Praktilise ja uurimist alused Praktilise ja uurimistga seotud

Praktilise ja uurimistöö alused Praktilise ja uurimistööga seotud mõisted

Kursuse maht ja sisu Kokku 35 tundi • 8 tundi - sissejuhatavad loengud • 2 tundi - seminar • 3 x 2 tundi – harjutamine (arvutiga vormistamine) • 2 tundi - seminar • 15 tundi - töö juhendajaga • 2 tundi – oma töö vormistamine ja kaitsmiseks valmistumine

Õppekava ja uurimis- või praktiline töö Gümnaasiumi riiklik õppekava Vabariigi Valitsuse 06. 01. 2011 määrus nr 2 § 5. Gümnaasiumis taotletavad pädevused Gümnaasiumi lõpetades õpilane: … 3) kasutab erinevaid õpistrateegiaid, oskab koostada uurimistööd ja seda esitleda, oskab olla meeskonna liige ja panustada ühiste eesmärkide saavutamisse; § 18. Kokkuvõtvad hinded ja gümnaasiumi lõpetamine (3) Gümnaasiumi lõputunnistuse annab gümnaasium õpilasele: … 4) kes on sooritanud gümnaasiumi jooksul õpilasuurimuse või praktilise töö, välja arvatud kooli lõpetamisel eksternina.

Teemad ja tegevused kursuse jooksul • praktilise ja uurimistööga seonduvad mõisted • uurimismeetodid • eesmärk, hüpotees, uurimisküsimus, probleem • praktilise ja uurimistöö koostamise etapid • aja planeerimine • kirjanduse jm materjali otsimine ning selle relevantsus

Teemad ja tegevused kursuse jooksul • • struktureerimine ja sisukord uurimis-ja praktilise töö vormistamine joonised, tabelid ja diagrammid kasutatud allikad viitamine ja plagiaat Power. Pointi koostamine kaitsmine

Praktilise ja uurimistöö korraldusjuhend http: //www. kadrinakool. edu. ee/dokumendid/put_korraldus. pdf

Mõisted Uurimistöö ehk uurimus • Teadustöö, mille põhiülesandeks on uudse informatsiooni pakkumine: teatava probleemi lahendamine või nähtuse kirjeldus, mis lisab uusi tahke ja teadmisi juba teadaolevale. • Konkreetses õppeaines või harrastustegevuses koostatav põhjalik iseseisev töö, mis ei piirdu refereerimisega. • Uurimusest peavad selguma töö koostaja seisukohad ja järeldused.

Mõisted Praktiline töö • Praktiline- tegelik; tegelikkuses rakendatav; tegelikkust ja selle võimalusi arvestav, kasulikkusest lähtuv, asjalik (EKSS). • Praktiliseks tööks võib olla tehnoloogiline lahendus, õpilasfirma, projekt, õppematerjal, teos.

Praktilise töö liigid Praktiline töö on õpilase poolt õppekava raames loodud … • teosed • õppematerjal (õpik, töövihik, audio-, audiovisuaalne ja elektrooniline õppematerjal, ülesannete, slaidiesitluste, tekstide, temaatiliste piltide kogu jms) • tehnoloogiline lahendus (infotehnoloogiline, arhitektuurne jms tehnoloogiline lahendus)

Praktilise töö liigid • õpilasfirma (idee leidmine, juhtide ja nime valimine, äriplaani koostamine, õpilasfirma registreerimine, õpilasfirma tegutsemine, õpilasfirma lõpetamine ja lõpparuande koostamine, õpilasfirma esitlus) • teostatud projekt (konverentsi, konkursi, kontserdi, näituse, võistluse, õppekäigu vms korraldamine) Praktilise tööga kaasneb etteantud struktuuriga kirjalik kokkuvõte.

Mõisted Projekt • Projekt- konkreetne terviklik tööülesanne vm. ettevõtmine (EKSS). • On ajaliselt ja rahaliselt selgelt piiritletud. • Etapid: planeerimine, teostus, lõpetamine (analüüs).

Valiidsus ja reliaablus Valiidsus • Valiidsus (ingl. k. validity) = kehtivus • Mõõtevahendi või meetodi võime mõõta just seda, mille mõõtmiseks see on mõeldud. Reliaablus • Reliaablus (ingl. k. reliability) ehk usaldusväärsus- näitab, kuivõrd võime ja saame usaldada tulemusi. • Näitab, et tulemus ei ole juhuslik. • Nt usaldusväärsust demonstreerib see, kui andmekogumist on korratud sarnastes tingimustes ja on saadud sarnased tulemused.

