Taastuvenergia ja jtmemajanduse roll energiamajanduses Soojusri vljakutsed Innar

Taastuvenergia ja jäätmemajanduse roll energiamajanduses. Soojusäri väljakutsed Innar Kaasik Taastuvenergia ja väikekoostootmise juht

Installeeritud tootmisvõimsuste muutus Euroopa Liidus 2014 vs 2000 Installeeritud võimsused 2014 vs 2000 140 117 120 101 100 88 GW 80 60 40 20 8 7 2 2 0 0 -20 -13 -25 -40 Tuul • • Maagaas PV Biomass Hüdro CSP Jäätmed Geotermaal Turvas Laine Tuuma Süsi -25 Vedelkütused Taastuvenergia osa kõigist lisandunud elektritootmisvõimsustest on kasvanud. 2000. a. oli 22% investeeringutest elektritootmisvõimsustesse taastuvenergiasse ja 2014. a. olid juba kõigist uutest investeeringutest 79, 1% taastuvenergial põhinevad tootmisvõimsused. Kõige rohkem on perioodil 2000 -2013 lisandunud tuule, maagaasi ja PV võimsusi. Enim on vähenenud tuumaenergia, kivisöe ja vedelkütustel põhinevate jaamade arendused

Tuuleparkide ja PV investeeringud Euroopa Liidus Tuuleparkide ja PV lisandunud võimsus 35, 000 30, 000 MW 25, 000 20, 000 15, 000 10, 000 5, 000 0 2001 2002 2003 2004 2005 2006 Onshore wind • • • 2007 2008 Offshore wind 2009 2010 2011 2012 2013 2014 PV Kokku on installeeritud tuuleparkide võimsus Euroopas 128, 8 GW (s. h. 8, 2 GW offshore). Eeldatav aastane toodang 256 TWh onshore ja 28 TWh offshore tuuleparkides. Offshore tuuleparkide osakaal on aasta-aastasse kasvama hakanud, enim investeerivad offshore tuuleparkidesse UK ja Saksamaa. Kokku on installeeritud päikeseenergia võimsust Euroopas 88 GW, PV turg on hakanud vähenema, tulenevalt toetusmeetmete vähendamisest/külmutamisest paljudes päikeseenergiasse investeerinud riikides (Saksamaa, Hispaania, Tsehhi, Kreeka)

Tuuleelektrijaamad

Installeeritud tuulikud Eestis • • esimene tuulik (150 k. W) Eestis paigaldati 1997 aastal Hiiumaale, suuremate tuulikute paigaldamine Eestis algas 2002 aastal, Eesti Energia omab 13 aastat tuuleenergia tootmiskogemust, Eesti Energia suuremad investeeringud tuuleparkidesse algasid 2009 aastal, tänaseks omab Eesti Energia AS 44 tuulikut koguvõimsusega 111 MW, • installeeritud tuulikuid Eestis kokku 138 ning koguvõimsus 303 MW. 350 Installeeritud tuuleparkide võimsus Eestis 300 250 111 MW 200 111 Eesti Energia AS 50 150 41 Others 41 100 2 1 50 0 0 1997 1 2 2002 1 31 57 2005 2007 76 2008 101 108 2009 2010 134 2011 158 169 2012 2013 192 2014

Narva tuulepark • • • 1964 avati Balti SEJ tuhaväli 1987 lõpetati tuha ladestamine 2005 alustati heakorrastamist 2008 lõpetati haljastamine 2011 alustati tuulepargi ehitust 2012 toodeti esimesed MWh elektrit 2013 Aasta Keskkonnategija tiitel 2015 kiiduväärt tuuleaasta ja toodang 17 tuulikut koguvõimsuses 39 MW +40 meetrit tuhaväli merepinnast +108 meetrit tuulikutorni kõrgus 30 000 peret saab taastuvelektrit 6

Tuuleelektrijaamade paiknemine

Eesti Energia arendus - Tootsi • • • Tuulikute arv: kuni 56 tk Võimsus: ca 150 MW Maa-ala: 4 150 ha Ca 25 km rannikust Kõrgus merepinnast 27 – 35 m Masinate kõrgus 100 m+ • Planeeringu valmimine: 2015/16

Eesti Energia arendus – Suur-Pakri • Tuulikute arv: kuni 30 tk • Võimsus: ca 100 MW • Maa-ala: 744 ha • Ettevalmistuse etapp – piirangute välja selgitamine – lahenduste leidmine.

