Autoriigus arhiivid ja kultuuriprand Anne Kalvi Ksmu 19

Autoriõigus, arhiivid ja kultuuripärand Anne Kalvi Käsmu, 19. juuni 2008

Autoriõigus : mis ja miks? Sisukord Normid ja nende otstarve Teosed ja allikmaterjalid Allikmaterjali autoriõiguste kuuluvus Autoriõigused Teose vaba kasutamine arhiivis Isiklike koopiate tegemine Autoriõigus arhiivi tegevuse tulemustele

Autoriõigus: mis ja miks? Autoriõigusel on eesti keeles 2 tähendust: • objektiivne = õigusnormid • subjektiivne = autorile seadusega tagatud õigused Mõnes teises keeles võib nende tähistamiseks olla kaks eraldi terminit

Autoriõigus: mis ja miks? Autoriõigus jaguneb maailma riikide ajalooliste traditsioonide alusel kaheks: • autorist lähtuv kontinentaal-Euroopa traditsioon (author’s rights) • majanduslikust küljest lähtuv angloameerika traditsioon (copyright)

Autoriõigus: mis ja miks? Kaasnevad õiguse (related rights) Autoriõigus (author’s rights) Mandri-Euroopa autoriõiguse traditsioon

Autoriõigus: mis ja miks? Autoriõigusega kaasnevad õigused mandri- Euroopa traditsioonis (Euroopa Liidu näitel) • teose esitaja õigused • fonogrammi tootja õigused • ringhäälinguorganisatsiooni õigused • filmi esmasalvestuse tootja õigused (on erinev produtsendi õigustest)

Autoriõigus: mis ja miks? • andmebaasi tegija õigused • isiku õigused, kes esimesena avaldab avaldamata teose • isiku õigused, kes annab välja mittekaitstava teose kirjanduskriitilise või teadusliku väljaande

õiguste kaitse õiguste kollektiivne teostamine kehtivuse tähtaeg õiguste kuuluvus teos autorilepingud piirangud varaliste õigustele autori õigused Keskkond, ühiskond => ideed, kujundid. .

Normid ja nende otstarve 1. Autoriõiguse normide ülemaailmne tasand a. WIPO lepingud: Berni konventsioon WIPO autoriõiguse leping (WCT) WIPO esituste ja fonogrammide leping (WPPT) b. WTO asutamislepingu lisa: Intellektuaalomandi õiguste kaubandus -aspektide leping (TRIPS)

Normid ja nende otstarve 2. Autoriõiguse normide regionaalne tasand EL direktiivid ja määrused Põhja-Ameerikas NAFTA leping jm 3. Siseriiklik tasand Seadus(ed)

Normid jaseaduse nende eesmärk otstarve Autoriõiguse Eestis: • tagada kultuuri järjepidevus ja kultuurisaavutuste kaitse • autoriõigusel põhinevate tootmisharude ja rahvusvahelise kaubanduse areng • luua autoreile jt õiguste omajaile soodsad tingimused teoste ja muude kultuurisaavutuste loomiseks ja kasutamiseks

Normid ja nende otstarve Mandri-Euroopas: • Eraõigus - õiguse subjektid on võrdses seisundis - ülekaalus on üksikisiku huvid • Avalik õigus - õiguse subjektid on alluvussuhetes - ülekaalus on avalikud (üldsuse) huvid

Normid ja nende otstarve ERA- AVALIK ÕIGUS • Autoriõiguse seadus • Võlaõigusseadu s • Teadus- ja arendustegevu se korralduse seadus • Muuseumisea dus • Arhiiviseadus • Andmekogud e seadus • Sundeksempl

Normid ja nende otstarve • Arhiivi tegevuse õiguslik regulatsioon vt oma riigi seadus vt oma arhiivi põhikiri vm alusdokument Mis on arhiivi eesmärk?

Teosed ja allikmaterjalid Teose mõiste tuleneb seadusest – Euroopa Liidus: originaalne tulemus NB! Teoseks olemist eeldatakse. Praktikas on iga loometöö tulemus teos, kuni vaidluses ei tõendata vastupidist.

Teosed ja allikmaterjalid NB! Teos ei ole asi. Teos on mõtete väljendusvorm

Teosed ja allikmaterjalid Allikmaterjalid, mis on eelduslikult teosed • raamatud, kogumikud • artiklid • teadustööd • tervikajalehed ja -ajakirjad, muu perioodika • raamatukaante kujundus • noodid

Teosed ja allikmaterjalid • käsikirjad: kirjad, mälestused, päevikud, muud käsikirjad • isikute kõned, loengud, ettekanded jm suulised teosed nii kirjalikult kui salvestistena • ? ? ? rahvaluulekogujate kirjapanekud • ? ? ? kirjalikud folkloorinähtused: oraaklid, taevakirjad, salmikud, laulukladed • rahvaloomingu mitmesugused

Teosed ja allikmaterjalid • geograafilised jms kaardid • kunstiteosed • fotograafiateosed, fotoalbumid, slaidid NB! eristame fotograafiateost ja fotot NB! foto kui mõne teose reproduktsioon