Juhendaja roll • Uurimistöid juhendavad õpetajad, vajadusel võib juhendaja olla ka väljastpoolt kooli. Ühel tööl võib olla mitu juhendajat. • Õpilane valib juhendaja vastavalt juhendaja isikule ning teemale, mida juhendaja on nõus juhendama. • Juhendaja suunab õpilast uurimistöö koostamisel ning ettetulevate probleemide lahendamisel.

Juhendatava roll • Huvi oma töö vastu • Koostöövalmidus: kokkulepetest kinnipidamine, avatud suhtlemine, julgus küsida ja ettepanekuid teha • Valmisolek teha iseseisvat tööd: lugeda, teha katseid, otsida ja töötada materjale, analüüsida • Vastutuse võtmine

Tõhus algus määrab edu http: //www. youtube. com/watch? v=8 o. QDZNAZq 9 o&f eature=related

Kvantitatiivne uurimus Kesksed on: • Järeldused varasematest uurimustest • Varasemad uurimused • Mõistete määratlemine • Vaatlus-/kogutud andmed sobivad arvudes mõõtmiseks • Andmeid korraldatakse statistilistelt käsitletavaks • Järelduste tegemine lähtub statistilisest analüüsist • Kasutatakse hüpoteese

Kvalitatiivne uurimus Tüüpilisi jooni: • Andmed kogutakse loomulikus, tegelikus olukorras. • Teadmiste kogumise instrumendina eelistatakse inimest. • Induktiivne analüüs. Olulist ei määra uurija. • Eelistatakse meetodeid, kus uuritavate seisukohad ja hääl pääsevad esile. • Uurimisobjektid valitakse eesmärgipäraselt, mitte juhusliku valimi menetlust kasutades. • Viiakse läbi paindlikult ja kava võib töö käigus muutuda. • Hüpoteese ei kasutata.

• Praktikas raske kvantitatiivset ja kvalitatiivset uurimust teineteisest eristada. • Kasutatakse kõrvuti teineteist täiendavatena.

Teema, uurimisülesanne, strateegia, meetod, eesmärk • Jõe ületamine – teema • Üle jõe saamine- eesmärk • Kuidas saada üle jõe? - probleem (mitu inimest peab ületama, kui sageli peavad ületama jne) • Otsus, kas minna üle silla, ujuda, lennata või purjetada – strateegia • Erinevate paatide, sildade, lennuki jne tüüpide valik – meetod

Strateegiate põhitüübid • Katseline uurimus • Ülevaateuurimus • Juhtumiuurimus

Uurimuse eesmärk 1. 2. 3. 4. Kaardistada Seletada Kirjeldada Ennustada

Meetodid 1. Otsene ja osalusvaatlus: kuidas inimesed käituvad teatud situatsioonides 2. Intervjuu, ankeetküsitlus, päevikumeetod: eraeluline käitumine, väärtused, uskumused, suhtumine 3. Vestlusanalüüs 4. Standardiseeritud testid: võimed 5. Valmisandmestikud • ametlik statistika, statistilised andmebaasid • arhiivimaterjalid • varasemate uurijate koostatud materjalid • dokumendikogud • internetikorpused • kirjanduse allikate uurimine

Meetodid Uurimismeetod- andmete kogumine ja analüüs Enamasti rakendab uurija oma töös mitut meetodit (nt küsitlus ja töö arhiivmaterjalidega).

Uurija ja detektiiv • Mõlemad vaatlevad, küsivad, jälgivad s. o koguvad erinevate meetoditega materjali. • Kummalgi pole materjalist mingit kasu, kui ei lisandu allikate kriitilist hindamist ja analüüsi (hallid ajurakud niidiotsakeste seostamiseks).

Teema valimine on protsess. Mõni näpunäide uurimistöö planeerijale: • Teen korraliku töö etteplaneeritud aja jooksul. • Ma ei tee oma uurimusest eluaegset projekti, mõistan, et see on koolitöö, milles võib ka midagi puudu jääda.

Teema valimine • Elu jätkub ka pärast seda tööd ja kõike ei saa ühte töösse kirja panna. • Võin jätkata hiljem teemaga tegelemist. • Ma ei pea kangekaelselt kinni uurimisteemast ja koostöös juhendajaga võin teemat laiendada, kitsendada, muuta. • Annan aru, et minu töö on üks võimalikest teemakäsitlustest.

