IVAN IV JULM 1530 1584 Koostaja Merilyn Merisalu

IVAN IV (JULM) (1530 – 1584) Koostaja: Merilyn Merisalu Tallinn 2013

v Kui Moskva suurvürst, Vassili III, hülgas Leedu alalt pärit Jelena Glinskajaga abiellumiseks oma esimese naise, olevat Jeruusalemma patriarh pannud suurvürstile needuse: „Kui sa sooritad selle kohutava teo, siis sünnib sulle hirmus poeg. Sinu rahvas saab tundma hirmu ja pisaraid. ” v Sellest abielust sündinud esimesest järglasest sai mees, kes läks ajalukku Ivan Julma nime all (Ivani kohta kasutatav eestikeelne sõna „julm” on eksitav – vene „groznõi” tähendab „ähvardav” ja seda lisanime tarvitati juba Ivani eluajal). 2

Moskva suurvürst Vassili III (1479 – 1533) Vene suurvürstinna Solomonija Saburova (u. 1490 – 1542) Poeg (sündis kloostris ? ) Vene suurvürstinna Jelena Glinskaja (1508 – 1538) Tsaar Ivan IV (1530 – 1584) Juri Vassiljevitš (1532 1563) 3

LAPSEPÕLV v Rjurikovitšide dünastiast pärit Venemaa I tsaar, Ivan IV ehk Ivan Julm, sündis 25. augustil 1530. a Moskvas. v Olles 3 aastaselt kaotanud isa, sai Ivanist testamendijärgselt troonipärija. v 1533 1538 valitses riiki regentnõukogu, reaalne võim oli aga kuni 1538. aastani Ivani ema Jelena Glinskaja ja tema soosiku vürst Ivan Obolenski Telepnevi käes. Pilt 1: Ivan IV portree, 16. saj tundmatu vene kunstnik 4

v Peale ema surma mõjutasid valitsust rivaalitsevad Šuiski, Belski, Vorontsovi ja Glinski bojaariperekonnad (võistlesid mõju pärast valitsusasjadele, kuid keegi neist ei üritanud hõivata trooni). v Bojaariperekonnad alandasid ja solvasid noort tsaari, mistõttu Ivan ja ta vend elasid lakkamatu hirmus ees, et nad arreteeritakse ja tapetakse. v Nuhkimise, mürgitamise, vägivalla ja mõrvade õhkkonnas omandas Ivan elust samasuguse arusaamise. Kõik, mida ta palees nägi ja kuulis, õpetas talle julmust ja kavalust. 5

v Juba väga varakult meeldisid Ivanile verised mängud (ta katkus sulgi kinnipüütud lindudelt, torkas neil silmad välja, lõikas nad noaga lõhki ja lahutas meelt nende agooniafaaside jälgimisega või siis kindlusemüüril seistes keerutas ta oma pea kohal noori koeri, paiskas nad õuele, et nende liikmeid murda). v 13 aastaselt, pärast jõulupühi, heitis ta bojaaridele ette riigi vara raiskamises ja omavolilistes surmanuhtlustes ning laskis hukata vürst Andrei Šuiski (kisti jahikoerte poolt tänaval elusalt lõhki). 6

HARIDUS v Ivan oli vähese haridusega (haris end juhuslike kohtumiste varal). v Tema teadmisi täiendasid kantselei sekretärid, välismaa saadikud ning palees töötavad käsitöölised. v Metropoliit Makari õpetas Ivanile teoloogiat ja ajalugu, tänu millele said talle lähedaseks Moskoovia ajalugu ja usu müsteeriumid. v Lugemine innustas teda kirjutama. Tema suur kirg oli vene keelega tegelemine ning kõnekunst. v Et paremini tunda oma maad, rändas ta selle risti ja põiki läbi. 7

KROONIMINE v Oma tähtsuse rõhutamiseks tahtis suurvürst Ivan nimetada end ümber tsaariks. v 16. jaanuaril 1547. a kroonis metropoliit Makari Ivan IV Moskva Kremli Uspenski peakirikus ning kuulutas ta „kogu Venemaa tsaariks“. v Peale tsaariks pühitsemist saatis Ivan Konstantinoopoli kreeka patriarhi Josaphasele kirja, taotledes investituuri kui tsaar. 8

