Eesti rahvamuusika Uurimist kokkuvte Tallinna Prantsuse Ltseum Madli

Eesti rahvamuusika Uurimistöö kokkuvõte Tallinna Prantsuse Lütseum Madli Viiul 2013

Folkloor �Pärimuse all mõeldakse järjepidevalt edasi kanduvat vaimset kultuuri �Teadmised, uskumused ja kogemused (jutud, anekdoodid) �Kõnepruugis (kõnekäänud, killud) �Tegevuses (mängud, kombed)

Vanem rahvalaul �Algriim �Parallelism �Värsimõõt (regivärsiline laul) �Tekkis u 2000 aastat tagasi Soome lahte ümbritsenud hõimudel �Omapärane helikeel �Vanaaegsed pikad sõnavormid

Uuem rahvalaul �Lõppriim �Salmilaul �Hakkas Eestis levima 18. sajandil �Sisu ja elukäsitlus on kooskõlas maailmaga �Värsiehitus on kooskõlas kaasaaegse keelega

Töö-ja tavandilaulud �Soodustasid töö tegemist �Lõikuslauludes maagilised jooned �Põhja-Eestis olid kitsa ulatusega venitatud realõppudega viisid �Setumaal karjaselaulud �Lõuna-Eestis õitsilaulud

Jõululaulud �Ennustuste abil loodeti uut head aastat �Suurpuhastus ja Tahma-Tooma tegemine, rituaalne jõulusaun �Mulgimaal lühike refrään, üherealised viisid �Kirde-Eestis ilma refräänita ja kaherealised viisid �Tähtsal kohal regivärsilised laulumängud

Pulmalaulud �Lauludega mõjutati pruutpaari tulevast elu �Pulmalaulik abielus naine (kaasik) �Lõuna-Eesti pulmalaulude refrään kaasike �Setus mõrsjaitkud, mõrsja ärasaatmise laulud hähkämised.

Rahvalaulikud �Rahvalaulikust sõltus teksti püsimine või muutumine �Edasiandmise täpsus ning olukorrale vastav improviseerimine �Epp Vasar �Liis Alas �Anne Vabarna

Tänan kuulamast!