Tallinn Finantskeskuseks 2012 Kristel KivinurmPriisalm Veebruar 2009 1

Tallinn Finantskeskuseks 2012 Kristel Kivinurm-Priisalm Veebruar 2009 1

Eesti tulevik – deflatsioonis vaevlev Jaapan või ikkagi Läänemere tiiger? Jaapan: elamukinnisvara, muutus võrreldes eelmise aastaga Reaalsus Eestis: - 6 -7 aasta kasv Eestis baseerus sisetarbimisel ja kinnisvarainvesteeringutel - Enamus ettevõtteid keskenduvad Eesti turule - Hinnatasemed – tööjõud ja varade hinnad osades segmentides Soome tasemel - Madala hinna eelis kadunud Reaalsus Eestist väljaspool: - 6 -9 kuu jooksul Eesti naaberriikide ja konkurentide valuutad kukkunud euro suhtes 30 -50% - nende riikide konkurentsivõime on oluliselt paranenud - Eesti kohandumine – läbi deflatsiooni või läbi devalveerimise Eesti tulevik: - A – madal majanduskasv, langevad varade ja tööjõu hinnad, kõrge väljaränne – 5 -10 aastat - B – kiired muudatused, et tõsta Eesti konkurentsivõimet – taastame kiire majanduskasvu, tööhõive ja ekspordile suunatud investeeringud Allikas: Global Property Guide 2

Eesti majanduse tõusumootorid: fookus ekspordile suunatud kõrges lisaväärtusel Kõrge lisaväärtusega teenused Kõrge lisaväärtusega töötlev tööstus ITK riigi efektiivsemaks muutmisel Lisaväärtus: ekspordile suunatud, keskmisest kõrgema palgaga Tervishoiuteenused Haridusteenused Arenduskeskuste loomine (R&D) Finants- ja nõustamisteenused IT-sektori teenused Inseneriteenused Kunst, disain, arhitektuur Loometööstus Kõrge lisaväärtusega tootmine Lisaväärtus: efektiivsem riik, kulude kokkuhoid 3

Teenuste tootlikkus on Eestis madal Teenuste osakaal SKPst § Teenuste osakaal Eesti SKPs on oluliselt kõrgem kui mitmetel teistel Ida- Euroopa riikidel § Samas on teenuste tootlikkus oluliselt madalam kui arenenud riikides, nt Eesti äriteenuste tootlikkus 21% Iirimaa ning 30% Taani tootlikkusest § Kui Eesti suudaks tõsta oma teenuste tootlikkuse Iirimaa tasemele, kaasneks sellega vähemalt neljakordne SKP kasv Allikas: Ernst & Young (Tallinn) 4

Miks Eesti peaks arendama finantsteenuste sektorit – tööhõive & maksutulud §Pangandus §Fondide ja portfellide juhtimine §Kapitali hankimine §Maaklerteenused §Nõustamisteenused §Personaal- ja privaatpangandus § Väärtpaberite hoidmine § Kindlustus § Tugiteenused §Hotellid, reisifirmad – välisinvestorid ja koostööpartnerid külastavad Eestit §IT spetsialistid §Advokaadid ja juristid §Raamatupidamine §Audiitorid §Notarid §PR firmad §Marketingi nõustajad §Meediaplaneerijad ja reklaamifirmad §Kinnisvara, ehitus & haldusteenused §Transport, taksojuhid, ühistransport §Haridus, lastehoid §Restoranid, klubid, vaba aeg, turva § 5

Miks peaks Eesti arendama finantsteenuste sektorit – tõuseb kogu äriteenuste valdkonna spetsialistide palk Eesti keskmine palk 12 500 krooni kuus Finantsteenuste sektori töötajad teenivad 21 205 krooni kuus e +70% 6

