Sotsiaalpedagoogika II loeng Kristel Tamm Sotsiaalpedagoogika n Enamikes

Sotsiaalpedagoogika II loeng Kristel Tamm

Sotsiaalpedagoogika n Enamikes Euroopa riikides mõistetakse sotsiaalpedagoogika all tööd laste ja noortega (Cameron 2004). n Sotsiaalpedagoogika otsib jätkuvalt tegevusalana oma kohta sotsiaalvaldkonnas n Sotsiaalpedagoogikas nähakse ka alternatiivi klassikalisele sotsiaaltöö praktikale

Antiikajal n Sotsiaalpedagoogiline mõte ja tegevus sündis juba antiikajal, juba siis mõistsid paljud silmapaistvad ühiskonnafilosoofid alates Platonist ja Aristotelesest kasvatuse keskset tähendust ühiskonna arengule. (Hämäläinen 2001: 35) n Teadvustati poliitika, pedagoogika ja eetika kokkukuuluvust. n Idee poliitika, pedagoogika ja eetika seotusest sisaldub olemuslikult ka sotsiaalpedagoogika mõistes.

Pedagoogika Antiik-Kreekas n Inimesed töötasid spetsialistide-õpetajatena ( “specialist educators”). n Ateenas loodi koolid n Pedagoogid olid nagu pereabilised, enamasti orjad, kelle ülesanne oli valvata ja olla koos perepoegadega. n Pedagoogid saatsid lapsi nii koolis kui mujal ja nende ülesanne ei olnud vaid turvalisuse tagamine. n Pedagoogid õpetasid ka suhtlemist ja käitumist.

Kust sai alguse sotsiaalpedagoogiline traditsioon? Rousseau “Emilie” – hariduslik ideaal- asetas lapse keskmesse, oli teerajajaks lapsepsühholoogilistele uurimustele Pestalozzi – arendas Rousseau ideid edasi ja tuli välja ideega, et: -HARIDA TULEB TERVET LAST -ÕPPIJA PEAB OLEMA ÕPPIMISSE AKTIIVSELT KAASATUD -ÕPETADA TULEB KOLME LAPSE OSA: KÄED, SÜDA, PEA. -HARIDUS JA SOTSIAALNE ARENG ON OMAVAHEL SEOTUD (Petrie 2004)

16. sajand: n Selleks ajaks mõisteti pedagoogika all tegevust, mida tegid õpetajad ning tuutorid. . .

19. Sajandi algul Inglismaal: “Educators of the poor” – vaeste õpetajad/harijad vaestes linnapiirkondades ehk agulites. “Development aid workers” – kombinatsioon õpetajast, kogukonnatöötajast ja sotsiaaltöötajast. Õpetasid ka igapäevaoskusi.

19. sajandil Saksamaal: 1848 Revolutsioonide aasta Euroopas Sellest tulenevad uudsed ideed ka Saksamaal Diesterweg: “Sotsiaalpedagoogika peaks väljenduma hariduslikus tegevuses, mille eesmärk on aidata vaeseid ühiskonnas”(Infed 2005). Heaolu läbi sotsiaal-hariduslike strateegiate ehk siis hariduslikud lahendused sotsiaalprobleemidele, mida on rõhutanud ka Hämäläinen

Friedrich Adolph Wilhelm Diesterweg (1790 – 1866) idee: Inimesed on võimelised arenema, austama ning hoolima teistest ja töötama ühiskonna heaks. Soovis reformida koolisüsteemi – eemaldada sealt kiriku ja poliitika mõjud ning muuta kool kohaks, kust algab sotsiaalne muutus. ÜLDHARIDUS PEAKS OLEMA KÄTTESAADAV KÕIGILE

Šotimaal: 1841 Aberdeenis esimene “Feeding-school” – kool kus toideti, treeniti tööharjumusi ning anti ka baasharidus Sai tuntuks kui Aberdeeni-mudel Algul vabatahtlik, hiljem kohustuslik Mary Carpenter – teerajaja töös probleemsete lastega.

Mary Carpenter: Rajas kooli Bristoli slummis Seisis silmitsi vaeste ja probleemsete lastega, ent oli edukas kuna suutis köita 1851 Mary Carpenter andis välja essee: Reformatory Schools for the Children of the Perishing and Dangerous Classes and for Juvenile Tegeles ka heategevusega, uuris koolisüsteemi Inglismaal Offenders korraldas ka konverentsi, et arutada alaealiste õigusrikkujate institutsionaalse hoolduse võimalusi

Friedrich Daniel Ernst Schleiermacher (1768 – 1834) Teoloog ja filosoof Pidas oluliseks kogukonnaharidust Üks tema teooriatest: inimesel on loomulik juba tema vajadus sotsialiseeruda ja soov püüelda universaalsete sotsiaalsete eesmärkide poole. Ainult demokraatia võimaldab individuaalsel tahtel areneda. Tema ideid arendasid edasi hiljem Dewey ja Freire.

