Eestis. Inimene “veab” teda kauniduse tõttu. Viinamäetigu elab rikkaliku taimestikuga elupaikades – parkides, aedades, salumetsades, eelistab poollooduslikku ja inimmõjuga piirkondi. Ökoloogilise mõju kohta loodusele andmed puuduvad. Inimest otseselt ei kahjusta. Soovitatakse piirata tema uutesse elupaikadesse asustamist. Oli varem LK all, praegu Eesti punases raamatus. Kuulub Euroopa loodusdirektiivi 5. lisasse. Liigi arvukuse muutusi on vajalik jälgida.

Kartulimardikas n n n Kodumaa on Põhja. Ameerika. Eelmise sajandi algusest Euroopas. 1965. aastal esimene leid Eestist. 1970 ndate aastate alguseks koldeid kogu Eestis. Väga ohtlik põllumajanduskahjur. Levikut raske piirata, levib ise aktiivselt.

Linnud n n n Võõrliikideks peetakse vaid neid liike, kelle levikule on inimene otseselt kaasa aidanud. Inimene on ise sisse toonud eripärase välimuse, häälitsuste, käitumisega liike, jahiväärtustega liike jne. Osa liike on osutunud ohuks kodumaisele loodusele. Osa võivad kohalikud linnud välja tõrjuda toidukonkurentsi, sissetoodud haiguste või muude ökosüsteemi muutvate tegurite abil. Uued liigid või liigisisesed vormid võivad ohustada kohalike liikide genofondi. Tekivad hübriidid, risk suur kui sisse on toodud omamaistele lähedasi võõrliike.

Sissetoodud linnud n n Kodutuvi Kanada lagle Faasan ehk jahifaasan Võõrliikideks ei peeta kormorane, valget toonekurge, valgepõsk-laglet – kuigi need on tulnud meile alles hiljuti.

Kodutuvi n n n Aretatud ja kodustatud looduslikult rannakaljudel pesitsevast kaljutuvist ning kirjatuvist. Päritolu Lääne-Euroopa. On esimene Eestis püsima jäänud võõrlinnuliik, kelle sissetoomise või sissetulemise aega pole teada.

n n n n n Arvatavasti toodi sisse kodustatud tõugudena Saksamaalt. 20. sajandi alguses juba mitmes Eesti linnas. Praegu sobivates elupaikades sage kogu Eestis. Levik seotud inimasustusega (linnad, asulad jms). Pesitseb seltsingutena. Teeb kahju eelkõige reostusega (ehitised, ausambad jne). Seltsingulise eluviisi tõttu võib levitada haigusi (salmonelloos, tuberkuloos, ornitoos jne). Piirata ülemäärast arvukust ja pesitsemisvõimalusi. Lõpetada lisatoitmine või piirata seda.

Imetajad n n n Sissetoomise eesmärk: rikastada liha- ja karusnahaloomade faunat. 19. saj – tahtliku introdutseerimise katsed (teated). 1930 ndad aastad – tõestatud introdutseerimine: esimeste ondatrate lahtilaskmine Kolga metskonnas. Eestis praegu 60 püsiimetajaliiki, neist 6 tulnukad. Võõrliigid võivad meile levida ka naabermaadest (Soomest võib tulla kanada kobras ja meie kopra välja tõrjuda).

Sissetoodud liigid on veel: n n n n Kährik Mink Halljänes Kodurott Rändrott Koduhiir Eestisse on püütud asustada ka maralit ja tähnikhirve, nad ei ole püsima jäänud.

Mink ehk ameerika naarits n n Kodumaa on Põhja. Ameerika. 19. saj lõpust alates peetud paljudes maades karusnahaloomana. Eestisse toodi sisse samal eesmärgil. Puuridest pääses vabasse loodusesse, kohanes hästi.

n n n On praeguseks levinud üle Euroopa. 1960 ndate aastate alguses esimese loodusliku asurkonna teke Matsalu lahe piirkonnas. 1980 ndatel aastatel ulatuslik levik üle Eesti. Tänaseks täielikult naturaliseerunud, sobivates elupaikades kõikjal sage. Poolveelise eluviisiga, asustab meie rikkaliku kaldataimestikuga veekogusid. Kahjustab meie vee – ja kaldakooslusi. On välja tõrjunud meie Euroopa naaritsa. On kärbi, nirgi, tuhkru, saarma toidukonkurent. Rüüstab veekogude läheduses lindude pesi, on vähendanud sinikael-pardi arvukust. Mingi vastu võitlemine väga oluline (küttimine, väljapüüdmine – näit Hiiumaal). Konkureerib ondatraga, on selle peaaegu hävitanud.

Kodune ülesanne n n Otsi lisamaterjali ühe invasiivse loomaliigi kohta ja oska temast järgmises tunnis rääkida. Valiku saad teha järgmistest liikidest: kährik, halljänes, kodurott, rändrott, koduhiir, kanada lagle, faasan, majasikk, vaaraosipelgas, majasääsk, vikerforell, hõbekoger, karpkala. Lisa saadud materjal oma Saaremaa Looduse mappi. Kasuta andmete kogumiseks määrajaid, loodusajakirjasid, Internetti jms.

Kasutatud kirjandus n Kangur, M. , Kotta, J. , Kukk, T. 2005. Invasiivsed võõrliigid Eestis. Keskkonnaministeerium, Tallinn.