Miks peaks Eesti arendama finantsteenuste sektorit – riik saaks igal aastal otseste maksutuludena 8 miljardit krooni Eestis moodustab finantsteenuste, kinnisvara ning äriteenuste sektori palk 16% kogu riigi töötajatele makstavast palgast. Riikides, mis on panustanud finantsteenuste sektorile - Suurbritannia, Holland ja Luksemburg – moodustab see vastavalt 24%, 26% ja 36% riigi kogupalgast (vahe tuleb peamiselt tööhõivest) Kui Eesti finantsteenuste ja äriteenuste sektori palk tõuseks 25%-i peale riigi kogupalgast, looks osa töötajaid kaks korda suuremat väärtust ehk teeniksid 6, 3 miljardit krooni rohkem palka, mis tähendaks riigile otse: 1, 3 miljardit krooni rohkem tulumaksutulu 2 miljardit krooni rohkem sotsiaalmaksutulu 0, 5 miljardit krooni käibemaksutulu (eeldades, et 60% rahast kulutatakse) Kui arvestada, et Eesti keskmine palk on 2, 4 kuni 5, 4 korda madalam võrreldes finantsteenustele keskendunud riikide keskmise palgaga, võiks otsene efekt Eesti riigile olla läbi maksutulude suurusjärgus 8 miljardit krooni. Lisaks saaks riik tööjõumakse ning käibemaksutulusid sektoritest, mida finantsteenuste ja 7 äriteenuste sektori töötajad igapäevaselt kasutavad.

Luksemburgi ja Iirimaa edulood Luksemburg: - Murdepunkt 1983 – riik lõi paindliku seadusandliku keskkonna finantsteenuste sektori arenguks - 1970 töötas finantssektoris 4, 300 inimest, 1985 11, 200 ja 2002 33, 400 - 1985 vs 2002 kasvas IT valdkonna töötajate arv 300 pealt 5, 000 peale, äriteenustes 7, 000 pealt 35, 000 peale Iirimaa: - Miljardär Dermot Desmond müüs idee 1980. ndate keskel maha opositsioonipoliitikule Charles Haughey’le, kes tegi sellest oma järgmiste valimiste manifesti ning viis 1987. aastal ellu Finance Acti - Seadusega loodi liberaalne seadusandlus finantsteenuste arenguks ning soodus maksukeskkond. Seadusi hiljem aktiivselt täiendatud. - Iirimaa kuulutas end International Financial Services Centre’iks SKT elaniku kohta Aasta Lux Iirimaa Eesti (tuhandetes dollarites) 1970 17, 4 7, 2 1980 20, 9 9, 9 1990 32, 0 13, 8 2000 46, 0 25, 0 6, 9 2006 54, 7 31, 4 12, 3 8

Tugev finantsteenuste sektor = tugev ettevõtluskeskkond Ekspordivõimeline finantsteenuste sektor tooks kaasa: - Hoiuseid Eesti pankadesse – teenuste pakkujad ja fondid kasutavad raha hoiustamiseks peamiselt kohalikke pankasid - Pangad saaksid hoiustatud raha omakorda välja laenata Eesti eraisikutele ning ettevõtetele – täna probleem, et hoiuste maht liiga väike - Kui Eestis on rohkem investoreid ja fonde, saavad Eesti ettevõtted läbi omakapitali ja võlainstrumentide paremini kapitali kaasata - Kohaliku turu kaudu kapitali kaasamise soodustamine toob börsile või reguleerimata turgudele rohkem kohalikke ettevõtjaid, mis võimaldab kohalikku ettevõtlust kasvatada kohaliku kapitali abil - Eesti investoritele raha säästmiseks ja investeerimiseks soodsa keskkonna, mis toob raha tarbimisse ka siis, kui majandus on languses - Välisinvestorid looksid oma investeerimis- ja nõustamisärid Eestis 9

Tugev finantsteenuste sektor = konkurentsivõimelised töötajad Eesti finantsteenuste ja äriteenuste sektori areng tooks kaasa: - Euroopas hariduse saanud Eesti noored leiaksid Eestis väljundi - Eestis olevad kuldpead püsivad siin - Nõudlus finants- ja ärihariduse vastu tõuseb – seega ka kvaliteet - Soodne keskkond meelitab ligi välisspetsialiste ja know-how’d - Konkurentsivõimelised töötajad võimelised pakkuma eksportteenust Skandinaavia ja Euroopa investoritele ja ettevõtetele 10

Mis on eksportivale finantsteenuste ettevõttele oluline, et luua firma Eestisse? Number 1: tööjõukulu, kvaliteet & kättesaadavus - 40 -60% finantsteenuste ja äriteenuste kuludest moodustavad tööjõukulud - Oluline: tööjõumaksude tase, töölepingu paindlikkus, tööjõu kvaliteet, pakkumine ja hind - Täna Eestis: E&Y raporti kohaselt on 3000 eurose palga juures Eesti võrreldes teiste Euroopa riikidega tööandja jaoks väheatraktiivne - Eestis on täna tööjõumaksude tase sarnane Skandinaavia riikidele, samas osades segmentides on konvergents ära toimunud - Töötajate keskmine finantsalane haridustase Euroopast nõrgem (valik väiksem, inglise keele tase nõrgem) 11