Meretuuleparkide arendamine • • riiklik merealade üldplaneering on valmimas kahe pilootarenduse puhul (Liivi laht ja Hiiu madalik) keskkonnauuringud mahukamad kui maismaal, lisaks kalastik ja merepõhi ning elukeskkond laiemalt installeeritav võimsus oluliselt suurem kui maismaal, tasuvuspunkt eeldab rohkem masinaid ja suuremat võimsust Eestile kui mereriigile oluline võimalus arendada ka merealade kasutust

Elektri- ja soojuse koostootmisjaamad ning soojusäri väljakutsed

Koostootmisjaamad 2012 aastast alustas tööd Valka koostootmisjaam • 2 MW elektriline võimsus, 8 MW soojuslik võimsus • 13 MW soojuslik tootmisvõimsus • kütus: puiduhake 2013 aastast alustas tööd Paide koostootmisjaam soojuse režiimil ning 2015 -st püsivalt elektrirežiimil • 1, 7 MW elektriline võimsus, 8 MW soojuslik võimsus • 13 MW soojuslik tootmisvõimsus • kütus: puiduhake 12

Koostootmisjaamad Põlevkivi Olmejäätmed Kütteväärtus 8 -10 MJ/kg Hind ca 16 eur/t Investeering elektri tootmiseks 2, 0 MEur/MWel Kütteväärtus 8 -14 MJ/kg Hind -20…-35 eur/t Investeering elektri tootmiseks 5, 7 MEur/MWel

Koostootmisjaamad Iru jäätmeelektrijaama tunnussuurused: • 2013 aastal valmis uus 17 MW elektri ja 50 MW soojusvõimsusega jäätmeenergia plokk • investeeringu maksumus ca 100 MEUR • 27, 5 tonni tunnis on prügikasutusvõimekus • 220 000 tonni sorteerimata jäätmeid aastas • Eestis tekib selliseid jäätmeid ca 300 000 t aastas • 136 GWh elektrienergiat ning 300 GWh soojusenergiat on aasta tootmismaht Jäätmekäitlustasude langus on tarbijate jaoks saanud tänaseks juba osaks unustatud seigaks ajaloos Jäätmekütus asendab osaliselt maagaasi Tallinna soojuse tootmises ja selle tulemusena on vähenenud soojuse hind elanikele

Koostootmisjaamad Olemasolevad soojuselektrijaamad • Võtmesõnadeks on: – – kütuste mitmekesisus keskkonnaeesmärkide täitmine jääkressursi mõistlik ärakasutamine kehtivast taastuvenergiatoetusest väiksem toetusvajadus taastuvenergia tootmiseks – näiteks Balti elektrijaam, olemas on biomassi kasutamise suutlikkus ja ettevalmistus. Lisaks toodab soojust Narva kaugküttevõrku, mille ulatuses samuti ei ole seni lubatud biomassi kasutada ning vajalikku madalamat toetust küsida. EU-s ja Põhjamaades on majanduslikust aspektist lähtuvalt tavaline praktika, et olemasolevad fossiilkütustel põhinevad jaamad moderniseeritakse keskkonnasõbralikku puiduhaket või pelletit kasutama

Koostootmisjaamade arenduspotentsiaal Eestis

Soojusäri väljakutsed Võtmesõnadeks on: • kaugküttetrasside kaod vs. investeerimine • korterelamute soojustamine • alternatiivsed küttelahendused või soojavee tootmine • kaugküttepiirkondadest eraldumine või liitumine – näide Eesti vs. EU • kulude kokkuhoiu ning energiatõhususele ülemineku osaline pidurdamine • tõhusates piirkondades referentshinna puudumine • ENMAK 2030 kohane auditeerimine kaug vs. kohtküte • kombineeritud lahenduste kasutamine soojusäri omanike poolt

Hüdroelektrijaamad

Hüdroelektrijaamade paiknemine

Hüdroelektrijaamad 2002 aastast alustas tööd Linnamäe HEJ • 1, 15 MW elektriline võimsus • 3 turbiini • rajatud 1924, taastatud 2002 2005 aastast alustas tööd Keila-Joa HEJ • 365 k. W elektriline võimsus • 1 turbiin • rajatud 1928, taastatud 2005 20