Hea teema kriteeriumid • Tegija on teemast huvitatud. • Teema käsitlemise jaoks leidub sobiv ja jõukohane meetod. • Teema õpetab midagi uut uurijale. • Kas on olemas sobiv juhendaja? • Kas on teostatav ettenähtud aja jooksul? • Kas on piisavalt informatsiooni? • Kas ei ole majanduslikult liiga kulukas (sõidukulud, eriaparatuur, postikulud jm)? • Kas võimed ja kogemused tulevad nähtavale?

Väldi teemat … • mis on liiga lai. • mille kohta ei leidu allikkirjandust. • mida ei suuda liigendada ega piiritleda. • mis on liiga emotsionaalne. • mis eeldab täiesti uute oskuste omandamist, näiteks võõrkeel.

Pealkiri Hea pealkiri on kirjutise visiitkaart, mis • sisaldab uurimisprobleemi; • haarab keskseid mõisteid / tekstis sisalduvaid lihtsalt leitavaid märksõnu; • on fraas, mitte lause, on täpne ja sisu hõlmav; • ei sisalda lühendeid.

Pealkiri Hea pealkiri ei ole näiteks „Millised on matemaatikaõpetajate ootused uuele õppekavale? “, vaid on „Matemaatikaõpetaja ootused uuele õppekavale“. Pealkiri „Koolist väljalangevus“ on liiga lai, kuna ei selgu, kas uuritakse koolist väljalangevuse põhjusi või hoopis seda, kui palju õpilasi koolist igal aastal välja langeb. Üks võimalik pealkiri on „Gümnaasiumiõpilaste koolist väljalangevuse põhjused Kadrina Keskkoolis aastatel …. . “

Uurimistöö koostamise etapid 1. Teema valimine Oluline on teema sõnastus (võib töö käigus pisut teiseneda), probleemide ning hüpoteesi püstitamine, töö esialgne ülesehitus, meetodi(te) valik. 2. Kirjandusega tutvumine, bibliograafia koostamine Töö käigus võib täpsustuda.

Uurimistöö koostamise etapid 3. Tööks vajalike andmete kogumine ja läbitöötamine (ankeetküsitlus, intervjuu jm). Uuringute teostamine. 4. Teksti kirjutamine ja töö algvariandi esitamine 5. Vajadusel lisamaterjali kogumine

Uurimistöö koostamise etapid 6. Teksti viimistlemine ja lõplik vormistamine 7. Töö retsenseerimine 8. Retsenseeritud töö esitamine eksamikomisjonile 9. Uurimistöö kaitsmine

Uurimistöö struktuur • • Tiitelleht Sisukord Sissejuhatus Põhiosa (peatükid ja alapeatükid) Kokkuvõte Kasutatud materjalid Lisad

Praktilise töö kirjaliku kokkuvõtte struktuur • Tiitelleht • Sissejuhatus (taust, lähtealused, eesmärgid) • Töö ülevaade (aktuaalsus, tööprotsessi ja tulemuse kirjeldus) • Kokkuvõte (hinnang eesmärkide saavutamise kohta, ettepanekud idee edasiarendamiseks) • Kasutatud allikad • Lisad (fotod, audio- või videosalvestus vms)

Aja planeerimine Ole oma aja juht http: //www. youtube. com/watch? v=f 9 k. VINv DUyk

Monitooringuleht • Monitooringu-/seire-/koostööleht – lähtub etappidest. • Abiks nii juhendajale kui juhendatavale. • Koostöös pannakse paika õppenädalad ja/või kuupäevad.

Monitooringuleht (näidis) Õpilase nimi aeg tegevus allkirjad 3. õppenädal Teema valimine jm sinna juurde käiv Sept, okt Teemakohase kirjanduse lugemine, arutamine nov Vormistamise nõuded ja nipid- võiks olla ühiselt kõigile uurijatele paar õppust Nov - veebr Andmete ja uurimistulemuste läbitöötamine ja analüüs kokkuleppel Töö läbivaatamine juhendajaga. s. o konsultatsioon Konsultatsioon konsultatsioon apr Lõplik viimistlemine ja vormistamineviimistlemine Juhendis määratud Esitamine retsensendile, kaitsmiskomisjonile kuupäevad Kooli tööplaanis kaitsmine määratud kuupäev

Hüpoteesid ja uurimisküsimused • Kvantitatiivses uurimuses hüpoteesid. • Kvalitatiivses uurimuses uurimisküsimused. • Kombineeritud uurimuse puhul mõlemad või ainult uurimisküsimused. • Mõnikord ka kvantitatiivses uurimuses uurimisküsimused hüpoteeside asemel. Hüpotees on teooriast või kogemusest tulenev kontrollitav teaduslik oletus. Nt Gümnaasiumist väljalangemine on üsna suur ei ole korrektne hüpotees, sest sisaldab ebamäärast väljendit üsna suur ja puudub kriteerium, mis määraks, kas hüpotees osutus õigeks /valeks.