Eesti tööjõumaksud on keskpärased Kogu maksukulu ja töötaja netopalga suhe (brutopalk 3000 EUR) Allikas: E&Y raport 12

Eesti maksukeskkond on pigem väheatraktiivne Allikas: E&Y raport 13

Mis on eksportivale finantsteenuste ettevõttele oluline, et luua firma Eestisse? Number 2: finantsteenuste valdkonna regulatiivne ja maksukeskkond - Eesti seadusandlus ning regulatiivne keskkond on ajale jalgu jäänud – teistes riikides on Eestiga võrreldes paremad tingimused Näited: - Eesti investeerimisfondide seadus ei ole teiste EL-i riikidega võrreldes konkurentsivõimeline – vaja oleks uut seadust - Osades EL-i riikides on portfellihaldusteenus käibemaksuvaba – Eesti ei ole rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline - Eesti ei soodusta holding-firmade loomist siia – vähe topeltmaksustamise vältimise lepinguid, samuti puudub maksuvabastus tütarühingu osaluse võõrandamise tulule 14

Mis on eksportivale finantsteenuste ettevõttele oluline, et luua firma Eestisse? Number 3: tugev kohalik kapitaliturg, kliendibaas ja aktiivne regulaator - Eesti teise samba ja kolmanda samba pensionifondide areng oluline - Tööandja pension kiirelt ellu kutsuda - Soodustada firmade noteerimist börsil - Soodustada eraisikute väärtpaberiinvesteeringuid – täna omavad enamus EL-i riikidest, välja arvatud Soome, Rootsi, Holland – erisusi või madalat maksumäära eraisikute investeeringutel - Soodne väärtpaberitulu maksustamine looks Eestist ettevõtluskeskuse ning tooks siia Skandinaavia rikkureid residendiks - Eestis on proaktiivne ja hästi toimiv Finantsinspektsioon 15

Allikas: E&Y raport 16

n Teiste riikide olulisemad erisused väärtpaberitulude maksustamisel: § Maksuvaba väärtpaberitulu piirmäär (Iirimaa, Luksemburg, UK) § Maksusoodustused pikaajaliste investeeringute maksustamisel (Leedu, Luksemburg) § Väärtpaberitulu täielik maksuvabastus (Dubai, Läti) § Madalam maksumäär (Iirimaa, Küpros, Leedu, Luksemburg, UK) § Teised maksusoodustused lähtuvalt baasvaluutast (Taani) § Suurem maksumäär ja erandite puudumine (Holland, Rootsi, Soome) Allikas: E&Y raport 17

§ Eesti finantsteenuste sektori kriitiline edutegur – valitsuse ja ministeeriumide tugi - Riikides, kus finantsteenuste sektori areng on olnud kiire, näiteks nagu Iirimaa, Luksemburg, Sveits, Dubai, Holland, UK, Singapur, on sektor võetud üheks riiklikuks prioriteediks, sh: - aktiivne regulatsioonide ja seaduste arendamine - ELi regulatsioonide raames parim maksukeskkond - sektori aktiivne tutvustamine välismaal Eestis: - Mille valime? ELi pailapse staatus või võtta kasutusele parimad võimalikud erisused, mida teised riigid kasutavad - Aktiivne töö Rahandusministeeriumis, Rahanduskomisjonis ning Finantsinspektsioonis, et kiirelt seadused ja regulatsioonid vastu võtta - Valitsuse tasandil teadvustada, miks finantsteenuste sektori areng on kogu riigi jaoks kasulik – tööhõive, maksud, ettevõtluse finantseerimine, välisinvestorid 18

Tänased mahud Eesti finantsteenuste sektoris - Eesti finantsteenuste sektori mahud kasvanud oluliselt viimase 5 aastaga - Kui kohandada inimeste arvuga või SKT-ga, on Eesti mahud vanade EL-i riikidega võrreldes tibatillukesed - Näiteks Soomes on portfellide ja fondide maht 129 miljardit eurot - Luksemburgis fondide tööstusharu maht 2, 2 triljonit dollarit 19