Saksa filosoof Paul Natorp (1854 – 1924) Leidis, et oleks oluline sulgeda lõhe vaesuse ja rikkuse vahel Saksamaal Leidis, et haridus on oluline kõikides vanuseastmetes ning igasuguse ühiskondliku staatusega inimeste jaoks. Natrop-i järgi peab kogu pedagoogika olema sotsiaalpedagoogika.

Herman Nohl (1879 -1960) Nohl pööras tähelepanu sotsiaalpedagoogika arendamisele ametialase tegevusena ja erilise ühiskondliku tegevsüsteemina. Tema järgi peab olema kogu pedagoogika oma olemuselt sotsiaalpedagoogika. Käsitles sotsiaalpedagoogikat üldisest pedagoogikast eraldiseisva teadusalana või pedagoogika ühe valdkonnana. Nohl rõhutas indiviidi, Natorp kollektiivi

19. sajandil: Mõiste “sozial pädagogik” võttis 1844 kasutusele Karl Mager (1810 -1858) Kasutati ka vastandlikke mõisteid 'Collectivpädagogik' ja 'Individualpädagogik‘ Kontseptsioon 'learn to do by doing' tähenduses õppimine läbi tegemise. 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi algul Euroopat vapustanud industrialiseerumine ja sellega tekkinud töölisküsimus äratas probleemide lahendamiseks ja ühiskonnarahu säilitamiseks nii sotsiaalpoliitilist kui ka sotsiaalpedagoogilist aktiivsust.

Karl Mager (1810 -1858) n Õppis filosoofiat Bonnis, Berliinis ja Pariisis n Talle tähendas sotsiaalpedagoogika eelkõige üksikisiku kasvatamisele keskendunud individuaalpedagoogika alternatiivi n Mõistis sotsiaalpedagoogika all seda kasvatusliku uurimise osa, milles käsitletakse kasvatuse ühiskondlikke seoseid

19. Sajandi lõpupoole Võeti kasutusele termin sotsiaalharidus (“social education”) Dewey töötas välja “lapsekeskse lähenemise” Väitis, et õppimise eelduseks on osalemine kogukonnaelus Ka klassi vaatas ta kui väikest kogukonda. INIMESED ÕPIVAD LÄBI SUHTLUSE SOTSIAALSES KESKKONNAS

20. sajandil: 20. sajandi teisel poolel hakati sotsiaalpedagoogikat ühe enam seostama sotsiaaltööga ja sotsiaalharidusega. Rõhuasetus oli siis juba inimese HEAOLUL ja ÕNNELIKKUSEL (holistiline lähenemine) Tekkis huvi SOTSIAALSETE GRUPPIDE vastu ning selle vastu, kuidas nendega tõhusalt töötada. Juba 20 -ndatel aastatel rõhutas Herman Nohl, et sotsiaalabis tuleks inimesi aidata nii, et nad edaspidi end ise aidata saaksid. Probleeme ei tule karta, nendega peab võitlema. Kõikidel inimestel peab olema võimalus elada iseseisvalt ja loovalt.

20. sajandil: 1921. a. , Eesti Vabariigi esimestel aastatel, avaldati Saksa autori Hegerti (1921) raamatu tõlkeversioon sotsiaalpedagoogika valdkonnas. Siiski jäi termin sotsiaalpedagoogika läbi kogu esimese vabariigi vabadusperioodi üsna juhuslikuks.

20. sajandil: 1930. aastate lõpuks olid Eestis haridusperioodika vahendusel kättesaadavad põhilised Saksa sotsiaalpedagoogiliste voolude seisukohad, välja oli kujunemas ühiskondliku kasvatuse küsimuste järjepidev käsitlus, laienes sotsiaalpedagoogika mõiste kasutamine

RÜHMATÖÖ ÕNNELIK RAHULOLEV LAPS KES VÕI MIS PEAKS TEDA ÜMBRITSEMA NOORSOOTÖÖTAJA/ SOTSIAALPEDAGOOGI VAATENURGAST

Kasutatud allikad n Leena Arras-e loengumaterjalid n Helen Tomp-i loengumaterjalid n Hämäläinen, J. Sissejuhatus sotsiaalpedagoogikasse n Sotsiaalpedagoogika: http: //www. infed. org/biblio/b-socped. htm