IVAN IV VALITSUSAEG 1547 - 1584 v 1550. a kõigi Venemaa provintside esinduskogu, Maakogu, (Zemski Sobor) loomine. Maakogu tasakaalustas bojaaride võimu, kuid see polnud otsustusõiguslik ning kogunes korrapäratult. Ainsaks ülesandeks oli kiita heaks ja toetada tsaari ja tema nõunike poliitikat. v 1550. a uus „Tsaari koodeks“ („Tsarski Sudebnik“), et ühtlustada seadusandlust kogu riigis (võimu all olevatel aladel rakendaksid kohtunikud samu seadusesätteid), mõistis hukka kohtunike ja maksukogujate kuritarvitused ning kärpis maakondade asehaldurite võimu. Kohtusüsteem oli kolmeastmeline, viimane oli Ülemkohus Moskvas. 9

v 1550. a reformid sõjaväes. Moodustati 6 alalist musketitega relvastatud palgalist streletsipolku, kokku 3000 meest. See oli Moskoovia esimene alaline armee. Muudeti väejuhtide kohajärgluse (mestnitšestvo) põhimõtet, kes peab kellele alluma (oli tekitanud lahinguväljal ohtlikke vaidlusi). v 1550. a preester Silvestri poolt koostati käitumisnormide kogu („Domostroi“), mis andis juhiseid ja nõuandeid erinevate religioossete, sotsiaalsete, kodu ja perekonnaga seotud küsimustes. 10

v Ivan IV soovis piirata kiriku omandit ning maksustada seda, kuid metropoliit Makari oli sellele vastu. Nagu ta oli oma kroonimiskõnes selgelt öelnud, lootis ta, et tsaar kaitseb kiriku eesõigusi, vastutasuks pidi kirik toetama krooni. v 1551. a kutsus tsaar kokku kirikukogu, mis sai tuntuks kui Stoglavõi (Sajapealine). Kinnitati ikoonimaali ja kirikumuusika tavapärased vormid ning mõisteti hukka ilmalik muusika ja näitemängud, vaimulike kuritarvitused ja liiderdamine. Kiriku maaomand ja maksusoodustused kuulutati puutumatuiks, kuid kui kirik tahtis edaspidi uusi valdusi soetada, vajas ta selleks tsaari heakskiitu. Sajapealine kirikukogu võttis vastu ka uue kirikuseaduse koodeksi. 11

v 1552. a Kaasani khaaniriigi alistamine (ristisõda moslemite vastu). Kaasani linn asus mitme tähtsa kaubatee ristumiskohal ja khaaniriigile kuulus viljakad maad. Võidu mälestuseks valmistati hiigelsuur ikoon, mis kujutas tsaari koos peaingel Miikaeliga moskoviitide väe eesotsas ning Moskva Kremli Punasele väljakule ehitati Vassili Blažennõi kirik. v 1556. a liitis Ivan IV vägi Venemaaga Astrahani khaaniriigi. 12

v 1564. a rajatakse Moskvasse esimene vene trükikoda. v 1570. a veebruaris, laskis Ivan Julm oma opritšnikutel (juhtis Maljuta Skuratov, õieti Grigori Skuratov Belski) tappa või surnuks piinata peaaegu kõik Suur Novgorodi elanikud, seda ise pealt vaadates. Põhjuseks või ettekäändeks oli see, et ta kahtlustas Novgorodi ebalojaalsuses ja reeturlikkuses (tsentraliseeritud riigi põhimõtetele vastuseisus). Eri allikate andmeil oli tapetuid 2700 – 27000. v 1582. a Siberi alistamise algus – Jermak Timovejevitš koos 580 sõdalasega vallutas Lääne Siberi lõunaosas asunud khaaniriigi pealinna Kašlõki ja sundis khaan Kutšumi steppidesse põgenema. Jermaki retk ei toonud veel endaga kaasa täieliku Siberi alistamist, see toimus 17. sajandil. 13

1558 – 1583 LIIVI SÕDA v Sõja ajendiks oli nn „Tartu maks“, mida Venemaa 1550. aastatel Tartu piiskopkonnalt, hiljem tervelt Liivimaalt nõudis (Ivan IV väitis, et kuna Tartu piiskopkond on põline Vene maa, viidates Jaroslav Targa ajale, siis peavad seal valitsevad sakslased selle eest Ivan IV le „maksu“ tasuma). Tegelik põhjus oli tagada Moskva suurvürstiriigile väljapääs Läänemerele. v Liivi sõjas purustas Moskva tsaaririik Liivi ordu, kuid kaotas sõja ja väljapääsu Läänemerele ei saavutanud. v 1582. a alguses Jam Zapolski vaherahu tulemusena Poola ja Moskva suurvürstiriigi vahel jäid Lõuna Eesti ja enamus Läti alasid Poolale. v 1583. a augustis Pljussa vaherahu tulemusena Rootsi ja Moskva tsaaririigi vahel jäid Põhja ja Lääne Eesti ning Ingerimaa Rootsi kuninga võimu alla. v Saaremaa jäi Taani koosseisu. 14