Tänase arutelu eesmärk: Selgitame välja nišid, kus Eesti võiks olla konkurentsivõimeline Mida peaksime selleks tegema, et neis nišides areneks sektor kiiresti Töötoad Haridus & tööjõud (sh tööjõumaksud) Seadusandlus ja maksud Tugiteenused ja IT (sh tugiteenuste eksport) Rahvusvahelistumine ja marketing 20

Töötuba: seadusandlus ja maksud 21

Nishid, kus Eesti võiks olla konkurentsivõimeline n n n n n Eesti eeliseks on kiirus, paindlikkus, rätsepaülikond Eesti peaks eristuma Tuleb luua üldine konkurentsivõimeline keskkond, siis tulevad ka välisinvestorid ning tõuseb tööhõive Puudus spetsialistidest: Tugev vene-inglisekeelne finantsharidus; finantsinstituut; CFA litsents (Ida-Euroopa keskus siia tuua); Kõrged tööjõukulud – Eestil ei ole Skandinaavia ees maksueelist – seada sotsiaalmaksu ülempiir Oluline öelda, et tänane ettevõtete tulumaksu süsteem kestab IT Infrastruktuur väga hea – paketeerida lahendused Maksusoodustused noortele ülikooliharidusega inimestele (valitud sektoritele) Promolehekülg/oma keskus, kus oleks kirjas, kes mida teeb – et tutvustada välisinvestoritele 22

Nishid, kus Eesti võiks olla konkurentsivõimeline n n Fondide ja portfellide haldamine Administreerimisteenus, custody, tugiteenus Target group: Eesti, CIS+V, Skandi, EL, Läti, Leedu, EL-i välised riigid (uks EL-i) Võtta kasutusele Luxi ja Iirimaa parimad palad: ¨ ¨ ¨ ¨ Investeerimisfondide uus seadus (jaeinvestori fondid vs professionaalse investori fondid) Finantsteenuste käibemaks Topeltmaksustamise vältimise lepingud Investori jaoks topeltmaksustamine (uurida) Uurida erisusi AS-ina asutatud fondide osas Äriseadustiku muudatused Kohalike fondiosakute rahvusvaheline settlement – EVK 23

Nishid, kus Eesti võiks olla konkurentsivõimeline n Privaatpangandus, family office, tax Teha lihtsaks kontode avamine Eesti pankades – täna liiga bürokraatlik ¨ Eraisiku maksustamine (kapitalimaksu ei peaks olema) – residentsus vs maksukoormus ¨ Pärimine (seadus läbi vaadata) ¨ 24

Nishid, kus Eesti võiks olla konkurentsivõimeline n Holdingud, peakorterid, äriregistri teenus Ema – tütre direktiiv ¨ Vp tulude maksustamine (ettevõtlikud inimesed Eestisse) ¨ Topeltmaksustamise vältimise lepingud ¨ 25

Nishid, kus Eesti võiks olla konkurentsivõimeline n Noteerimine, maaklerteenus 26

Nishid, kus Eesti võiks olla konkurentsivõimeline n Nõustamisteenus (CF) 27

Töötuba: haridus ja tööjõud Kaido Kaljulaid 28

Eesti finants-hariduse kvaliteet n n CFA litsentsi taseme MA ehk rahvusvaheliselt litsentseeritud õppekava (inglise keelne) 2 -3 spetsialiseerunud professorit ülikooli kohta Importida õppekava (BA, MA olemas) ja õppejõud Eksportida haridust (100 välisüliõpilast per. aasta) 29

Ülikoolide ja ettevõtete vaheline koostöö Ettevõtete poolne sisend nõudlusele n Järjepidevuse saavutamine n Luua ühisõppekava ja kõik ülikoolid jagavad neid õppejõude n 30

Eesti tööjõu rahvusvaheline konkurentsivõime Alustada MA tasemest n Arendada BA taset n Meie välisõpilased saada tagasi MA taseme õpinguks (5800), baltikumi BA taseme õpilased n Praeguse finantssektori töötajad (BA kraadiga) n 31

Millise ettevalmistusega töötajaid vajame 2012? n Rahvusvahelisele akrediteeringuga (CFA jt. ) MA tasemega spetsialistid 32

