UURIMIST ALUSED TALLINNA 21 KOOL Merilyn Meristo 2012

UURIMISTÖÖ ALUSED – TALLINNA 21. KOOL Merilyn Meristo 2012

UURIMISTÖÖ ALUSED RÕK: õppeaine annab algteadmised teadusliku uurimistöö: • olemusest; • meetoditest; • etappidest; • struktuurist; • vormistamisest; • kaitsmisest.

ÕPPETÖÖ VORM • • • Auditoorsed loengud; Praktikumid ja seminarid; Iseseisev töö; Koostöö juhendajaga; Avalik esinemine ehk kaitsmine

TEEMA VALIK Valdkonna valik – mis mind huvitab? � Juhendaja valik – kes uurib/õpetab valdkonda, mis � mind huvitab? � Jõukohasus � Materjalide kättesaadavus � Juhendajaga edasise koostöö planeerimine; � Tähtajaline tegevuskava � Teema kinnitamine � Pealkiri võib töö käigus muutuda! � Uurimistöö seminarid detsembris.

MIS ON UURIMISTÖÖ? Uurimistöös: �Püstitatakse probleem; �Kirjeldatakse teemaga seotud eelnevaid uurimistulemusi; �Kirjeldatakse ja põhjendatakse uurimismeetodeid; �Viiakse läbi uurimus; �Esitatakse tulemused; �Analüüsitakse tulemusi ja seotakse neid varasemate uuringutulemustega; �Tehakse järeldused ja ettepanekuid tulevasteks uurimistöödeks.

UURIMISTÖÖ STRUKTUUR Koosneb: • Teoreetilist osast (teooria tutvustus, varasemad uuringud samal teemal, mõistete lahti seletamine, kirjanduse ülevaade) • Metodoloogiast (valimi, andmekogumismeetodite ja andmeanalüüsi tutvustamine) • Empiirlisest osast (tulemuste ja analüüsi esitamine)

ÕPILASUURIMUSE EESMÄRGID (1) � Teadvustada uurimistöö olemust; � Õppida koostama uurimistööd; � Õppida koguma andmeid; � Osata korrektselt vormistada uurimistööd; � Avastada iseseisvalt midagi uut. � EESMÄRGIKS EI OLE KEERUKUS VAID KORREKTSUS!

ÕPILASUURIMUSE EESMÄRGID (2) � Oskus eristada olulist ebaolulisest � Oskus kriitiliselt hinnata allikaid � Oskus analüüsida ja teha järeldusi � Kirjalik ja suuline eneseväljendusoskus

UURIMISTÖÖ LIIGID � Kvalitatiivne � Kvantitatiivne � (kombineeritud) � Ülevaade � Arendustöö

KVALITATIIVNE UURIMISTÖÖ � Püstitatakse eesmärgid ja uurimisküsimused; � Sõnalised, pildilised või helilised andmed; � Eluloolised või folkloorsed andmed; � Leitakse mustreid, sarnanusi; � Induktiivne analüüs;

KVANTITATIIVNE UURIMISTÖÖ Püstitatakse eesmärgid ja hüpoteesid (uurimisküsimused); � Mõõdetavad andmed (arvulised väärtused); � Statistiline andmeanalüüs; �

ÜLEVAADE � Annab kirjanduse põhjal ülevaate erinevatest tulemustest; � Üldistab seniuuritu; � Esitab jätku-uuringusuunad; � ETTEVAATUST tasemele! – oht langeda referaadi

ARENDUSTÖÖ � Millegi konkreetse valmimine: � Nt arvutiprogramm � Nt õppematerjalid � Nt arengukava jne VORMISTUS ALLUB UURIMISTÖÖ ÜLDISELE ÜLESEHITUSELE!

UURIMUSE ETAPID � � Teema valik; Uurimuse kavandamine: � � � Uurimise läbiviimine � � � � Taust Probleemi sõnastus Eesmärgid ja uurimisküsimused (hüpoteesid) Metoodika valik Andmekogumine Tulemused Analüüs Järeldused Vormistamine Retsenseerimine Kaitsmine

KIRJANDUS Hirsijärvi, S. , Remes, P. , Sajavaara, P. (2005). Uuri ja kirjuta. Tallinn: Medicina. Kidron, A. (2008). Uurija käsiraamat: Mis ja milleks? Kuidas? Mis meetodil? . Tallinn: Mondo. Laherand, M. -L. (2008). Kvalitatiivne uurimisviis. Tallinn: OÜ Infotrükk.

TEEMA � Aktuaalne ja originaalne; � Konkreetne ja piiritletud; � Võimaldab erialase kirjanduse hankimist ja andmekogumist; � Jõukohane; Teema valikut põhjendatakse SISSEJUHATUSES!

