Pinnamoe kujunemine vlistegurite toimel Tuul ja lained Tuul

Pinnamoe kujunemine välistegurite toimel Tuul ja lained

Tuul pinnamoe kujundajana • Tuul kulutab maapinda, kannab setteid edasi ja kuhjab setteid • Kõige tugevam on tuule tegevus kuiva kliimaga alal, kus on hästi murenenud kivimid ja tuule kiirus on suur

Luited • Luide on liivaküngas, mille on kokku kuhjanud tuul • Rannikul kuhjuvad pikad luiteahelikud • Kõrbetes tekivad 20 – 30 m kõrgused sirbikujulised kaarluited e. barhaanid

Rannikuluited Dune de Pilat, Prantsusmaal Kura maasäär

Barhaan laulev barhaan Kasahstanis luide, Sahara

Tuule kulutusel tekkinud pinnavormid

Lained pinnamoe kujundajana • Kui laine kohtab madalas rannikumeres põhjatakistust ja seetõttu murdub, siis haarab ta põhjast kaasa setteid ja kannab neid edasi.

Rannikukoopad Sinine grott Capri saarel

Orkney saarte rannik Bali rannik

Laguun • Laguun on madalaveeline laht, mida merest eraldavad paralleelselt rannajoonega kuhjunud setted Okarito laguun, Uus-Meremaa

Järsk- ja lauskrannik järskrannik Lõuna-Portugalis Lauskrannik Hollandis

Fjord Saguenay fjord, Quebec • Fjord on pikk ja kitsas liustikutekkeline merelaht või väin • Fjordrannik on iseloomulik Norrale, LääneŠotimaale, Põhja. Iirimaale, Tšiilile, Alaskale, Islandile, Gröönimaale, Uus. Meremaale (Lõunasaar) ja Kanadale (Labradori poolsaar) Sognefjord, Norra

Riasrannik • Riasrannik on rannikutüüp, kus rannajoon on rangelt lõikunud väikeste lehtrikujuliste lahtedega. • Need lahed on tekkinud jõeorgude üleujutusel kohtades, kus mäeahelikud paiknevad rannajoonega risti. • Riasrannik on iseloomulik muu hulgas Pürenee poolsaare loodeosale (Galicia), Suurbritannia saarele (Cornwalli poolsaar), Iirimaa saare edelarannikule ja Mustale merele (Krimm). Riasrannik Galicias

Dalmaatsia rannik • Dalmaatsia rannik on rannikutüüp, kus saarte rannajoon kulgeb maismaa rannajoonega paralleelselt. • Mäeahelike vahelised orud ujutati mereveega üle, mistõttu tekkisid rannajoonega paralleelsed poolsaared ja lahed. • Dalmaatsia rannik on iseloomulik Aadria mere idarannikule Dalmaatsia rannik, Horvaatia

Skäärrannik • Skäärrannik on rannikutüüp, mille puhul keerukalt liigestunud kerkival laugrannikul paiknevad skäärid – peamiselt kristalseist kivimeist koosnevad kaljusaared, paljudel juhtudel üle veepinna ulatuvad silekaljud või silekaljustikud. • Skäärrannik on iseloomulik Soome, Rootsi, Norra, Kanada ja Karjala rannikule. Skäärrannik Turu (Soome) juures.

Rõngassaared e. atollid • Atoll ehk rõngassaar on ümara põhiplaaniga korallrahu, mille keskel on laguun. • Atollid on lubjakivist rõngassaared, mis on reeglina tekkinud aeglaselt merepinnast allapoole vajuvatele ookeanilistele vulkaanilistele saartele organismide elutegevuse tulemusena.

Rõngassaared e. atollid atoll Vaikses ookeanis atolli tekkimine