Hüpoteesid ja uurimisküsimused • Võrdlushüpotees Koolist väljalangevus on 10. klassis suurem, võrreldes 11. ja 12. klassiga. • Seosehüpotees Õpilase rahulolu kooli ja õpetajatega on negatiivses seoses koolist väljalangevusega. • Struktuurihüpotees Gümnaasiumiõpilaste poolt nimetatud koolist väljalangevuse põhjustena märgitakse suhteid õpetajatega ja toimetulekut õppetööga.

Hüpoteesid ja uurimisküsimused Uurimisküsimused on lahtised küsimused (mitte kasküsimused) ja peavad olema esitatud konkreetselt uuritavate kohta. Kuidas tajuvad õpilased koolikohustuse täitmise ja edasijõudmise seost? Sellisel juhul peavad uuritavateks olema õpilased.

Hüpoteesid ja uurimisküsimused • Hüpoteesid või uurimisküsimused aitavad valida andmekogumise meetodit ja sõnastada küsimusi. • Samuti aitavad nad piiritleda uurimust, et see liiga laiali ei valguks. • NB! Pealkiri, eesmärk ja hüpoteesid/ uurimisküsimused peavad olema omavahel kooskõlas.

Tutvumine kirjanduse ja varasemate uurimistulemustega • Kas on varem sama teemat uuritud? • Kes on varem sama teemat uurinud? • Millised on varasemate uurimuste peamised uurimismeetodid ja tulemused? • Millist teemakohast kirjandust on veel olemas? • Kust leida allikmaterjali ja sekundaarset kirjandust?

Leitud materjali relevantsus Relevantne- oluline, täpne (EKSS) Uurimistöös tuleb viidata ainult usaldusväärsetele allikatele. Kuidas teha kindlaks relevantsust? Kas autor on tuntud ja tema töödele viidatakse? Kellele on tekst mõeldud? Kas teksti on retsenseeritud? Kas väljaandja (nt kirjastus) on tuntud? Kas sisu on kontrollitav, kasutatakse erialakeelt?

Vikipeedia ja selle plussid Vikipeedia- tasuta veebipõhine entsüklopeedia, mille autoriks võib olla igaüks ja mida toimetavad vabatahtlikud. Vikipeediat luuakse rohkem kui 200 keeles. Vikipeedia plussid: mõni artikkel võib olla väga põhjalik ja sisaldada täpset informatsiooni; andmed on värskemad, kajastatud on ka aktuaalsed teemad; artikleid saab kommenteerida ja parandada.

Vikipeedia miinused Artiklid on anonüümsed, st keegi ei vastuta info õigsuse eest; artiklite autorid on asjaarmastajad ja artiklid on väga erineva tasemega; artiklid võivad olla subjektiivsed; mõni artikkel on keeleliselt ebakorrektne; palju teemasid puudub.

Andmebaaside tüübid internetis Viiteandmebaasid- sisaldavad viiteid, kust materjali leida Nt Kadrina Keskkooli raamatukogu http: //onyx. kadrina. edu. ee/riksweb • Täistekstandmebaasid- sisaldavad artiklite, raamatute või muude dokumentide täistekste, samuti pilte, tabeleid, audio- ja videofaile Nt ERNIEesti kirjanduse http: //www. kirmus. ee/erni. html tekstid 1924 -1925 Faktiandmebaasid- sisaldavad faktiinformatsiooni, näiteks aadresse, majandusnäitajaid, füüsikalisi, keemilisi, geograafilisi ja statistilisi andmeid Nt ärikataloog, Statistikaamet, kirikuraamatud

Andmebaase internetis e-kataloog ESTER (http: //tartu. ester. ee) - Eesti raamatukogude ühiskataloog Rahvusarhiivi virtuaalne uurimissaal VAU (http: //www. ra. ee/vau/ ) - ajalooarhiivi, riigiarhiivi, filmiarhiivi ja maa-arhiivide kogud Riigi Teataja (https: //www. riigiteataja. ee) – Eesti õigusaktide andmebaas Eesti Statistikaamet (http: //www. stat. ee/ee) – statistilised andmed Keeleveeb (http: //www. keeleveeb. ee) – sõnaraamatud ja teatmeteosed Eesti Keele Instituudi keelenõuanne (http: //keeleabi. eki. ee) – eesti keele abi