PEALKIRI � � � Teema võimalikult täpne sõnastus; Muutub tavaliselt töö käigus selgemaks; Sõnastatakse lõplikult töö valmimisel; Hõlmab kogu sisu, kuid ei valgu laiali; Sisaldab töö keskseid mõisteid; Ei ole lause ega küsimus, vaid (öeldiseta) fraas; � „Õpilaste lugemisharjumused” � � „Algklassi õpilaste lugemisharjumused” „Algklassi õpilaste lugemisharjumused Tallinna 21. Kooli õpilaste näitel” „Noored ja sport“ „Arvuti kasutamine koolis“

TAUST � � Miks on antud teema oluline? Kellele on antud teema oluline? Kirjandus –Varasemad uurimused � � � � Ajakirjandus Internet Arhiivid Ümbritsevad inimesed (ettekanded) Varasemad tähelepanekud Seosed Mõistete lahtiseletamine Teooria tutvustamine (nt füüsikalised nähtused)

UURIMISPROBLEEMI PÜSTITAMINE � Esitatakse kirjeldusena � Tegeliku ja soovitava vastuolu (kui tegelikkus erineb ideaalist) � Uurimus viiakse läbi, et parandada olukorda ja lahendada probleem

PROBLEEMI NÄIDE (JÕGEVA KOOL) � Kareda vee kuumutamisel tekib anuma sisepinnale või küttekehale katlakivi. Katlakivi ummistab veetorusid, suurendab kuumutusseadmete energiakulu ning vähendab nende eluiga. Kuigi Jõgeval on üldiselt teada, et linna vesi onkare, pole siiski kättesaadavaid kvantitatiivseidandmeid vee kareduse kohta. Seega on oluline uurida, kui kare on Jõgeva vesi.

EESMÄRK � Peab haakuma pealkirjaga � Peab olema reaalselt saavutatav � Sõnastuse vead: � Eesmärk ei ole uurida (mitte protsess) � Vaid nt välja selgitada, kaardistada, jne (tulemus) � Eesmärgiks on välja selgitada KUIDAS /MIKS (mitte KAS)

HÜPOTEES (1) � Sõnastatakse kvanitatiivse uurimuse puhul � Hüpotees on tõestamata tees, mis eedatavasti annab vastuse küsimusele, mille uurimistöö autor seab, ning mis koosneb enamasti seostest uuritavate faktide vahel (Kalle & Aarma, 2003). � Sõnastuses esitatakse võilmalik lahendus Põhjendatakse varasemate uuringute, kirjanduse ja kogemuste kaudu

HÜPOTEES (2) Näide: Kuna päikesevalgus mõjutab taimede saagikust, siis püstitatakse järgmine hüpotees: � Päikse käes kasvavate tomatite saagikus on suurem kui varjus kasvavate tomatite saagikus(võrdlushüpotees). � Tomati saagikuse ennustamisel on oluline päikesevalguse kogus (seosehüpotees). Seosehüpotees ei võimalda midagi väita ega järeldada põhjuslikkuse või mõju kohta. Saame vaid öelda, kas uuritavate tunnuste vahel on või ei ole SEOST. On oht “murda sisse lahtisest uksest”!

UURIMISKÜSIMUS(ED) � Sõnastatakse kvalitatiivse ja kvantitatiivse (jüpoteesi asemel) uurimuse puhul. � Uurimisküsimusele tahetakse uurimusega vastus leida. � Mida tähendab. . . ? Kuidas mõjutab. . . ? Kuidas põhjendab. . . ? Milline on seos. . . ? � Hüpoteesid/uurimisküsimused vormistatakse töös eraldi alapeatükina või eraldi lõiguna sissejuhatuse lõpus.

VALIM � � Mõõtmiseks võetud üldkogumi osa, mis lubab teha üldistavaid järeldusi üldkogumi kohta Valim peab olema üldkogumit esindav (representatiivne). Selleks � � � Juhuvalim � üldistatav suurele üldkogumile. peegeldab rahvastiku parameetreid � justkui tegelikkuse vähendatud koopia. � � Mugavusvalim � � peab valim olema küllalt arvukas valimi jaotus peab olema lähedane üldkogumi jaotusele lähedal uurija elu- või töökohale või moodustatakse sõprade abiga jne. Süstemaatiline valim � Nt iga 15. õpilane

VALIM (2) � Tüüpilise juhtumi valim � Erandliku juhtumine valim � Homogeenne valim � Maksimaalselt erineva juhtumi valim � Kriitilise juhtumi valim � Lumepallivalim � Mugavusvalim � Juhuvalim