Taastuvenergia tootmise ajalugu ja tnapev Linname HEJs Innar

Taastuvenergia tootmise ajalugu ja tänapäev Linnamäe HEJ-s Innar Kaasik Enefit Taastuvenergia juht

Ajalugu • Vee-jõu kasutamine on Eestis tuntud juba vähemalt 13. sajandist • Enne Teist maailmasõda oli hüdroelektrijaamade koguvõimsus Eestis 9, 3 MW ja nende toodang 28 770 MWh - 29% elektrijaamade kogutoodangust • Viidi läbi ulatuslikke uuringuid hüdroenergeetiliste ressursside väljaselgitamiseks ning koostati projekte veejõu kasutamiseks • Sõja ajal enamik vee-jõuseadmeid purustati

Eesti HEJ koguvõimsus on ca 8 MW Maakond Jaamade arv Harjumaa 11 Põlvamaa 1111 6 Lääne-Virumaa 675 3 585 Viljandimaa 7 Võrumaa 7 Ida-Virumaa 4881 9 Jõgevamaa 2 366 115 370 Valgamaa 4 Tartumaa 1 20 Võimsus k. W 169

Eesti Energia hüdroelektrijaamad Linnamäe HEJ • Ehitatud 1922 -1924 • Nõukogude armee õhkis maja 1941, tammi õhkimine ebaõnnestus • Jaama rekonstrueeris Eesti Energia 2002. aastal • Kogu installeeritud võimsus 1, 15 MW • Aastane toodang ca 7 GWh Keila-Joa HEJ • Ehitatud 1928 • Jaama opereeriti kuni 1999 • Jaama rekonstrueeris 2005 aastal Eesti Energia • Kogu installeeritud võimsus 0, 365 MW • Aastane toodang ca 2, 5 GWh

Potentsiaal Eestis • Eesti kuulub keskmise äravoolu poolest nii 1 km 2 kohta (250 000 m 3 aastas) kui ka ühe elaniku kohta (8000 m 3 aastas) suhteliselt veerikkasse piirkonda • Veevarude energeetilist kasutamist kitsendab jõgede paljusus ja kõrguste vahe puudumine • Enamus töötavaid jaamasid kujutavad endast endistest rajatistest taastatud üksusi, nii ka Linnamäe HEJ Vee-energia kasutamise eelisteks on: • ◦ taastuv ja puhas energialiik; • ◦ ei raiska ressursse; • ◦ hästi väljaarendatud tehnoloogia – hüdroelektrijaamad on suhteliselt lihtsad, väga töökindlad ja pika tööeaga (tavaliselt üle 50 a); • ◦ piisava kogemuse, oskusteabe ja huviliste ringi olemasolu; • ◦ peaaegu täielik automatiseeritus.

Hüdroenergia keskkonnamõjud • • • võimalik mõju jõelistele elupaikadele ja kaitstavatele liikidele jõe veerežiimi muutus veereostuse oht orgaaniliste ainetega (setted) võimalik müra ja vibratsioon sotsiaal-majanduslik keskkond ja maakasutus Kompenseerimaks mõju kalastikule oleme alates 2004 taasasustanud 80 000 lõhelist Jägala jõkke.

Linnamäe uuringud Aegade jooksul tellitud uuringud Linnamäe HEJ tegevuse ja sellega kaasneva keskkonnamõju analüüsiks: 1. Eksperthinnang väitele „Paisutuse likvideerimine ja kalade rändetee avamise võimalus Linnamäe paisu juures ilma lisaavade rajamiseta“. IB Urmas Nugin, 2014 2. Linnamäe HEJ vee erikasutusloa keskkonnatingimuste analüüs. AS Maves, 2012 -2014 3. Eksperthinnang väitele ”Paisutuse likvideerimine ja kalade rändetee avamise võimalus Linnamäe paisu juures ilma lisaavade rajamiseta”. IB Urmas Nugin, 2014 4. Keskkonnamõju eelhinnang ”Kalade rändetee avamine Linnamäe hüdroelektrijaam paisu juures. ” AS Maves, 2014 5. Kalade rändetee avamine Linnamäe hüdroelektrijaama paisu juures. Eelprojekt. IB Urmas Nugin, Tartu 2013. 6. Uuringud Linnamäe hüdrosõlme tehnilise seisundi hindamiseks aastatel 2011 -2012. Inseneribüroo Urmas Nugin, Tartu 2012 7. Ehitus- ja hüdrogeoloogiline uuring. UNICONE SIA, Läti. 2011 8. Linnamäe paisjärve mahtude uuring. IB Urmas Nugin, 2011 9. Eelprojekti „Linnamäe HEJ kalapääsud“ keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Tartu 2010 10. Jägala jõe koelmuala (allpool Jägala juga ca 1, 9 ha) ja Jõelähtme jõe suudmes oleva koelmuala uuring. Ramboll Eesti AS, detsember 2008, Tallinn. 11. Kalastiku uuring Jägala jõe alamjooksul lõigul jaost kuni suudmeni. Tartu Ülikooli Mereinstituut, Tartu 2007. 12. Linnamäe hüdroelektrijaama taastamise keskkonnamõju hindamise aruanne. AS Maves. 2000

Linnamäe HEJ tulevik • Linnamäe HEJ-le 2002. a väljastatud vee erikasutusluba ei sisaldanud uue kalatrepi või kalapääsu rajamist, kuna: – Jägala joa ja paisu vahelist ala ei peetud alternatiivseks kudemispaigaks ning sellega seoses peeti kalapääsu kulutusi põhjendamatuteks. • 2009. a jõustus seadusemuudatus - Looduskaitseseaduse § 51 lõike 2 alusel lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigana kinnitatud veekogule või selle lõigule ehitatud paisul tuleb tagada kaladele läbipääs nii üles- kui ka allavoolu 2013. aasta 1. jaanuariks • Vee erikasutusluba kehtib 31. 12. 2017. Koostamisel on KMH, mis peab andma seisukoha paisutuse võimalikkusest. Hüdroenergia tootmise jätkamine sõltub paisutuse olemasolust. – Lisaks KMH-le on vähemalt kaks osapoolt oma seisukohtadega Linnamäe paisjärve staatust kujundamas: Jõelähtme vallavalitsus ja Keskkonnaministeerium, keeruliseks teeb ettevõtte seisukohalt olukorra see, et mõlemad on tootmistegevusel olulised partnerid. – Ettevõtte jaoks on oluline, et jõutaks osapooli rahuldava tulemuseni, seni tagab Enefit Taastuvenergia objektil tootmise, heakorra ja keskkonnanõuetest kinnipidamise

Tänan!