Elektri tootmine ja taastuvenergia toetusvimalused Peep Siitam 16

Elektri tootmine ja taastuvenergia toetusvõimalused Peep Siitam 16. novembril 2011 a.

Kõneks tuleb: 1. Kuidas elektrijaama ehitada? 2. Milleks ja millist elektrijaama ehitada? 3. Kuidas ehitamiseks raha saada?

Põhiküsimus: kuidas saada pöörlema generaator?

Energiamuundurite tüübid § Aurukatlad § Auruturbiinid (kondensatsioonturbiinid ƞ<45%, vaheltvõtu turbiinid, vasturõhuturbiinid) § Gaasiturbiinid § Sisepõlemismootorid § Kütuseelemendid § Tuumareaktorid § Hüdroturbiinid § Tuuleturbiinid § Fotoelektrilised muundurid § Elektrimasingeneraatorid (vahelduvvoolu- ja alalisvoolugeneraatorid) § Elektrimootorid § Soojusvahetid ja -transformaatorid § Muud muundurid (transformaatorid, alaldid, sagedusmuundurid)

Jaamade ehitamist reguleerivad peamised seadused ja normid § Elektrituruseadus ja võrgueeskiri; § Planeerimisseadus; § Ehitusseadus; § Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus

Süsteemihaldur § El. TS § 40. Süsteemihalduri õigused Õigus nõuda tootmise suurendamist või vähendamist. Õigus piirata või katkestada tarbimist § El. TS § 41. Süsteemihalduri vastutus Süsteemihaldur hüvitab oma kohustuste täitmisega kolmandale isikule tekitatud kahju üksnes juhul, kui tegemist on otsese varalise kahjuga ja süsteemihaldur oli kahju tekkimises süüdi.

Võrgueeskiri Sätestab muuhulgas: § varustuskindlusest tulenevad nõuded, § nõuded mõõtmisele ja mõõteseadmetele, § võrguga ühendamise ja tarbimis- või tootmistingimuste muutmise korra, § põhivõrguettevõtja koostöö naabersüsteemidega.

Milleks ja millist elektrijaama vaja on? 1. Varustuskindluse tagamiseks; 2. Energiajulgeoleku tagamiseks; 3. Elektrijaam peab olema konkurentsivõimeline, et ta ei muutuks ühiskonnale koormaks.

Varustuskindlus ja energiajulgeolek Varustuskindlus (El. TS)- süsteemi võime tagada tarbijate nõuetekohane elektrivarustus; Energiajulgeolek - välisteguritest sõltumatu võime tagada tiputarbimise ajal Eestis asuvate tarbijate elektriga varustamine. Elektrienergia julgeoleku tagamisel tuleb valikute tegemisel kahe peamise kriteeriumina arvestada pikaajaliselt (25 aasta jooksul) ühiskonnale majanduslikult kõige soodsamaid tootmisviise ja keskkonnamõjusid.

Elektrienergia ja SKP vaheline seos

(Turule suunatud) elektrijaamade konkurentsivõime peamised kriteeriumid Muutuvkulud: 1. Energiamuundamise efektiivsus; 2. Primaarenergiaallika saadavus ja hind; 3. Muundamiseks tehtavad kulud; 4. Saastamine. Kapitalikulu: 1. Investeeringu ühikmaksumus; 2. Elektrijaama toetusvõimalused.

Eesti koormuskestvuskõver 2023

Ühiskonna poolt turuhinnale lisaks (sic!) makstav kulude nüüdisväärtus EUR/ toodetud MWh allikas: Energiasalv

NEJ CFB täiskulu 109 EUR/MWh, (3000 ja 8000 t/a, 950 MEUR, 8%, 25 a) Peep Siitami arvutused NEJ 7. ploki andmetel

Kütteväärtuste hinnad

Energiamajanduse ebaefektiivsus numbrites Maailmas 2009, mlrd. USD (IEA 2010) Eestis energiamajandus 2010, MEUR

Tuumajaamade overnight investeerimiskulud: ajalooline kogemus Source: Economics of Nuclear and Renewable Electricity, Mark Diesendorf, University of New South Wales 18

Tuumajaamade maksumusprognoosid ei vasta tegelikkusele

PHAJ koos tuuleparkidega 270 MW 20 270 MW PHAJ + 1000 MW tuulikuid + 270 MW gaasijaam 420 t/a