Teosed ja allikmaterjalid • andmebaas = süstemaatiliselt või metoodiliselt korraldatud kogu, mille sisuks on teosed, andmed vm materjal, ja mis on kasutatav elektrooniliste vm vahendite abil NB! EL-s eristatakse kahte liiki andmebaase: - need, mille on teose tunnused, - need, mis on kaasnevate õiguste

Teosed ja allikmaterjalid • teosed helisavestistena: fonogrammidel, heliplaadisalvestistel, helilindistustel NB! fonogramm = helisalvestis elavast esitusest või looduslikust helist Fonogramm ei ole teos. On autoriõigusega kaasnevate õiguste objekt.

Teosed ja allikmaterjalid • filmid, videosalvestised audiovisuaalne teos = vt mõiste seaduses! Tavaliselt on see teos , mis koosneb korrapäraselt seotud kujutistest koos neid saatvate helidega või ilma helideta , ja mis on ette nähtud näitamiseks vastavate tehniliste vahenditega (kino-, tele-, videofilm jne)

Teosed ja allikmaterjalid NB! Audiovisuaalsete teoste “jäägid” ja algmaterjal võib samuti olla teos • multimeediateosed • veebilehed, nende teatav sisu ja kujundus • arvutiprogrammid digitaalses vormis teoste digitaliseerimiseks, reprodutseerimiseks, salvestamiseks ja “käivitamiseks”

Teosed ja allikmaterjalid • Kultuurivara – kultuuripärand – kultuuriväärtused • Ingl. k. Cultural property (cultural heritage) • Sks. k. Kulturgut

Teosed ja allikmaterjalid • Termin esmakordselt: • 1954. aasta Haagi konventsioonis kultuuriväärtuste kaitse kohta relvakonflikti korral • (Eesti ühines 1995)

Teosed ja allikmaterjalid Mõiste “kultuuriväärtused” hõlmab nii institutsioone kui kollektsioone, mida nende pika arenguprotsessi tõttu on hakatud käsitlema konfliktiaja kaitse erireeglite subjektina (L. V. Prott, P. J. O’Keefe. Law and the Cultural Heritage. Vol. 3: Movement. London, Edinburgh; Butterworths, 1989, lk 926 -927).

Teosed ja allikmaterjalid 1954. a. Haagi konventsiooni art 1 kohaselt on kultuuriväärtusteks: a) nii liikuvad kui liikumatud kultuuriväärtused, millel on iga rahva kultuuripärandile suur tähtsus, nagu religioossed või ilmalikud arhitektuuri-, kunsti- või ajaloomälestised, arheoloogilised paikkonnad, arhitektuuriansamblid, mis niisugustena

Teosed ja allikmaterjalid kunstiteosed, käsikirjad, raamatud, teised kunstilise, ajaloolise või arheoloogilise tähtsusega esemed, aga samuti teaduslikud kollektsioonid või olulised raamatute, arhiivimaterjalide või ülalnäidatud väärtuste reproduktsioonide kollektsioonid;

Teosed ja allikmaterjalid b) hooned, mille peamiseks ja tegelikuks otstarbeks on punktis a osutatud liikuvkultuuriväärtuste hoidmine või eksponeerimine, sellised nagu muuseumid, suured raamatukogud, arhiivihoidlad, aga samuti varjendid, mis on ette nähtud punktis ja osutatud liikuvkultuuriväärtuste hoidmiseks relvakonflikti korral;

Teosed ja allikmaterjalid c) keskused, kus leidub märkimisväärsel hulgal punktides a ja b osutatud kultuuriväärtusi - niinimetatud kultuuriväärtuste kontsentreerumise keskused.

Teosed ja allikmaterjalid Autoriõiguse normidega ei kaitsta – ideesid, kujundeid, süsteeme, meetodeid – reeglina ka rahvaloominguteoseid – õigusakte ja haldusdokumente – fakte, andmeid, päevauudiseid

Allikmaterjali autoriõiguste kuuluvus NB! Allikmaterjali füüsiline omamine ei taga autoriõiguste omamist. Reegel: Arhiivile saavad autoriõigused kuuluda siis, kui autori või autori õigusjärglasega on vastav leping sõlmitud Soovitav on sisse seada “raamatupidamine” nende

Allikmaterjali autoriõiguste kuuluvus • autor = mandri-Euroopas on see füüsiline isik või isikud, kes oma loometööga loovad teose, tuletatud teose, kogumiku jne - ühised autorid - fotol kujutatud objekti (hoone, maali jne) autor - helisalvestatud teose autor - tõlkija, kogumiku koostaja

Allikmaterjali autoriõiguste kuuluvus • autori õigusjärglane - autori pärija - seaduse või testamendiga - muu isik - lepingu alusel (autorite ühing, kirjastaja, produtsent) Kust otsida? Esimene samm: autorite ühingud, siis loomeisikute liidud jne