Hüdroelektrijaamade perspektiiv • jõgede vooluhulgad on madalad ning kõrgustevahe väike • veeseadusest tulenevalt on kalastiku jätkusuutlikkus esimesel järjekohal ning Eestis uusi hüdroelektrijaamasid ei rajata. – pigem on suund sulgemise suunas, – siiski järjest enam arvestatakse töös olevate ja hästi keskkonnaga kooskõlas toimivate jaamade juures nii kohaliku kogukonna kui ka majandus- ökoloogilise hinnanguga ning ei tormata toimivaid objekte lammutama

Looduslikku protsessi kompenseerime noorkalade jõkke laskmisega • • Igal kevadel laseme Jägala jõkke üle 5 000 lõhelise noorkala 10 aastaga oleme taasasutanud üle 70 000 lõhelise noorkala

Taastuvenergia perspektiiv Eestija naaberturgudel

Eesti taastuvenergia tootmine suureneb • 14, 8% moodustas taastuvenergia 2014 aasta elektrienergia kogutarbimisest – 2013 võrreldes lisandus 2, 2% • 2014 taastuvenergia portfelli moodustas: – tuul 42% (576 GWh) – ülejäänud 58% (780 GWh) moodustasid biomass, biogaas, hüdro, jäätmed ja päikeseenergia • 2020 riiklik eesmärk on taastuvenergia osakaal kogutarbimisest 17, 6% - reaalselt saavutatav, • lähiaastate olulisim ja suurima installeeritud võimuse kasvu teeb läbi päikeseenergia

2015 tuuleparkide toodangu prognoos, MWh 700, 000. 0 600, 000. 0 500, 000. 0 400, 000. 0 Tuulikud 2015 Toetuse limiit 300, 000. 0 Tuulikud keskmine aasta Tuulikud 2014 aasta 200, 000. 0 100, 000. 0 be r em de ts be r em no v ob er to ok pt em be r t se au gu s i ul ju i un ju m ai ill ap r ts m är r ua eb r ve ja an ua r 0. 0 • 2014 aastal tootsid tuulepargid kokku 576 GWh elektrienergiat, mis moodustab kogutarbimisest ca 6%, • 2015 aasta 6 esimese kuuga tootsid tuulepargid kokku 386 GWh elektrienergiat, • 2017 jaanuarist oksjonisüsteem - seaduseelnõuna

Taastuvenergia potentsiaal Baltikumis • Läti: – tuuleenergia osas on sisuliselt 1 park, mis on valminud ca 6 aastat tagasi ja rohkem toetusi ei ole jagatud • potentsiaal on suur kuna tegemist pika rannajoonega, elektrivõrk nõrk, siiski ennekõike oleneb riiklikust tellimusemahust ja toetustest – 2010/11 toimus koostootmisjaamade kvootide jaotamisel „turuvõtmine“ ning arendajad hankisid üle finantseerimisvõimete ja ka arendamisvõimete koostootmisjaamade rajamise kvoote – 2013 võttis Läti valitsus vastu otsuse ehitusse mitte läinud kvootide tühistamise osas ning hetkel valmivad veel viimased koostootmisjaamad ning sellele järgnevalt puhastub turg – uued toetused ja riiklik tellimuspõhimõte taastuvenergia osas on kavas välja töötada 2016 ning kehtestada 2017 – 2015 Q 3 alustati merealade üldplaneeringuga eesmärgiga meretuuleparkide arendamisele luua selged eeldused ja määrata alad

Taastuvenergia potentsiaal Baltikumis • Leedu: – 2013 -2014 toimis oksjonite süsteem, millel jagati pakkujate vahel nii tuuleenergia kui koostootmise kvoote põhimõttel madalam hind võidab – tuuleenergia installeeritud võimsuste osas liidripositsioonil, 2016 lõpuks prognoositakse installeeritud võimsust 497 MW, – 2014 toimus turu korrastamine ja jagatud kvootide tühistamine arendajatel, kes ei asunud arendama – suurim segadus maagaasi koostootmisjaamade rajamise osas, kuna hind volatiivne – tuuleenergia osas on 500 MW installeeritavat võimsust välja jaotatud ning uuringud ja seadusandlik töö käib järgmise võimsuspiiri kokkuleppimisel – potentsiaal on kuni 850 MW – meretuuleparkide planeerimisprotsess on töös ning töötatakse välja põhimõtteid, kuidas arendustega alustada – turukaitsemehhanism arenduste müükide osas

Tänan! innar. kaasik@energia. ee