Tööjõu kulu, konkurentsi-võime ning tööjõumaksud Finantsettevõtete stipendiumid algavale Finance MA programmile n Tasemeõppe vabastamine erisoodustusmaksust n Täiendõppe vabastamine käibemaksust erakoolide puhul n n Seniks välisõppe soodustamine, kohustusega tagasi tulla 33

Välistööjõud ja selle vajadus n 5 -6 rahanduse õppejõudu 34

Inglise keelne põhiharidus n Peab olema loodud võimalus! 35

Tugiteenused ja IT Kaidi Ruusalepp 36

Eesti niššid n n n n Pangandus+++ Fondide ja portfellide juhtimine++ Fonditeenused (fondide infrastruktuur)+ Pensionitooted++ Finantshariduskeskus+ Kapitali hankimine Nõustamisteenused++ Personaal- ja privaatpangandus+ Väärtpaberite hoidmine, sh custody++ Kindlustus Tugiteenused++++ Usaldus++ Värav ELi ja kolmandate riikide vahel Noteerimisteenuste pakkumine maailmaturgudel 37

Eesti niššid n Usaldus ¨ ¨ n VP hoidmine, sh custody ¨ ¨ n Kogemus Know-how väljamüük Vahendustegevus Uute initsatiivide eeliskasutaja Tugiteenused ¨ ¨ n Lihtsus ja selgus paljude valdkondades Turvalisus FI Pikaajaline ja stabiilne maksupoliitika Tugev IT Finants IT süsteemide hostingu maa Müüa neile, kes on väikesed ja keda on palju Tagada Eestile unikaalsed tooted Pangandus ¨ ¨ Internetipangandus Turvalisus Know-how väljamüük Liikumine universaalist nishidele 38

n Tugiteenused ¨ Vastastikune tunnustamine (lahenduseks mittekodanikele ID-kaardi pakkumine) ¨ Müügivõrgu leidmine ¨ Usalduse müümine/tagamine n Finantsvaldkonna tugevam tutvustamine tugiteenuste seas 39

Nõrkused n n n n n Äriteadmiste vahetamine -äriteadmised on ärisektoris sees. Ostetakse toode maailmaturult ja kohalikke tarnijaid ei kasutata Vähene ärisektori tellijaskond Finantssektor globaliseerub ja järjest enam lahendusi hakkab tulema emaettevõtete kaudu Parimad äriideed luuakse keskkonna tõttu Eestist väljas Kohalikku finants IT tarkvara riiulilt ei ole võtta Suured Rootsi pangad Infrastruktuur (koolid ja lasteaiad, transport, . . . ) Konverentsikeskused jmt 40

Tugevused n n n n n IT süsteemide turvalisus nii maine kui sisu poolest Finantssektoris 25 aastat noorem tehnoloogiline keskkond IT maailma mõistes mõistlikud hinnad (lähema 3 aasta ehk loomise perioodi mõistes) Paindlikkus ja kiirus Efektiivsus Tihe koostöö äripoolega tugevdab IT sektoris äriteadmist Kliendisõbralikkus (rätseplahendused) Innovatiivsed taustateenused (Digiallkiri, digitempel, digiarhiivid jmt) Suured Rootsi pangad Tugiteenuste kompetentsi kasv (on olemas kogemus, et nõudlusele järgneb kohe pakkumine) 41

Võimalused n n n n 80% funktsionaalsus tehakse valmis 20% hinnaga Kompetentsi kasvatamine siin ja seeläbi sõltuvuse tekitamine toodete tarbijates Globaliseerumise tükeldumine/taandareng? Normaalne ajavöönd ehk geograafiline eelis Head tõlgid äripoole ja IT vahel Finantshariduskeskuse loomine Välisettevõtete importimise keskused 42

Mida teha? n n n n n Diferentseerida regulatsioonidega ja maksudega teatud valdkondi, sh finantsteenuste sektori sees Luua sektor ja tugiteenused tulevad taha Finantsteenuste tutvustamine tugiteenuste sees IT firmade spetsialiseerumine Finantssektori tihedam koostöö toetavate teenustega Mitte arendada tooteid ühekordselt Eestist välja, vaid arendada tooted Eestis ja müüa neid litsentside kaudu Luua normaalne keskkond start-up’iks Tallinnasse peaks tekkima 5 konkureerivat finantskeskust Viisavabadus sihtriikidega 43

Tallinn Finantskeskuseks 2012 44