Autoriõigused = ainuõigused teose kasutamise - lubamiseks - ja keelamiseks NB! Mandri-Euroopas: kõik, mis ei ole lubatud, on keelatud! - loa saamiseks tuleb leping sõlmida Lepinguta kasutamine = õigusvastane käitumine

Autoriõigused • autori õigused on territoriaalsed • autori õigused on tähtajalised Autori varaliste õiguste kehtivuse tähtaeg - Reegel EL-is: autori eluaeg + 70 aastat p. m. a. - Seaduses on reeglina mitmed erandid

Autoriõigused Autori isiklikud õigused - õigus autorsusele - õigus teose puutumatusele - õigus teose avalikustamisele

Autoriõigused Autori varalised õigused - õigus teose reprodutseerimisele - õigus teose levitamisele - õigus teose avalikule esitamisele

Autoriõigused Autori varalised õigused - õigus teose eksponeerimisele (sh tehnika abil) - õigus teose edastamisele ringhäälingus - õigus teose kättesaadavaks tegemisele arvutivõrgus jt

Teose vaba kasutamine arhiivis Arhivaal Üldises kasutuses (public domain) Vaba kasutamine seaduse alusel (free use/fair use) Autoriõigusega kaitstav Litsentsileping (license)

Teose vaba kasutamine arhiivis Autori õiguste piirangud peavad vastama 3 -astmelisele testile: 1. piirangut kohaldatakse seaduses toodud erandjuhtumil, 2. vaba kasutus ei tohi olla vastuolus teose tavapärase kasutamisega 3. ega kahjustada põhjendamatult autori huve.

Teose vaba kasutamine arhiivis NB! Kolmeastmeline test kehtib samuti kaasnevate õiguste piiramise kohta

Teose vaba kasutamine arhiivis Eesti AutÕS § 20. Teose reprodutseerimine raamatukogu, arhiivi või muuseumi poolt (1) Autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta on lubatud teha ÜKS KOOPIA muuseumi kogus olevast teosest 1) - asendamaks kadunud, hävinud või kasutamiskõlbmatuks muutunud teos

Teose vaba kasutamine arhiivis - ohu tõenäosuse korral teha koopia teose säilimise tagamiseks. Oht on tõenäoline, kui teos või selle koopia on muuseumis ainueksemplarina 2) asendada mõne teise raamatukogu, arhiivi või muuseumi püsikollektsiooni kuulunud teos või selle koopia, mis on kadunud, hävinud või muutunud kasutamiskõlbmatuks.

Teose vaba kasutamine arhiivis (2) Asendamiseks ja säiltamiseks on reprodutseerimine lubatud tingimusel, et muuseumi tegevus ei taotle ärilist eesmärki ja on võimatu omandada teose uut koopiat. (4) Muuseumil on õigus reprodutseerida oma kogusse kuuluvat teost või selle osa kohtu või riigiasutuse nõudmisel (vastavaks menetluseks).

Teose vaba kasutamine arhiivis Vt oma arhiivi põhikiri vm arhiivi tegevust reguleeriv dokument: Mis on arhiivi eesmärgid ja ülesanded? Vt oma maa autoriõiguse seadus: kas ja kuidas on arhiivil lubatud teha koopiad enda tegevuse eesmärgil

Isiklike koopiate tegemine Iga riigi seaduses on ette nähtud ka isiklike koopiate tegemine Näide Eesti AutÕS §-st 20 (3) Muuseumil on õigus reprodutseerida oma kogusse kuuluvat teost või selle osa FÜÜSILISE ISIKU tellimuse alusel isiklikeks vajadusteks kasutamisel.

Isiklike koopiate tegemine NB! Isiklikke koopiaid võib teha vaid MITTEÄRILISEL eesmärgil Nt lubamatu on, kui ajakirjanik kasutab ärilisel eesmärgil.

Autoriõigus arhiivi tegevuse tulemustele Tulemid, mis on teosed: • andmebaasid (mis on originaalsed) • teadusl. monograafiad, artikid, artiklikogumikud, muud kogumikud, allikapublikatsioonid jm • eksperthinnangud • teadustöö aruanded • heli- ja videosalvestised

Autoriõigus arhiivi tegevuse tulemustele • virtuaalsed väljaanded, veebinäitused • elektroonilised ajakirjad • veebileht NB! Oluline on arhiivi töötajate poolt loodud teoste autoriõigustest informeerida ja neid kaitsta! NB! Vt seadusest ja töölepingust, kellele kuulub autoriõigus arhiivitöötaja loodud teosele. Seaduses on see on riigiti

Kokkuvõte • Autoriõigus kaitseb autorite jt isikute erahuve • Arhiivil tuleb oma tegevuses arvestada autorite jt isikute õigustega • Vajadusel tuleb autori- ja kaasnevate õiguste omanikega sõlmida lepingud • Arhiiv saab teatud arhivaale autoriõiguse mõttes “vabalt kasutada”. Seda vabadust ei ole just palju. . .

Tänan!