ISIKLIK ELU 1547. a abielu Anastassija Romanova Zahharinaga (1530 1560), v lapsed: v Tsarinna Anna Ivanovna (1548 1550) v Tsarinna Maria Ivanovna (1551 1569 ) v Tsareevitš Dmitri Ivanovitš (1552 1553), uppus/suri külmetusse v Tsareevitš Ivanovitš (1554 1581), hukkus tüli ajal isa Ivan Julmaga v Tsarinna Jevdokija Ivanovna (1556 1558) v Tsareevitš Fjodor Ivanovitš (1557 1598), alates 1584. aastast tsaar Fjodor I 15

v 1561. a abielu tšerkessi vürsti Temrjuki tütrega, Maria Temriukovnaga (1544 – 1569), lapsed: v v Tsareevitš Vassili Ivanovitš (1563 – 1563) 1571. a abielu Marfa Vassiljevna Sobakinaga ( 1571, suri abielu 16. päeval) v 1572. a abielu Anna Ivanovna Koltovskajaga ( 1627), 1575. a saadeti kloostrisse, sest ta polnud sünnitanud 3 aasta jooksul ühtegi last. v 1575. a abielu Anna Vassiltšikovaga ( 1577) 16

v 1576. a abielu Vassilissa Melentjevnaga ( 1579), 1577. a lväidetav abielurikkumine tõi talle kaas pagendamise kloostrisse ja tema armukese hukkamise. 1580. a abielu Maria Fjodorovna Nagajaga ( 1608), lapsed: v Tsareevitš Dmitri Ivanovitš (1582 – 1591) (kiriku seaduste järgi oli Ivani ja Maria poeg Dmitri sohilaps) 17

IVAN IV SURM v 1584. aasta alguskuudel haigestus tsaar tõsiselt. Ta kutsus kokku 60 astroloogi, et saada teada oma täpne surmapäev. Astroloogid ütlesid, et ta sureb 18. märtsil. 17. märtsil ta hoiatas neid, et kui ennustus ei täitu, saadab ta nad kõik tuleriidale. Määratud päeva hommikul oli Ivan veel küllalt tugev, et võtta vanni. Kestev soojas vees lebamine leevendas tsaari alalisi selja valusid, teda kuuldi isegi laulvat. Pärast vanni heitis ta voodisse ning käskis malelaua mänguks valmis seada. Äkki karjatas ta valjult, langes selili voodile ning oligi surnud (suri arvatavasti „traditsiooniliselt" mürgitamise tagajärjel, selles kahtlustakse tema nõuandjaid Boriss Godunovi ja Bogdan Belskit). v Ivan maeti Kremlisse Arhangelski (Peaingel Miikaeli) kirikusse tapetud poja, Ivanovitši, kõrvale. 18

Pilt 2: Ivan Groznõi ja ta poeg , Ilja Repin 1870– 1873 19

KASUTATUD KIRJANDUS v http: //et. wikipedia. org/wiki/Ivan_IV v http: //en. wikipedia. org/wiki/Ivan_the_Terrible v http: //www. kesknadal. ee/g 2/uudised? id=15169&sess_admin=936 7 b 478 d 1 ed 074251 f 99 d 37 a 7999 a 03 v http: //histrodamus. ee/? event=Show_main_layers&layer_id=163 v http: //rusistica. eu/venemaast/16 sajand/ivan iv julm/ v http: //www. estoniannyingmaencyclopedia. com/index. php? option =com_mtree&task=viewlink&link_id=1404&Itemid=108 20

v http: //www. kesknadal. ee/g 2/uudised? id=15169&sess_admin=9367 b 478 d 1 ed 074251 f 99 d 37 a 7999 a 03 v „Ivan Julm“ H. Troyat , Kunst, 1998 v „Vene tsaaride kroonika“ D. Warnes, Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2002 Pildid: v Pilt 1: http: //et. wikipedia. org/wiki/Pilt: Kremlinpic 4. jpg v Pilt 2: http: //et. wikipedia. org/wiki/Pilt: REPIN_Ivan_Terrible%26 Ivan. jpg 21

TÄNAN KUULAMAST JA VAATAMAST! 22