Puitkütustest elektritootmises Eesti Metsanduse arengukava puiduenergia kasutusest 2020 30 PJ/a Biomassi ja bioenergia kasutamise edendamise arengukava 2007 -2013 biomassiks 4, 4 Mtm/a ehk ca. 30 PJ/a Kasutamata maaressurss (PRIA TÕ+pindalatoetusega) 250 t. ha, millelt võiks teoreetiliselt toota lisaks kuni (kui 30% võetakse kasutusse) 11 PJ/a Täna puitkütuseid kasutuses (LT 18, ET 15) ca. 27 PJ/a Primaarenergia tootmine puitkütustest 39 PJ/a Järeldus: (sõltumata statistika õigsusest) puiduressurss piiratud, NEJ-s kasutamine peaks olema välistatud

Elektroenergeetika - vaid halvad valikud? Ühegi muundamistehnoloogia uue võimsuse rajamine ei toimu ilma toetuseta – see on varasemate poliitotsuste tulemus; Globaalselt on valik kahe halva vahel: Jätkata elektritootmise subsideerimist või maksta elektri eest kõrgemat hinda. Jätkuva subsideerimise puhul tuleks tagada võimalikult väike koormus tarbijale ja maksumaksjale. Fossiilsete kütuste põletamisel põhinevate tehnoloogiate toetamine keeruline, koormus tarbijatel.

Taastuvate toetamisest Taastuvaid ei tule toetada nende vähese konkurentsivõime pärast, põhjus on fossiilsete massiivne toetamine. Taastuvate toetamine tuleks viia enam investeeringutoetuse-põhiseks, et vältida koormust tarbijale ja maksumaksjale.

Levinuimad toetusviisid täna 1. 2. 3. 4. 5. Feed-in Tariff – „laega“ ostukohustus, tagab tulu 10 -20 aasta jooksul. Feed-in Premium – fikseeritud toetus lisaks börsihinnale. Roheliste sertifikaatide kohustus (ettevõtte kohustus osta teatud koguses taastuvelektrit). Investeeringutoetus ÜF ja CO 2 kaubandusest (KIK, Kred. Ex). Maksusoodustused ja –vabastused (aktsiis, taastuvenergia tasu, KM)

Toetused El. TS-s 1. 2. 3. Feed-in Premium 53, 7 EUR/MWh eest taastuvatele (tuulel piirang 600 GWh/a) 12 aasta jooksul Feed-in Premium 32 EUR/MWh eest jäätmetest, turbast või põlevkivi uttegaasist toodetud elektri eest 12 aasta jooksul 14 -16 EUR iga kasutada oleva neto MW eest põlevkivijaamas, sõltumata tegelikust tootmisest (01. 1301. 2016 tootmise algus) 20 aasta jooksul.

MKMi kärpeplaan (mitteametlik) Feed-in Tariff 74 EUR/MWh eest CHP ja hüdrojaamad Feed-in Tariff 86 EUR/MWh eest tuulest toodetud elektrile Toetust ei maksta, kui taastuvatest on toodetud enam kui 1200 GWh/a.

Taastuvate toetamisest NREAP : 2020 - 727 MW taastuvelektri nominaalvõimsusi (kasv 474 MW) Selleks vaja investeerida 940 - 1150 MEUR (ETEK andmetel). Eesmärk: vältida koormust tarbijale. Variandid: 1. Siseriikliku heitmekaubanduse tulud (8 aasta jooksul 1 -2 mlrd. EUR); 2. ÜF – 3, 5 mlrd. EUR. EC soovitus 6% e. 210 MEUR taastuvenergiasse ja energiasäästu; 3. Sertifikaatidega kauplemine; 4. „Õlimaksu“ kehtestamine min. 10 EUR/põlevkivi tonn, tulud >1, 2 mlrd. EUR (2013 -2020); 5. Maksusoodustused.

Kokkuvõte 1. 2. 3. Taastuvenergia ei ole kallis kohustus, meie tingimustes on see odavaim võimalus! Põlevkivist elektritootmine pole alternatiiv, tuleb välja töötada põlevkivist loobumise tegelik kava, lihtsaim viis seda teha on konkursi korraldamine; Mistahes tootmisvõimsuste rajamise toetamise puhul peaks otsene koormuse suurendamine tarbijale olema välistatud.

Tänan kuulamast!